Grupiviisiline vägistamine – definitsioon, statistika ja tagajärjed

Grupiviisiline vägistamine toimub siis, kui ühe ohvri seksuaalsesse rünnakusse on kaasatud rühm inimesi (tavaliselt kaks või enam). Sellest on teatatud kogu maailmas ning see on tõsine inimõiguste ja avaliku julgeoleku probleem.

Mis see tähendab

Grupiviisilised vägistamised hõlmavad tavaliselt kolme või enamat ründajat, kelle tegevus võib olla koordineeritud või improviseeritud. Kuigi enamikus kirjeldustes osalevad mehed, võivad samuti ka naised olla nii ründajate kui ka kaasosaliste rollis. Grupivägistamine erineb eraisiku poolt toime pandud vägistamisest oma ulatuse, vägivalla intensiivsuse ja trauma sügavuse poolest.

Kes panevad kuriteo toime

• Uuringud näitavad, et ründajate eas ja sotsiaalsetes taustades on palju varieeruvust, kuid sageli on gruppides osalejad nooremad mehed ja mõnel juhul korratakse sarnaseid kuritegusid.
• Rünnakud võivad toimuda eri kontekstides: tänavatel, kodudes, peo- või töökeskkondades ning konfliktitsoonides.
• Motivatsiooniks võivad olla võim, kontroll, grupisurvetunne või seksuaalne vägivald kui karistus või alandamine.

Vägivalla ulatus ja tervisekahju

Grupiviisilised vägistamised on sageli vägivaldsemad ja põhjustavad ohvrile tõsisemaid ning mitmekülgsemaid kahjustusi. Ohvrile tekitatud seksuaalsed ja mitteseksuaalsed vigastused on sageli raskemad kui ühe isiku poolt toime pandud vägistamisel. Lisaks füüsilistele vigastustele võivad esineda pikaajalised psühholoogilised tagajärjed, nagu posttraumaatiline stressihäire (PTSD), depressioon, ärevus, unehäired ja usaldusprobleemid.

Statistika ja andmete piirangud

• Ameerika Ühendriikides on statistika kohaselt kõrge kuritegevuse registreerimise hulk: Ameerika Ühendriikides teatatakse ühes või teises vormis vägistamisest sageli—mõned allikad toovad välja juhtumi sageduse, kus vägistamisest teatatakse iga mitme minuti järel. Hinnanguliselt kuni 25% kõigist vägistamistest USAs võivad olla grupivägistamised, kuid täpsed osakaalud sõltuvad andmekogumise metoodikast.
• Ühendkuningriigis on samuti esinenud mitmeid grupiviisilisi vägistamisi. Andmete kogumine ja klassifitseerimine on varieerunud; ametiasutused ei pidanud varasemalt eraldi arvestust grupiviisiliste vägistamiste kohta, mistõttu statistika muutub sõltuvalt ajavahemikust ja uurimismeetoditest.
• Tuleb arvestada oluliste piirangutega: vägistamisi on üldiselt märkimisväärselt alaraporteeritud, definitsioonid riigiti erinevad ja politsei- ning tervishoiuaruandlus sõltub kannatanute teatamisest.

Põhjused ja riskitegurid

• Grupikultuur või hierarhia, kus agressiivne käitumine on aktsepteeritav või tunnustust teeniv.
• Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mis vähendab pidurdustunnet ja suurendab impulsiivsust.
• Sotsiaalne surve ja „näidata end” vajadus — noorte meeste rühmitustes võib esineda hirm välja jääda, mis soodustab riskikäitumist.
• Soopõhine vägivald ja seksistlikud hoiakud, mis normaliseerivad naiste objektistamist.

Õiguslikud ja kriminaalsed tagajärjed

Grupiviisilised vägistamised on paljudes õigussüsteemides rangelt karistatavad. Kursivus ja lisakuriteod nagu karistamiseks, kättemaksuks toimimine, relva kasutamine või juriidiliste isikute kaasamine võivad karistust suurendada. Õigusabi saamine ja kuriteo dokumenteerimine on olulised nii uurimise kui ka kannatanu kaitse seisukohalt.

Ohvrite toetamine ja taastumine

• Esimene samm on ohutuse tagamine — viia ohver turvalisse kohta ja pöörduda hädaabiteenistuse poole, kui vaja.
• Meditsiiniline abi: kehaliste vigastuste hindamine, sugulisel teel levivate haiguste profülaktika ja vajadusel raseduse ennetamine.
• Psühholoogiline tugi: kriisinõustamine, psühhoteraapia ja tugigrupid võivad aidata trauma töötlemisel.
• Juriidiline abi: politseisse pöördumine, õiguskaitse ja vajadusel kaitsekorra taotlemine.
• Oluline on austav, konfidentsiaalne ja kannatanut toetav lähenemine — mitte süüdistav või süüdimõistev küsimustik.

Ennetus ja kogukondlik töö

• Haridus ja teadlikkuse tõstmine koolides, töökohtadel ja kogukondades soolise võrdsuse, nõusoleku ja austuse teemadel.
• Programmid, mis käsitlevad agressiivset käitumist, gruppiderolli ja alternatiivseid kuuletumisstrateegiaid noorte seas.
• Turvalisuse parandamine avalikes üritustes ja pidudel, alkoholi tarvitamise piiramine ja valvurite koolitus.
• Ohvritele kättesaadavate tugiteenuste tugevdamine — ööpäevaringne nõustamine, meditsiiniline ja õiguslik abi.

Müüdid ja tegelikkus

• Müüt: Grupivägistamine on alati "välja valitud sihtmärk" või juhuslik. Tegelikkus: juhtumid tekivad erinevatel viisidel — nii juhuslikult kui ka sihitud rünnakutena.
• Müüt: ohver on provotseerinud rünnaku. Tegelikkus: süüdistamine ohvrile on vale ja kahjustav; vastutus lasub alati ründajal(te)l.
• Müüt: sellised juhtumid on väga harvad. Tegelikkus: grupivägistamised on küll suhteliselt haruldasemad kui üksikisiku rünnakud, kuid esinevad regulaarselt ja on sageli alaraporteeritud.

Kui olete sellise juhtumi tunnistaja või ohver, otsige kohest abi meditsiiniasutusest, politseist või usaldusväärsest tugiorganisatsioonist. Professionaalne tugi aitab tagada õiguskaitse, tervise jälgimise ja pikaajalisema taastumise võimalused.

Küsimused ja vastused

K: Mis on grupiviisiline vägistamine?

K: Kes tavaliselt panevad toime grupiviisilist vägistamist?

K: Millisesse vanuserühma kuuluvad tavaliselt grupiviisilised vägistajad?

K: Mille poolest erineb grupiviisiline vägistamine ühe isiku poolt toime pandud vägistamisest?

K: Kui sageli esineb Ameerika Ühendriikides vägistamisi?

K: Kui suur on grupiviisiliste vägistamiste osakaal kõigist vägistamistest Ameerika Ühendriikides?

K: Millal hakkasid Ühendkuningriigi ametiasutused koguma andmeid grupiviisiliste vägistamiste kohta?

Otsing