Frangid ehk frankid olid üks mitmest läänegermaani hõimuliidust. See moodustati germaani hõimudest: Saliid, sicambrid, chamavid, tencterid, chattuarid, bructerid, ušipetid, ampsivarid, chattid. Enamik neist elas Reini põhja- ja idakaldal.

Nad sisenesid hilis-Rooma impeeriumisse Reini jõe põhja- ja idakaldalt tänapäeva Põhja-Belgiasse ja Lõuna-Hollandiasse. Hilisemad sissetungid vallutasid ja rajasid püsiva kuningriigi alal, mis hõlmas lõpuks suurema osa tänapäeva Prantsusmaast, Belgiast, Madalmaadest ja Saksamaa läänepoolsetest piirkondadest. Kui paganlik frankide kuningas Klovis sai 5. sajandi lõpus kristlaseks, oli see oluline sündmus Euroopa ajaloos.

Rändamise ajajärgu kaasaegsed uurijad on ühel meelel selles, et frankide konföderatsioon tekkis kolmanda sajandi alguses. Üks piirkond tänapäeva Madalmaade kirdeosas - kunagisest Rooma piirist põhja pool - kannab siiani nime Salland, mis võib olla saanud selle nime sallastelt, kes moodustasid frangi mereröövlite tuumiku.

Päritolu ja moodustumine

Frangide päritolu on mitmetahuline: tegemist oli mitme erineva germaani hõimu liiduga, mille liikmed ühinesid nii kaitse kui rüüstavate mereröövlite tegevuse huvides. Aja jooksul sulasid need hõimud ühtsemaks poliitiliseks jõuks. Allikad ja arheoloogilised leiud näitavad, et frankide liikumine ja kokkupuuted roomlastega olid mitmekesised — mõnel alal jätkusid kaubavõrgustikud ja põllumajandusalane koostöö, teises piirkonnas toimusid rünnakud ja hõenõustumised.

Kuningriik ja valitsejad

5. sajandil hakkasid frankide juhid kokkuvõtvamalt territoriaalset võimu üles ehitama. Tuntud Merovingide dünastia esindaja Klovis (Clovis; u 466–511) ühendas suure osa frankide aladest, alistas teiste hõimude juhte ja laiendas võimu Gallias. Tema ristimine katoliikluses (pärimuse järgi u 496) tugevdas sidemeid Rooma kirikuga ning aitas legitimeerida tema valitsemist rooma-orienteeritud elanikkonna hulgas.

Pärast Merovingide aega tõusis tähtsusele Carolingide perekond — nendest kuulsaim on Kaarl Suur (Charlemagne), kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast ja krooniti 800. aastal Rooma keisriks. See sündmus tähistas katoliku kiriku ja frankide valitsejate uue taseme poliitilist ja religioosset liitu ning pani aluse keskaja Euroopa riikide arengule.

Kultuur, õigus ja keel

Frankide ühiskond ühendaski germaani sõjalise traditsiooni ja rooma-pärandi elemente. Olulise allikana on säilinud Salica seadus (Lex Salica) — saliidide jaoks koostatud õigus­kogumik, mis dateeritakse varakõrga keskaja algusse (6. sajandil). See seadustik reguleeris pärimist, kuritegusid, kompensatsiooni ja perekonnaõigust ning mõjutas hilisemat Euroopa õigustraditsiooni (nt saliikluse põhimõtete kaudu).

Keelestiselt mõjutas frangi keel (vana-läänegermaani hõimukeel) hilisemat germaani keelte arengut; frangi mõju on tajutav nii madal- , kui ka keskmiste germaani murrete arengus ning osaliselt ka Frankide asustusaladel kujunenud romaani keeltes läbi laensõnade ja topograafia.

Kiriku roll ja kultuuriline ümberkujundus

Klovise pöördumine katoliiklusse tähendas enam kui ühe valitseja usulist otsust: see muutis frankide ja Rooma kiriku vahelisi suhteid ning aitas kristluse levikut frankide seas. Kirik kandis edasi rooma administratiivseid komponente, haridust ja liturgiat, mis omakorda aitas ühtlustada erinevaid rahvagruppide kombeid ja tavasid.

Allikad ja uurimine

Peamised kirjanduslikud allikad frankide kohta on varakristlikud ja hiliskeskaja tekstid, näiteks Gregory Toursi teos "Historia Francorum" (6. sajand). Arheoloogilised leiud, diplomaatilised kirjad ja hilisemad kronoloogiad aitavad sulatada kokku pildi frankide poliitilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Kaasaegsed uurimused kombineerivad neid allikaid keeleajaloo, surnuajaloo ja arheoloogia meetoditega.

Pärand

Frankide pärand on märkimisväärne: nendest sai hiljem rahvuslik nimetus (Francia → France), nad mõjutasid Euroopa poliitilist kaardi kujunemist, õigussüsteeme ning kiriklikku korraldust. Merovingide ja Carolingide valitsused olid sillaks Rooma ja keskaja vahel ning kujundasid paljusid aspekte varakeskaja Euroopa elust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et frangid/frankid olid olulise tähtsusega jõud, kelle poliitilised, kultuurilised ja usulised otsused aitasid kujundada Euroopa keskaja alguse ajalugu.