Criollod (criollo, kreoolid) — Hispaania koloniaalklass Ladina-Ameerikas
Criollod (ainsuses: Criollo või naissoost kujul Criolla) olid 16. sajandist alates Hispaania poolt rajatud ülemerekolooniate, eriti Ladina-Ameerika kastisüsteemi oluline sotsiaalne klass. Sõna criollo pärineb hispaania keelest ja tähendas algselt Euroopast pärit vanemate kolooniasündinud järeltulijat: inimest, kellel oli valdavalt või puhtalt hispaania verd, kuid kes oli sündinud koloonias.
Päritolu ja tähendus
Criollo klassi kuuluvad peeti sotsiaalselt ja poliitiliselt madalamaks kui Peninsulares — need olid inimesed, kes olid sündinud Hispaanias ja seejärel kolooniatesse saabunud. Samas olid criollod ülemises osas koloonia ühiskonnakihist: nad olid sageli maakorraldajad, suurmaade omanikud, kaevanduste ja kaubanduse mõjutajad ning mõningatel juhtudel ka kohaliku hariduse ja kultuuri patroonid.
Sotsiaalne ja majanduslik roll
- Majandus: paljud criollod olid hacienda- ja eradeomanikud või kaevanduste investorid ning seega kolooniate majanduse juhtivaks kihiks.
- Poliitika ja ametikohad: kõrgeimaid koloniaalseid võimu- ja halduspositsioone (näiteks mõned administratiiv- ja kõrged sõjaväeametid) eelistati anda peninsulares’idele, mis tekitas criollo- eliidis pingeid.
- Sotsiaalne staatuse skeem: criollod asetsesid tavaliselt peninsulares’ide all, kuid kõrgemal kui teised rassilised ja etnilised grupid — näiteks mestizod, indiaanlased ja orjastatud aafriklased.
Suhted teiste kastidega ja pingeid peninsulares’idega
Kolooniate klassisüsteem oli hierarhiline: Peninsulares ülal, Criollod nende all ning allpool mitmed segavereliste ja rahvusgruppide kategooriad. See jagunemine tekitas tihti vastasseisu, sest criollod tundsid end sageli päriskohaomanikena ja tahtsid saada samasugust poliitilist mõju kui emamaalt pärit ametnikud. Need pinged olid üks põhjusi, miks 18.–19. sajandil hakkasid paljud criollod toetama iseseisvusliikumisi.
Criollod ja iseseisvusliikumised
Paljud Ladina-Ameerika iseseisvusliikumiste juhid olid criollod — nende hulka kuulusid näiteks sellised tuntud tegelased nagu Simón Bolívar (sündinud Caracas), José de San Martín ja Miguel Hidalgo y Costilla — kuigi juhtide päritolu ja motiivid varieerusid. Criollo- eliidi huvi iseseisvuse vastu oli tihti seotud sooviga eemaldada kolonialistlikud piirangud, laieneda poliitilisele võimule ja säilitada majanduslikud huvid ilma Madridist tuleva sekkumiseta.
Geograafiline levik ja kultuuriline mõju
- Terminit kasutati laialdaselt kogu Ibero-Ameerikas: Mehhiko, Peruu, Uus-Granada (tänane Kolumbia), Río de la Plata (tänased Argentina, Uruguay jm) ja Kariibi mere piirkonnas.
- Criollo-kultuur kujunes kohaliku ja Euroopa mõjutuste seguna: keeleks jäi peamiselt hispaania, kuid igapäevaelus tekkisid piirkondlikud omadusjooned, kirjanduses ja muusikas ilmusid kohalikud elemendid.
- Pärast iseseisvumist jäid paljud criollo-sugused suured maakorraldajad ja eliidid riikide juhtivasse kihti, mis mõjutas uute vabariikide poliitikat ja sotsiaalset arengut.
Terminoloogia ja rahvusvaheline kasutus
Termin criollo on sageli tõlgitud inglise keelde kui kreool. Oluline on märkida, et sõna "kreool" või "creole" omab väga laia tähendust maailmas: see võib viidata ka etnilistele rühmadele, keeltele või kultuuridele Aafrika, Kariibi mere, Louisiana ja teiste piirkondade kontekstis, millel ei pruugi olla otsest ajaloolist seost Hispaaniaga ega hispaania koloniaalajalooga. Seetõttu tuleb konteksti arvestada, kui kasutatakse termineid criollo või kreool.
Kokkuvõte
Criollod olid koloniaalse Ladina-Ameerika oluline sotsiaalne ja majanduslik klass: nad olid koloonias sündinud Euroopast pärit vanemate järeltulijad, kellel oli suur mõju maa- ja kaevandustalas, kohaliku ühiskonna kujundamisel ning lõpuks ka iseseisvusprotsessides. Nende positsioon peninsulares’ide ja teiste etniliste rühmade vahel ning ambitsioonid poliitilise võimu järele mängisid olulist rolli Ladina-Ameerika 18.–19. sajandi ajaloos.
Criollos ja iseseisvussõjad
Kuni 1760. aastani valitsesid Hispaania kolooniaid Hispaania Habsburgide poolt välja töötatud seadused. Nad andsid Ameerika provintsidele suure iseseisvuse. Olukord muutus Bourbonide reformidega Karl III valitsemisajal.
Hispaanial oli vaja saada oma kolooniatest rohkem raha oma Euroopa ja ülemaailmsete sõdade jaoks, et säilitada Hispaania impeeriumi. Kroon tegi Penisulares tähtsamaks ja nad võtsid üle paljud administratiivsed ametikohad, mida varem olid täitnud Criollod. Samal ajal vähendasid katoliku kiriku reformid vaimulikkonna madalamate astmete, kes olid enamasti Criollos, rolli ja privileege.[] .
19. sajandil viis see Hispaania krooni ebaõiglane poliitika ning Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide näited Criollosid mässama Peninsulares'i vastu. Koos teiste kastide kasvava toetusega hakkasid nad võitlema Hispaania vastu iseseisvuse eest (1809-1826).
Küsimused ja vastused
K: Kes olid krinoolid?
V: Criollod olid 16. sajandil Hispaania poolt loodud ülemerekolooniate, eriti Ladina-Ameerika, kastisüsteemi sotsiaalne klass.
K: Milline oli criollode taust?
V: Criollod olid puhta või enamasti hispaania verega ja sündisid koloonias.
K: Kuidas suhtusid criollod teistesse kastidesse?
V: Criollod olid kõrgema staatuse/astmega kui kõik teised kastid, sealhulgas segaverelased, indiaanlased ja orjastatud aafriklased.
K: Kes olid peninsulares?
V: Peninsulares olid inimesed, kes elasid koloonias, kuid olid sündinud Hispaanias.
K: Milline oli criollode ja peninsulares'ide vahe sotsiaalse staatuse poolest?
V: Criollos olid sotsiaalselt madalama staatusega kui Peninsulares.
K: Kuidas on mõisted "Criollo" ja "kreooli" omavahel seotud?
V: Termin Criollo on sageli tõlgitud inglise keelde kui kreool.
K: Miks võib terminit "kreooli" kasutada paljude etniliste rühmade kohta kogu maailmas?
V: Kuigi terminit "kreool" kasutatakse sageli criollode kohta, kasutatakse seda ka paljude etniliste rühmade kohta kogu maailmas, kellel ei ole ajaloolisi sidemeid Hispaaniaga ega ühegi koloniaalrežiimiga.
