Mehhiko iseseisvussõda

Mehhiko iseseisvussõda (1810-1821) oli sõda Mehhiko rahva ja Hispaania koloniaalvalitsuse vahel. See algas 16. septembril 1810. Seda alustasid Mehhikos sündinud hispaanlased (criollod), mestizod ja indiaanlased, kes soovisid Hispaaniast iseseisvust.

Mehhiko iseseisvuse idee ulatub tagasi aastatesse pärast asteekide impeeriumi Hispaania vallutamist. Martín Cortés juhtis mässu Hispaania valitsuse vastu.

Pärast seda, kui 1799. aastal toimunud vandenõu, mida nimetati "Machete vandenõuks", ei õnnestunud, algas Vabadussõda tegelikult 1810. aastal toimunud Grito de Dolores'iga. Hispaania oli hõivatud oma iseseisvuse eest võitlemisega sissetungiva Esimese Prantsuse impeeriumi vastu, poolsaaresõjas.

Sõja algus

Miguel Hidalgo y Costilla oli Mehhiko preester ja Querétaro haritud kriollode rühma liige. Nad kohtusid tertulias (salongides) ja otsustasid 1810. aastal, et koloniaalvalitsuse vastu on vaja ülestõusu, sest Napoleon oli Hispaania kuninga asendanud välismaalasega. Hidalgo tegi tihedat koostööd Ignacio de Allendega, kes oli sõjalise väljaõppega aadlik, plaanis oli lahing 1810. aasta detsembris.

Neid reetis üks rühma liige. Seejärel pöördus Hidalgo oma koguduseliikmete poole Dolores'i linnas. Umbes kell 6:00 hommikul 16. septembril 1810 kuulutas ta iseseisvuse Hispaania kroonist ja sõja valitsuse vastu, mida tuntakse Grito de Dolores'ina. Revolutsiooniline armee otsustas võidelda iseseisvuse eest. Nad marssisid edasi Guanajuatosse, mis oli suur koloniaalne kaevanduskeskus, mida valitsesid hispaanlased ja criollod.

Seal lukustasid selle "kodanike armee" juhid, mis oli pigem organiseerimata rahvahulk, end viljahoidlasse (vilja ladustamise koht). Nad tapsid enamiku seal viibinud vihkatud hispaanlastest ja criollodest. Nende hulgas olid ka kõrged aadlikud ja iseseisvusvõitluse toetajad. See põhjustas Hidalgo ja Allende omavahelise võitluse. Pärast seda ei tahtnud Allende enam Hidalgo kõrval võidelda ja lahkus koos oma sõduritega.

30. oktoobril võitles Miguel Hidalgo armee Monte de las Cruces'i lahingus Hispaania vastupanu vastu. Nad võitsid selle lahingu.

1811. aasta jaanuaris pidasid Hispaania väed Calderóni silla lahingu ja talupoegade armee kaotas. See sundis mässulisi põgenema Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piiri poole, kust nad lootsid põgeneda. Hispaania armee tabas nad siiski.

Hidalgo ja see, mis tema armeest oli alles jäänud, tabati Coahuila osariigis Bajáni kaevude juures. Ta lasi 30. juulil 1811 teha inkvisitsiooni poolt kohtuprotsessi. Ta hukati.

Pärast isa Hidalgo surma võttis revolutsioonilise armee juhtimise üle José María Morelos. Tema juhtimisel vallutati Oaxaca ja Acapulco linnad. 1813. aastal toimus Chilpancingo kongressi esimene koosolek. Sama aasta 6. novembril kirjutas kongress alla esimesele ametlikule iseseisvusdokumendile, mida tuntakse kui "Põhja-Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni pidulikku akti". Sellele järgnes pikk sõda Cuautla piiramisel. 1815. aastal sattus Morelos Hispaania koloniaalvõimude kätte. Ta anti kohtu alla ja hukati reetmise eest San Cristóbal Ecatepecis 22. detsembril.

Sõltumatus

1820. aastate alguseks oli iseseisvusliikumine kokkuvarisemisele lähedal. Kaks nende peamist juhti hukati ja mässuliste jaoks oli raske võidelda hästi organiseeritud Hispaania sõjaväe vastu. Samuti ei hoolinud paljud mõjukamad criollod enam. Hidalgo ja Morelose organiseerimata sõjaväe jõukude vägivaldsus ei meeldinud. Nad soovisid paremat, vähem verist viisi iseseisvuse saavutamiseks.

Detsembris 1820 saatis varakuningas Juan Ruiz de Apodaca rojalistliku kriollo-ohvitseri kolonel Agustín de Iturbide'i juhitud väe Oaxacasse võitlema. Iturbide oli kuulus selle poolest, kuidas ta Hidalgo ja Morelose mässajate peale läks varase iseseisvusvõitluse ajal.

Oaxacas toimunud võitlus toimus samal ajal, kui Hispaanias toimus edukas riigipööre (sõjaväe võitlus valitsuse vastu) Ferdinand VII monarhia vastu. Ferdinand oli sunnitud taastama 1812. aasta liberaalse Hispaania põhiseaduse. Kui see uudis jõudis Mehhikosse, nägi Iturbide selles võimalust, et criollod saavad Mehhiko üle kontrolli. Pärast esimest kokkupõrget Guerrero vägedega vahetas Iturbide poolt. Ta kutsus mässuliste juhi kohtuma ja arutama uut iseseisvusvõitlust.

Iguala linnas olles lõi Iturbide kolm reeglit ehk "garantiid" Mehhiko iseseisvumiseks Hispaaniast.

Mehhiko oleks iseseisev kuningriik. Seda valitseks kuningas Ferdinand, mõni teine Bourbonide prints või mõni muu konservatiivne Euroopa prints. Lepingu eritekst lubas Mehhiko kongressil vajaduse korral määrata criollo valitseja,
criollos ja peninsulares oleks nüüdsest alates võrdsed õigused ja privileegid,
ja roomakatoliku kirik säilitaks oma privileegid ja oleks ainus lubatud religioon.

Ta sundis oma vägesid neid reegleid aktsepteerima. Need on tuntud kui Iguala plaan. Seejärel veenis Iturbide Guerrero, et ta ühineks oma vägedega uue iseseisvuse toetuseks. Iturbide'i käsutusse anti uus armee, Kolme Garantii Armee, mis pidi Iguala plaani jõustama. Plaan oli nii laiaulatuslik, et see meeldis nii patriootidele kui ka lojaalsetele. Sõltumatuse ja roomakatoliikluse kaitse eesmärk ühendas kõiki fraktsioone.

Iturbide'i armeega ühinesid mässuliste väed üle kogu Mehhiko. Kui mässuliste võit muutus kindlaks, astus varakuningas tagasi. 24. augustil 1821 allkirjastasid Hispaania krooni ja Iturbide esindajad Córdoba lepingu. Sellega tunnustati Mehhiko iseseisvust Iguala plaani tingimuste alusel.

27. septembril sisenes Kolme Garantii Armee Mehhiko linna. Järgmisel päeval kuulutas Iturbide välja Mehhiko iseseisvuse.

18. mai 1822. aasta öösel marssis rahvamass läbi tänavate. Nad nõudsid, et nende ülemjuhataja Iturbide võtaks trooni vastu. Järgmisel päeval kuulutas kongress Iturbide'i Mehhiko keisriks.

Seotud leheküljed

Mehhiko ajalugu
Grito de Dolores

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Mehhiko iseseisvussõda?

V: Mehhiko iseseisvussõda oli sõda Mehhiko rahva ja Hispaania koloniaalvalitsuse vahel.

K: Miks sõda algas?

V: See algas 16. septembril 1810, kuna Mehhiko päritolu hispaanlased (criollod), mestizod ja indiaanlased tahtsid oma iseseisvust Hispaaniast.

K: Kas Mehhiko iseseisvuse idee oli uus kontseptsioon?

V: Ei, Mehhiko iseseisvuse idee pärineb aastatest pärast asteekide impeeriumi Hispaania vallutamist.

K: Kes juhtis mässu Hispaania valitsuse vastu?

V: Martín Cortés juhtis mässu Hispaania valitsuse vastu.

K: Millal algas iseseisvussõda tegelikult?

V: Pärast seda, kui 1799. aastal ebaõnnestus Machete vandenõu, algas Vabadussõda tegelikult Grito de Dolores'iga 1810. aastal.

K: Mis toimus poolsaaresõja ajal?

V: Hispaania oli poolsaaresõja ajal hõivatud oma iseseisvuse eest võitlemisega sissetungiva Esimese Prantsuse impeeriumi vastu.

K: Milline oli poolsaaresõja mõju Ladina-Ameerikale?

V: Poolsaaresõja mõju seisnes selles, et enamik Ladina-Ameerikast tõusis üles.