Frankid: Läänegermaani hõimuliit, kuningriik ja ajalooline mõju

Frangid ehk frankid olid üks mitmest läänegermaani hõimuliidust. See moodustati germaani hõimudest: Saliid, sicambrid, chamavid, tencterid, chattuarid, bructerid, ušipetid, ampsivarid, chattid. Enamik neist elas Reini põhja- ja idakaldal.

Nad sisenesid hilis-Rooma impeeriumisse Reini jõe põhja- ja idakaldalt tänapäeva Põhja-Belgiasse ja Lõuna-Hollandiasse. Hilisemad sissetungid vallutasid ja rajasid püsiva kuningriigi alal, mis hõlmas lõpuks suurema osa tänapäeva Prantsusmaast, Belgiast, Madalmaadest ja Saksamaa läänepoolsetest piirkondadest. Kui paganlik frankide kuningas Klovis sai 5. sajandi lõpus kristlaseks, oli see oluline sündmus Euroopa ajaloos.

Rändamise ajajärgu kaasaegsed uurijad on ühel meelel selles, et frankide konföderatsioon tekkis kolmanda sajandi alguses. Üks piirkond tänapäeva Madalmaade kirdeosas - kunagisest Rooma piirist põhja pool - kannab siiani nime Salland, mis võib olla saanud selle nime sallastelt, kes moodustasid frangi mereröövlite tuumiku.

Päritolu ja moodustumine

Frangide päritolu on mitmetahuline: tegemist oli mitme erineva germaani hõimu liiduga, mille liikmed ühinesid nii kaitse kui rüüstavate mereröövlite tegevuse huvides. Aja jooksul sulasid need hõimud ühtsemaks poliitiliseks jõuks. Allikad ja arheoloogilised leiud näitavad, et frankide liikumine ja kokkupuuted roomlastega olid mitmekesised — mõnel alal jätkusid kaubavõrgustikud ja põllumajandusalane koostöö, teises piirkonnas toimusid rünnakud ja hõenõustumised.

Kuningriik ja valitsejad

5. sajandil hakkasid frankide juhid kokkuvõtvamalt territoriaalset võimu üles ehitama. Tuntud Merovingide dünastia esindaja Klovis (Clovis; u 466–511) ühendas suure osa frankide aladest, alistas teiste hõimude juhte ja laiendas võimu Gallias. Tema ristimine katoliikluses (pärimuse järgi u 496) tugevdas sidemeid Rooma kirikuga ning aitas legitimeerida tema valitsemist rooma-orienteeritud elanikkonna hulgas.

Pärast Merovingide aega tõusis tähtsusele Carolingide perekond — nendest kuulsaim on Kaarl Suur (Charlemagne), kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast ja krooniti 800. aastal Rooma keisriks. See sündmus tähistas katoliku kiriku ja frankide valitsejate uue taseme poliitilist ja religioosset liitu ning pani aluse keskaja Euroopa riikide arengule.

Kultuur, õigus ja keel

Frankide ühiskond ühendaski germaani sõjalise traditsiooni ja rooma-pärandi elemente. Olulise allikana on säilinud Salica seadus (Lex Salica) — saliidide jaoks koostatud õigus­kogumik, mis dateeritakse varakõrga keskaja algusse (6. sajandil). See seadustik reguleeris pärimist, kuritegusid, kompensatsiooni ja perekonnaõigust ning mõjutas hilisemat Euroopa õigustraditsiooni (nt saliikluse põhimõtete kaudu).

Keelestiselt mõjutas frangi keel (vana-läänegermaani hõimukeel) hilisemat germaani keelte arengut; frangi mõju on tajutav nii madal- , kui ka keskmiste germaani murrete arengus ning osaliselt ka Frankide asustusaladel kujunenud romaani keeltes läbi laensõnade ja topograafia.

Kiriku roll ja kultuuriline ümberkujundus

Klovise pöördumine katoliiklusse tähendas enam kui ühe valitseja usulist otsust: see muutis frankide ja Rooma kiriku vahelisi suhteid ning aitas kristluse levikut frankide seas. Kirik kandis edasi rooma administratiivseid komponente, haridust ja liturgiat, mis omakorda aitas ühtlustada erinevaid rahvagruppide kombeid ja tavasid.

Allikad ja uurimine

Peamised kirjanduslikud allikad frankide kohta on varakristlikud ja hiliskeskaja tekstid, näiteks Gregory Toursi teos "Historia Francorum" (6. sajand). Arheoloogilised leiud, diplomaatilised kirjad ja hilisemad kronoloogiad aitavad sulatada kokku pildi frankide poliitilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Kaasaegsed uurimused kombineerivad neid allikaid keeleajaloo, surnuajaloo ja arheoloogia meetoditega.

Pärand

Frankide pärand on märkimisväärne: nendest sai hiljem rahvuslik nimetus (Francia → France), nad mõjutasid Euroopa poliitilist kaardi kujunemist, õigussüsteeme ning kiriklikku korraldust. Merovingide ja Carolingide valitsused olid sillaks Rooma ja keskaja vahel ning kujundasid paljusid aspekte varakeskaja Euroopa elust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et frangid/frankid olid olulise tähtsusega jõud, kelle poliitilised, kultuurilised ja usulised otsused aitasid kujundada Euroopa keskaja alguse ajalugu.

Frangi impeerium

Frangid vallutasid järk-järgult oma tuumikumaalt suurema osa Rooma Galliast Loire'i orust põhja pool ja läänegootide Akvitaaniast ida pool. Alguses aitasid nad liitlastena piiri kaitsta; näiteks kui 406. aastal ületas Reinil suur sissetung peamiselt idagermaani hõimudest, võitlesid frankid nende sissetungijate vastu. Pariisi piirkonnas püsis Rooma kontroll kuni 486. aastani, kümme aastat pärast Ravenna keisrite langemist, osaliselt tänu liitudele frankidega.

Merovinglased

451. aastal kutsus Aëtius oma germaani liitlasi Rooma pinnal appi, et nad aitaksid Attila hunnide sissetungi tõrjuda. Salia frangid vastasid üleskutsele; Ripuaria frangid võitlesid mõlemal poolel, sest osa neist elas väljaspool impeeriumi. Merovingidel olid kubernerid, kes juhtisid frankide sõda ja kellel oli palju valitsemisülesandeid.

Karolingid

Karolingide kuningavõim algab viimase Merovingide kuninga kukutamisega ja Karl Suure isa Pippin Lühikese troonile asumisega 751. aastal.

Pippin valitses valitud kuningana. Kui hilisemas Prantsusmaal muutus kuningriik pärilikuks, siis hilisema Püha Rooma keisririigi kuningad ei suutnud valimistraditsiooni kaotada ja jätkasid valitud valitsejatena kuni keisririigi ametliku lõpuni 1806. aastal.

768. aastal sai Karl Suur (Karl Suur), võimas, intelligentne ja tagasihoidlikult kirjaoskaja, kellest sai legend nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa hilisemas ajaloos. Karl taastas võrdse tasakaalu keisri ja paavsti vahel.

Alates 772. aastast vallutas ja lõpuks alistas Karl saksid, et liita nende kuningriik Frangi kuningriigi koosseisu. Seejärel (773-774) vallutas ta langobardid ja võis seega Põhja-Itaalia oma mõjusfääri lisada. Ta uuendas Vatikani annetust ja paavstkonnale antud lubadust jätkata Frangi kaitset.

Karl lõi kuningriigi, mis ulatus Püreneedest edelas (tegelikult ka Põhja-Hispaania (Marca Hispanica) piirkonda pärast 795. aastat) peaaegu kogu tänase Prantsusmaa territooriumist (välja arvatud Bretagne, mida frankid kunagi ei vallutanud) ida poole kuni suurema osa tänase Saksamaani, sealhulgas Põhja-Itaalia ja tänase Austriani. 800. aasta jõulupühal kroonis paavst Leo III Karl Roomas "roomlaste keisriks". Kuigi Karl eelistas tiitlit "keiser, frankide ja loombardide kuningas", kuna ta ei tahtnud sattuda konflikti Bütsantsi impeeriumiga, sai Frangi impeeriumist (Lääne)Rooma impeeriumi järeltulija. Karl suri 28. jaanuaril 814 Aachenis, kuhu ta ka maeti.

Charlesil oli mitu poega, kuid ainult üks neist jäi ellu. See poeg, Louis Vaga, järgnes oma isale ühendatud impeeriumi valitsejana. Kui Louis suri 840. aastal, jagas 843. aastal sõlmitud Verduni leping impeeriumi kolmeks:

1. Louis'i vanim üleelanud poeg Lothair I sai keisriks ja Keskfrangi valitsejaks. Tema kolm poega jagasid omakorda selle kuningriigi omavahel Lotharingiaks, Burgundiks ja (Põhja)Itaaliaks. Need alad kadusid hiljem eraldi kuningriikidena.
2. Louis'i teisest pojast, Louis Saksa kuningast, sai Ida-Frangi kuningas. See ala moodustas hilisema Püha Rooma keisririigi tuuma, Saksamaa hälli.
3. Tema kolmandast pojast Karl Kaljurist sai Lääne-Frangi kuningas; see ala sai hilisema Prantsusmaa aluseks.

Karli kuningriik elas üle oma rajaja ja hõlmas suurt osa Lääne-Euroopast alates 795. aastast kuni 843. aastani, mil lepinguga jagati see tema pojapoegade vahel: Keskfrangid, mida valitses Lothair I (roheline), Idafrangid, mida valitses Louis Saksa (kollane), ja Karl Kalju juhtis Läänefrangid (lilla).

Küsimused ja vastused

K: Kes olid frangid?

K: Kus elas enamik frankidest?

K: Milliseid piirkondi vallutasid frangid ja rajasid kuningriigi?

K: Millal tekkis frankide konföderatsioon?

K: Milline tähendus oli paganliku frankide kuninga Klovise muutumisel kristlaseks?

K: Mis on Salland ja miks on see frankide jaoks oluline?

K: Millistest jõgedest sisenesid frangid hilis-Rooma impeeriumi?

Otsing