OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) – tähendus, ajalugu ja liikmed

OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon: tähendus, ajalugu ja liikmed. Loe organisatsiooni tekkest, Pariisi peakorterist ning liikmesriikide ja Eesti liitumise kohta.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on riikide rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada poliitikaid, mis parandavad majanduslikku ja sotsiaalset heaolu üle maailma. OECD liikmesmaadel on kõigil demokraatlik valitsemissüsteem ning nad toetavad üldjuhul turumajanduse ja avatuse põhimõtteid. Riigil on vaba majandus, kui selle valitsus ei kontrolli oma kodanike ja ettevõtete majandustegevust ning soodustab konkurentsi ja ettevõtlust.

OECD asutamise eelkäijaks oli 1948. aastal loodud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC), mille ülesanne oli Teise maailmasõja järgse Euroopa taastamise toetamine. 1961. aastal reorganiseeriti OEEC ning sellest sai Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), laiendades tegevust ka väljaspool Euroopat.

OECD peakorter asub Château de la Muette'is Pariisis. Organisatsioon on tuntud oma ulatusliku statistika, uuringute ja võrdlevate raportite poolest ning selle poolt korraldatakse regulaarselt riiklike poliitikate peer review-protsesse, mis aitavad liikmesriikidel omavahel võrdlevalt õppida ja parendada oma poliitikaid.

Ajalugu ja struktuur

OECD rajamise taga olid eelkõige soov ja vajadus koordineerida majandusabi ja taastamist Euroopas pärast Teist maailmasõda, samuti luua foorum uute majandus- ja arenguküsimuste arutamiseks. Organisatsioon töötab riikide esindajatest koosneva Nõukogu (Council) kaudu; igal liikmesriigil on Nõukogus oma saadik. Igapäevast tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär. Alates 2021. aastast on OECD peasekretäriks Mathias Cormann.

Peamised tegevusvaldkonnad

• Majandusanalüüs ja statistika – GDP, tööjõuturg, inflatsioon, avaliku sektori finantsid jpt võrdlevad näitajad.
• Haridus – tuntud on OECD PISA-ülevaated (Programme for International Student Assessment), mis mõõdavad õpilaste oskusi ja teadmisi eri riikides.
• Maksupoliitika ja rahvusvaheline koostöö – OECD koordineerib maksupoliitika valdkonnas, sealhulgas BEPS-alaseid algatusi (Base Erosion and Profit Shifting) ja automaatset infot vahetamist.
• Keskkond ja kliimapoliitika – uuringud ja soovitused säästlikkuse, heitkoguste vähendamise ja energiaefektiivsuse kohta.
• Ettevõtluse ja investeeringute suunised – näiteks OECD juhised mitmekordsetele ettevõtetele (Guidelines for Multinational Enterprises) ning korruptsioonivastased konventsioonid.
• Sotsiaalpoliitika ja tööhõive – sotsiaalkaitse, tööjõu oskused ja sissetulekute ebavõrdsuse teemad.

Liikmesriigid

OECD-l on nüüd 38 liikmesriiki. Organisatsiooni algusaastatel (1961) oli liikmeid peamiselt Euroopa riigid ja Põhja-Ameerika riigid; aja jooksul on liikmeskond laienenud ka Aasia, Ladina-Ameerika ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Alljärgnevad riigid olid 1961. aastal OECD esialgsete liikmete hulgas:

1. Austria
2. Belgia
3. Kanada
4. Taani
5. Prantsusmaa
6. Saksamaa
7. Kreeka
8. Island
9. Iirimaa
10. Luksemburg
11. Madalmaad
12. Norra
13. Portugal
14. Hispaania
15. Rootsi
16. Šveits
17. Türgi
18. Ühendkuningriik
19. Ameerika Ühendriigid

Pärast 1961. aastat on OECD-ga liitunud mitmed teised riigid. Järgnevalt on loetletud mõned olulised liitumised koos aastaarvudega (järgnev nimekiri peegeldab varasemalt esitatud suuremat loendit, mis on nüüdseks täienenud):

1. Itaalia (1962)
2. Jaapan (1964)
3. Soome (1969)
4. Austraalia (1971)
5. Uus-Meremaa (1973)
6. Mehhiko (1994)
7. Tšehhi (1995)
8. Ungari (1996)
9. Lõuna-Korea (1996)
10. Poola(1996)
11. Slovakkia (2000)
12. Tšiili (2010)
13. Eesti (2010)
14. Iisrael (2010)
15. Sloveenia (2010)
16. Läti (2016)
17. Leedu (2018)
18. Jordaania (2019)
19. Kolumbia (2020)
20. Costa Rica (2021)

Kuidas liituda OECD-ga?

Liitumiseks peab kandidaatriik läbima põhjaliku hindamisprotsessi, mis uurib tema õigusraamistikku, majandus- ja sotsiaalpoliitikaid ning suutlikkust rakendada OECD standardeid ja instrumente. Liitumine toimub liikmesriikide nõusolekul – kandidaadiriigile esitatakse mitmeid soovitusi ja tingimusi ning lõpuks otsustab OECD Nõukogu kutse andmise üle. Liitumisel oodatakse, et riik osaleb aktiivselt organisatsiooni töös ja liitub oluliste konventsioonide ning juhenditega.

Miks OECD-l on tähtsus?

OECD pakub riikidele foorumit poliitikate võrdlemiseks ja parimate praktikate vahetamiseks. Selle uurimused ja soovitused aitavad kujundada majandus-, haridus-, maksupoliitikaid ning keskkonna- ja sotsiaalpoliitikaid. OECD andmebaasid ja võrdlevad näitajad (nt PISA) on laialdaselt kasutatavad nii valitsuste kui ka teadlaste ja meedia poolt.

Kriitika ja väljakutsed

Kuigi OECD-d hinnatakse laialdaselt usaldusväärse teadmisteallikana, on ka kriitikuid. Mõned leiavad, et organisatsioon esindab peamiselt arenenud riikide huve ja edendab liialt turumajanduslikku lähenemist. Samuti on küsimusi selle kohta, kuidas paremini kaasata mitteresidente ja arenevaid majandusi globaalse otsustusprotsessi kujundamisse.

Kokkuvõte: OECD on tähtis rahvusvaheline institutsioon, mis toetab liikmesriikide vahelise koostöö laienemist majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkondades. Organisatsiooni liikmeskond on laienenud algusaegadest; Kolumbia liitus 2020. aastal ja Costa Rica 2021. aastal, mistõttu on OECD-l nüüd 38 liikmesriiki.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)?

K: Millal OECD asutati?

K: Mis oli OEECi eesmärk?

K: Millal muutis OEEC oma nime OECD-ks?

K: Kus asub OECD peakorter?

K: Mitu riiki on OECD liikmed?

K: Mida tähendab see, kui mõnes riigis on vaba majandus?

Otsing