Frangid

Frangid ehk frankid olid üks mitmest läänegermaani hõimuliidust. See moodustati germaani hõimudest: Saliid, sicambrid, chamavid, tencterid, chattuarid, bructerid, ušipetid, ampsivarid, chattid. Enamik neist elas Reini põhjapiiril.

Nad sisenesid hilis-Rooma impeeriumisse Reini jõe põhja- ja idakaldalt tänapäeva Põhja-Belgiasse ja Lõuna-Hollandiasse. Hilisemad sissetungid vallutasid ja rajasid püsiva kuningriigi alal, mis hõlmas lõpuks suurema osa tänapäeva Prantsusmaast, Belgiast, Madalmaadest ja Saksamaa läänepoolsetest piirkondadest. Kui paganlik frankide kuningas Klovis sai 5. sajandi lõpus kristlaseks, oli see oluline sündmus Euroopa ajaloos.

Rändamise ajajärgu kaasaegsed uurijad on ühel meelel selles, et frankide konföderatsioon tekkis kolmanda sajandi alguses. Üks piirkond tänapäeva Madalmaade kirdeosas - kunagisest Rooma piirist põhja pool - kannab siiani nime Salland, mis võib olla saanud selle nime sallastelt, kes moodustasid frangi mereröövlite tuumiku.

Frangi impeerium

Frangid vallutasid järk-järgult oma tuumikumaalt suurema osa Rooma Galliast Loire'i orust põhja pool ja läänegootide Akvitaaniast ida pool. Alguses aitasid nad liitlastena piiri kaitsta; näiteks kui 406. aastal ületas Reinil suur sissetung peamiselt idagermaani hõimudest, võitlesid frankid nende sissetungijate vastu. Pariisi piirkonnas püsis Rooma kontroll kuni 486. aastani, kümme aastat pärast Ravenna keisrite langemist, osaliselt tänu liitudele frankidega.

Merovinglased

451. aastal kutsus Aëtius oma germaani liitlasi Rooma pinnal appi, et nad aitaksid Attila hunnide sissetungi tõrjuda. Salia frangid vastasid üleskutsele; Ripuaria frangid võitlesid mõlemal poolel, sest osa neist elas väljaspool impeeriumi. Merovingidel olid kubernerid, kes juhtisid frankide sõda ja kellel oli palju valitsemisülesandeid.

Karolingid

Karolingide kuningavõim algab viimase Merovingide kuninga kukutamisega ja Karl Suure isa Pippin Lühikese troonile asumisega 751. aastal.

Pippin valitses valitud kuningana. Kui hilisemas Prantsusmaal muutus kuningriik pärilikuks, siis hilisema Püha Rooma keisririigi kuningad ei suutnud valimistraditsiooni kaotada ja jätkasid valitud valitsejatena kuni keisririigi ametliku lõpuni 1806. aastal.

768. aastal sai Karl Suur (Karl Suur), võimas, intelligentne ja tagasihoidlikult kirjaoskaja, kellest sai legend nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa hilisemas ajaloos. Karl taastas võrdse tasakaalu keisri ja paavsti vahel.

Alates 772. aastast vallutas ja lõpuks alistas Karl saksid, et liita nende kuningriik Frangi kuningriigi koosseisu. Seejärel (773-774) vallutas ta langobardid ja võis seega Põhja-Itaalia oma mõjusfääri lisada. Ta uuendas Vatikani annetust ja paavstkonnale antud lubadust jätkata Frangi kaitset.

Karl lõi kuningriigi, mis ulatus Püreneedest edelas (tegelikult ka Põhja-Hispaania (Marca Hispanica) piirkonda pärast 795. aastat) peaaegu kogu tänase Prantsusmaa territooriumist (välja arvatud Bretagne, mida frankid kunagi ei vallutanud) ida poole kuni suurema osa tänase Saksamaani, sealhulgas Põhja-Itaalia ja tänase Austriani. 800. aasta jõulupühal kroonis paavst Leo III Karl Roomas "roomlaste keisriks". Kuigi Karl eelistas tiitlit "keiser, frankide ja loombardide kuningas", kuna ta ei tahtnud sattuda konflikti Bütsantsi impeeriumiga, sai Frangi impeeriumist (Lääne)Rooma impeeriumi järeltulija. Karl suri 28. jaanuaril 814 Aachenis, kuhu ta ka maeti.

Charlesil oli mitu poega, kuid ainult üks neist jäi ellu. See poeg, Louis Vaga, järgnes oma isale ühendatud impeeriumi valitsejana. Kui Louis suri 840. aastal, jagas 843. aastal sõlmitud Verduni leping impeeriumi kolmeks:

Louis'i vanim üleelanud poeg Lothair I sai keisriks ja Keskfrangi valitsejaks. Tema kolm poega jagasid omakorda selle kuningriigi omavahel Lotharingiaks, Burgundiks ja (Põhja)Itaaliaks. Need alad kadusid hiljem eraldi kuningriikidena.
Louis'i teisest pojast, Louis Saksa kuningast, sai Ida-Frangi kuningas. See ala moodustas hilisema Püha Rooma keisririigi tuuma, Saksamaa hälli.
Tema kolmandast pojast Karl Kaljurist sai Lääne-Frangi kuningas; see ala sai hilisema Prantsusmaa aluseks.

Karli kuningriik elas üle oma rajaja ja hõlmas suurt osa Lääne-Euroopast alates 795. aastast kuni 843. aastani, mil lepinguga jagati see tema pojapoegade vahel: Keskfrangid, mida valitses Lothair I (roheline), Idafrangid, mida valitses Louis Saksa (kollane), ja Karl Kalju juhtis Läänefrangid (lilla).

Seotud leheküljed

Püha Rooma keisririik

Küsimused ja vastused

K: Kes olid frangid?

V: Frangid olid germaani hõimude liit, mis moodustati mitmetest germaani hõimudest, sealhulgas saliididest, sicambritest, chamavidest, tencteritest, chattuaridest, bructeritest, ušipetidest, ampsivariidest ja chattidest.

K: Kus elas enamik frankidest?

V: Enamik frankidest elas Reini põhjapiiril.

K: Milliseid piirkondi vallutasid frangid ja rajasid kuningriigi?

V: Frangid vallutasid ja rajasid püsiva kuningriigi alal, mis hõlmas lõpuks suurema osa tänapäeva Prantsusmaast, Belgiast, Madalmaadest ja Saksamaa läänepoolsetest piirkondadest.

K: Millal tekkis frankide konföderatsioon?

V: Rändamise ajajärgu kaasaegsed uurijad on ühel meelel selles, et frankide konföderatsioon tekkis kolmanda sajandi alguses.

K: Milline tähendus oli paganliku frankide kuninga Klovise muutumisel kristlaseks?

V: Kui paganlik frankide kuningas Klovis sai 5. sajandi lõpus kristlaseks, oli see oluline sündmus Euroopa ajaloos.

K: Mis on Salland ja miks on see frankide jaoks oluline?

V: Salland on tänapäeva Madalmaade kirdeosas asuv piirkond, mis võis oma nime saada sallastelt, kes moodustasid frangi mererüüstajate tuumiku.

K: Millistest jõgedest sisenesid frangid hilis-Rooma impeeriumi?

V: Frangid sisenesid hilis-Rooma impeeriumisse Reini jõe põhja- ja idakaldalt tänapäeva Põhja-Belgiasse ja Lõuna-Hollandiasse.