Klovis I (u. 466–511) — frankide ühendaja ja Merovingide dünastia rajaja

Klovis I (u.466–511) — frankide ühendaja ja Merovingide rajaja. Tema vallutused, Reimsi ristimine ja mõju Prantsusmaa sünnile: lugu võimust, usu- ja riigiloost.

Clovis I (ladina keeles sageli kirjutatud ka Chlodowech või Chlodwig, nimest on tuletatud tänapäeva prantsuse Louis ja tänapäeva saksa Ludwig) (umbes 466 – 27. november 511) oli esimene frankide kuningas, kes suutis suurima osa frankidest ühendada ühe võimuga. Ta järgnes 481. aastal oma isale Childeric I-le Salia frankide valitsejana, kelle alad asusid lääne pool Reini alamjooksu ja kelle keskused olid Tournai ja Cambrai ümbruses tänapäevase Prantsusmaa ja Belgia piiri lähedal. Klovis laiendas oma võimu, alistades nii naaberfranke kui ka kohalikke rooma- ja germaani valitsejaid, ning kehtestas enne surma faktiliselt ainukuningliku võimu frankide üle.

Valitsemine ja vallutused

Clovise valitsemisperiood (lõpp 5. – algus 6. sajandil) oli aktiivsete sõjaliste kampaaniate ja poliitiliste liitude aeg. Tema tuntumad sõjalised saavutused on:

• Syagriuse alistamine (Soissons, umbes 486) – Clovis võitis ja alistas Lääne-Rooma palevalitseja Syagriuse, võttes üle tema domeeni ja suurendades märkimisväärselt oma mõjusfääri lääne Gallias.
• Võitlused germaani hõimudega – ta pidas lahinguid alamannide ja teiste frankide fraktsioonidega, konsolideerides Salia frankide positsiooni.
• Vastasseis Visigootidega ja Vouillé lahing (507) – traditsiooniliselt loetakse Clovise oluline lahinguks võit Visigootide üle, mis viis Visigootide kontrolli kahanemiseni Gallia lõunaosas ja Frankide võimu tugevnemiseni.
• Burgundia ja teised piirkonnad – Clovis sekkus ka Burgundia asjades ja laiendas oma mõju mitmes Gallo-Rooma piirkonnas, kuigi mõningad alad liideti täielikult alles tema järglaste ajal.

Sõjaliste võitude kõrval kasutas Clovis poliitilisi liite ja abiellumisi (eriti abielu burgundia päritolu Klotildega), samuti lähenemist, mis segas saksa ja rooma institutsioone: ta säilitas mitmeid rooma haldussüsteemi elemente ning tegi koostööd Gallo-rooma mõjukate peredega.

Usule pöördumine ja suhteid kirikuga

Clovis pöördumine katoliiklusele – erinevalt mitmest germaani rahvast traditsiooniliselt levitatud aaria kristlusest – on ajaloo üks tuntumaid sündmusi tema elus. Tema abikaasa, burgundia Klotilde, oli katoliiklane ja tema mõju koos poliitiliste kaalutlustega olid ristimisel määravad. Clovis ristiti Reimsi katedraalis piiskop Remigiuse juuresolekul; ristimise aasta on allikates ebatäpne, tavaliselt viidatakse aastale 496 (mõned allikad märkivad 498–499).

Ristimine on ajalooliselt tähtis mitmel põhjusel:

• see lõi tugeva liidu uue frankide võimu ja Läänekiriku (Gallo-rooma piiskoppide) vahel, andes Clovisile religioosse legitiimsuse Gallias;
• see eristas frankide kuningriiki paljudest teistest germaani valitsejatest, kes olid arusaadavalt aaria kristlased;
• see kiirendas Gallo-rooma ja frankide koostööd halduse, seadusandluse ja kirikuvõimu alal.

Seadusandlus ja pärand

Clovise valitsemise ajal hakati koondama ja kirja panema ka muistset franki tavaõigust — sellest on lähtunud nii-nimetatud Lex Salica ehk Salica seadus. Kuigi seaduse lõplikud redaktsioonid toodi kokku ja kantakse sageli Merovingide ajal, on Clovise valitsusajal alanud protsess, mis mõjutas järgnevate sajandite pärimis- ja varaseadustiku praktikaid (nt naiste pärimisõiguse küsimusi reguleerivad sätted).

Peamine kaasaegne kirjeldaja Clovise elust on Gregory Toursist (Historia Francorum), kelle teos ühendab ajaloolist materjali ja legendi; paljud üksikasjad Clovise kohta on seega osaliselt idealiseeritud või traditsioonilised.

Pärand ja järglased

Clovist peetakse sageli nii Prantsusmaa kui ka Merovingide dünastia rajajaks. Tema riik geograafiliselt sarnanes osaliselt hilisemale Prantsusmaale ja tema võim loodud mudel — kuninglik autoriteet koos tiheda kirikliku toega — mõjutas Lääne-Euroopa poliitilist arengut.

Clovis suri 27. novembril 511. Pärast tema surma jagati kuningriik tema poegade vahel vastavalt germaani tavale, mille tulemusena tekkisid Merovingide fraktsioonid: tema pojad Theuderic I, Chlodomer, Childebert I ja Chlothar I valitsesid erinevaid alasid. Merovingide dünastia püsis frankide üle võimul järgmised kaks sajandit, kuni selle reaalsest võimust võõranduvad kuningad jäid sageli kõrgete kohtunike ja majordoomide mõjule.

Olulised faktid kokku:

• Sünnikoht: Tournai (Belgia).
• Valitsemise algus: umbes 481 (Salia frankide kuningas).
• Kuulus võit Syagriuse üle (Soissons, umbes 486) ja laiemate Gallia alade ühendamine.
• Ristimine Reimsis piiskop Remigiuse juures (traditsiooniliselt ümber 496) – ülioluline samm liidus kirikuga.
• Surm: 27. november 511, surmakoht: Pariis (Prantsusmaa); pärast surma jagati riik tema poegade vahel.

Clovise elu ja tegutsemine on kujunenud nii ajaloolase kui ka legendi ainest — tema roll frankide ühendajana, katoliiklusele pöördujana ja Merovingide dünastia alustajana on siiski ajalooliselt selgelt mõjuv ja järjepidev.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Clovis I?

K: Kus asusid frangid sel ajal?

K: Millise religiooni poole pöördus Klovis?

K: Kus ta ristiti?

K: Mida peetakse tema poolt rajatuks?

Otsing