Võõrtöötaja (välis­ töötaja): määratlus, õigused ja ajutine välistöö

Võõrtöötaja (välis­töötaja): selgitus, õigused ja ajutine välistöö — õiguslikud raamid, kaitse, TFWP ja mõju majandusele. Loe põhjalik juhend.

Võõrtöötaja on inimene, kes töötab regulaarselt oma kodumaast või elukohast eemal — mõnel juhul on tal püsivat elukohta üldse mitte. Mõiste hõlmab väga erinevaid inimeste gruppe: ajutisi välistöötajaid, pikaajalisi migrante, hooajatöölisi ja ka ebaseaduslikult riigis viibivaid töötajaid.

Mõiste ja kasutus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kasutatav mõiste kattub terminiga "võõrtöötaja". Ameerika Ühendriikides kasutatakse seda mõistet sageli laiemas tähenduses inimeste kohta, kes liiguvad töö otsimiseks sageli ühest piirkonnast teise või riigist riiki, ning kitsamas tähenduses nende kohta, kes teenivad madalat palka ja teevad füüsilist või hooajalist tööd põllumajanduses. Kanadas kasutatakse vastavat terminit peamiselt ajutiste võõrtöötajate kirjeldamiseks.

Rahvusvaheline kaitse ja õiguslik raamistik

Võõrtöötajad võivad olla haavatavas olukorras, mistõttu on olemas rahvusvahelisi ja riiklikke mehhanisme nende kaitseks. Neid toetavad organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ning ÜRO võttis 1990. aastal vastu ka kõigi võõrtöötajate õiguste konventsiooni. Need dokumendid rõhutavad põhiõigusi: õigust võrdsele kohtlemisele, turvalisele tööle, töötasu laekumisele ja võimalusele pöörduda kaitse- ja õigusmeetmete poole.

Riskid ja kitsaskohad

• Ekspluatatsioon ja ebakindlus: paljud võõrtöötajad seisavad silmitsi kehva töö- ja elutingimuste, palgavarguse, ületundide eest tasumata jätmise ning juhusliku töölepingu lõpetamisega.
• Õiguslik staatus: osa võõrtöötajatest on ebaseaduslikud sisserändajad, kellel puudub juurdepääs ametlikele kaitsemehhanismidele ja kes võivad sattuda väljaõhutamise ohvriks.
• Keel ja info puudumine: ebapiisav info tervishoiu-, töö- ja õigusvõimaluste kohta ning keelebarjäärid takistavad õiguste nõudmist.
• Tööandjale siduvus: paljud ajutised tööload on seotud konkreetse tööandjaga, mis teeb töötaja jaoks töö vahetamise keeruliseks ja võib soodustada kuritarvitamist.

Majanduslik mõju

Võõrtöötajad toovad kaasa olulisi majanduslikke mõjusid nii vastuvõtva riigi kui ka lähturiigi jaoks. Nad täidavad tihti puudujääke tööturul ja aitavad elavdada kohalikke majandusi, kui kulutavad oma palku kohapeal. Samal ajal saadavad paljud töölised osa sissetulekust koju remigrantidena (remittances), mis võib olla oluliseks sissetulekuallikaks lähturiikide majapidamistele.

Avatud piirid ja liikumine Euroopas

Avatud piirid ja tööjõu vaba liikumine toetavad võõrtöötajate liikumist. Näiteks Euroopas on hiljuti Euroopa Liiduga liitunud riikidest toimunud töötajate massiline väljavool kõrgema palgaga liikmesriikidesse. Mõningaid riikidest tööle läinud inimesi nimetatakse ka "väljarändajateks".

Kanada: ajutine välistöö ja programmipõhised mehhanismid

Kanada puhul on oluline eristada mitmeid süsteeme ja programme, mille kaudu võõrtöötajad riiki tulevad ja töötavad.

Kanada valitsus palkab välismaalasi ajutise välistööjõu programmi (TFWP) kaudu, et täita ajutisi oskuste- ja tööjõuvajadusi riigis. Kanada tööandjad võivad ajutisi välistöötajaid palgata ainult siis, kui kvalifitseeritud Kanada kodanikud või Kanada alalised elanikud ei ole sama vaba töökoha täitmiseks kättesaadavad[1].

Töölubade liigid ja tingimused

Kanadas eristatakse peamiselt:

• Tööluba tööandja-spetsiifiliselt (employer-specific work permit) — lubab töötada ainult konkreetse tööandja juures;
• Avatud tööluba (open work permit) — võimaldab töötada suvalise tööandja juures Kanadas ja annab suurema liikumisvabaduse;
• Hooajatöölised ja sektoripõhised load — näiteks põllumajanduse või majutus- ja toitlustuse sektoris;
• LMIA (Labour Market Impact Assessment) — sageli nõutav protsess, mille kaudu tööandja tõendab, et kohalikke töötajaid ei ole saada.

Teed püsimisele ja immigratsioonivõimalused

Kuigi ajutised võõrtöötajad on Kanadas tihti lühiajalise staatusega, on mitmeid meedeid, mis võimaldavad neil taotleda püsivat elamist. Selleks on näiteks Kanada kogemusklass (Canadian Experience Class, CEC) ja provintside nomineerimisprogrammid (Provincial Nominee Program, PNP), mis aitavad neil, kelle oskused on jurisdiktsioonis nõutud ja kes on hästi kohanenud eluga Kanadas, ehitada siin tulevikku.

Kanada valitsuse ametlikul veebisaidil on kirjas: "Need võimalused on olemas selleks, et tagada, et töötajad, kes on näidanud, et nende oskused on jätkuvalt nõutud ja et nad on juba hästi kohanenud eluga Kanadas, saavad siin tulevikku ehitada."

Alates COVID-19 erimeetmete rakendamisest on Kanadas kasutatud programmipõhiseid loosimisi Express Entry süsteemist. Näiteks toimus Express Entry loosimine, mis oli suunatud kandidaatidele, kellel oli Kanada kogemus ja kes vastasid CEC tingimustele[2].

Praktilised tähelepanekud ja statistika

Tööliste liikumine Kanadasse on olnud märkimisväärne: kui 2011. aastal saabus Kanadasse üle 192 000 ajutise välistöötaja, sai ligikaudu 29 000 neist lõpuks Kanada alalise elamisloa[3]. Need näitajad rõhutavad, et kuigi suur osa tööjõust on algselt ajutine, on olemas tuntav üleminek püsivuse poole.

Kuidas kaitsta võõrtöötajaid ja mida tööandjad/riigid saavad teha

• Õiguslikud kaitsemehhanismid: tagada, et kõik töötajad — ka ajutised ja piiratud töölubadega — saavad juurdepääsu õiguskaitsele, ametlikele kaebuste menetlustele ja tõlgete teenustele.
• Reguleeritud töökohad ja järelevalve: tugevam inspektsioon ja sanktsioonid tööandjate suhtes, kes rikuvad tööseadusi.
• Teavitustöö: jagada selget infot töötajate õiguste, töötulekse ja tervishoiuteenuste kohta.
• Koostöö NGO-de ja ametiühingutega: toetada ühendusi, mis aitavad võõrtöötajatel enda õigusi nõuda.
• Mitte-diskrimineerimine: tagada võrdne kohtlemine palga, töötingimuste ja sotsiaalsete hüvede osas.

Lõppsõna

Võõrtöötajad täidavad paljusid olulisi majanduslikke rolle ja nende liikuvus aitab vastata tööjõu vajadustele nii vastuvõturiikides kui ka toetab rahalisi sissevoolusid lähturiikidesse. Samal ajal vajavad nad konkreetset juriidilist ning sotsiaalset kaitset, et vältida ekspluatatsiooni ja tagada inimväärsed töö- ning elutingimused. Õiguslikud raamistikud, rahvusvahelised konventsioonid ja riiklikud programmid võivad pakkuda tugevaid vahendeid nende õiguste kaitseks ja võimaluste laiendamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on võõrtöötaja?

K: Kuidas toetatakse võõrtöötajaid?

K: Kuidas saavad võõrtöötajad kasu piirkondlikule majandusele?

K: Kas kõik sisserändajad on ebaseaduslikud sisserändajad?

K: Kes on kodumaalt lahkunud sisserändajad?

K: Mis on kõigi võõrtöötajate õiguste konventsioon?

Otsing