Rühmakodu: määratlus, elukorraldus ja tüübid

Rühmakodu selgitus, elukorraldus ja tüübid — kes elavad seal, milline on tugi, reeglid ja õigused; võrdlus asenduskoduga ning praktilised näited elanikukogemustest.

Rühmakodu on eramu, mis on koduks inimestele, kes ei kuulu samasse perekonda, kuid kellel on ühiseid omadusi. Ameerika Ühendriikides tähendaks see kodu inimestele, kes vajavad sotsiaalabi või kes ei saa turvalisuse huvides elada üksi või ilma nõuetekohase hoolduseta. Enne 1970. aastaid elasid need inimesed psühhiaatriahaiglates, vaestekodudes ja lastekodudes. Tänapäeval on rühmakodude asutamise eesmärk pakkuda kodusele elukeskkonnale lähedast toetust, sotsiaalset suhtlust ja igapäevaseid oskusi julgustavat keskkonda.

Eesmärk ja sihtrühm

Rühmakodud on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevast tuge, kuid kellel ei ole vaja pidevat haiglaravi või kes soovivad elada võimalikult iseseisvalt toetavas keskkonnas. Tavaliselt kuuluvad sihtrühma:

  • toibuvad narkomaanid ja inimesed, kes vajavad taastusravi;
  • inimesed arengupuudega või vaimse erivajadusega;
  • väärkoheldud või hooletusse jäetud lapsed ja noored;
  • noored, kes on kriminaalkorras karistatud või kellel on õigussüsteemiga kokkupuuteid;
  • inimesed, kes vajavad lühiajalist ajutist paigutust enne püsivama hoolduskoha leidmist.

Elukorraldus ja teenused

Tavaliselt elab rühmakodus 3–16 inimest ning kohal on elanike juht või teenindav personal, kes koordineerib igapäevatoiminguid ja toetab elanikke. Teenused võivad hõlmata:

  • igapäevaseid hooldus- ja toimetulekuoskuste õpetusi (toidu valmistamine, koristamine jne);
  • psühhosotsiaalset nõustamist ja teraapiaid;
  • meditsiinilist jälgimist ja ravimite manustamist vastavalt vajadusele;
  • abi õpingute, tööle suunamise või eelarve haldamise osas;
  • vaba aja tegevusi ja sotsiaalset rehabilitatsiooni.

Ruumi ja eluõigus

Elanikud võivad omada oma tuba või jagada seda ning kasutada ühiseid ruume nagu pesemisruum, vannituba, köök ja elutuba. Rühmakodus elades on sageli ootused ja reeglid, mis puudutavad majapidamistöid, külastusi ning käitumist. Sageli osalevad elanikud kodutöödes või abistavad eelarve haldamisel, mis toetab vastutuse ja igapäevase toimetuleku oskuste omandamist.

Juhtimine, personal ja järelevalve

Rühmakodude tööd juhivad tavaliselt mitmesugused organisatsioonid: sotsiaalteenused, eraaranajad või mittetulundusühingud. Personal võib koosneda juhtidest, hooldajatest, nõustajatest ja psühholoogidest. Kõigis riikides kehtivad regulatsioonid, mis määravad ära ruumide ohutuse, personali kvalifikatsiooni ja elanike õigused — need võivad oluliselt erineda riigiti.

Õigused ja kohustused

Kuigi rühmakodus elavad inimesed viibivad väljaspool traditsioonilist perekodust keskkonda, säilivad neil mitmed kodanikuõigused: enamikus riikides võivad inimesed rühmakodus viibides siiski hääletada ja ülikoolis käia. Samal ajal kaasnevad paigutusega ka kohustused — näiteks reeglite järgimine, panustamine majapidamisse ja osalemine raviplaanides või nõustamisel.

Erinevused asenduskodust ja teistest hooldusvormidest

Rühmakodu erineb asenduskodust selle poolest, et rühmakodus ei ela ainult ühte tüüpi taustaga inimesed (näiteks ainult paranenud narkomaanid või ainult süüdimõistetud kurjategijad), ning seal elavate inimeste oodatakse sageli aktiivset osalemist majapidamistöödes ja igapäevases elu korraldamises. Rühmakodud püüavad kombineerida iseseisvuse arendamist ja tänapäevase hoolduse toetust.

Tüübid

  • Lühiajalised rühmakodud — ajutine paigutus kriisiolukorras või enne püsivama paiga leidmist.
  • Pikaajalised rühmakodud — inimestele, kes vajavad pikaajalist tuge, aga mitte institutsionaalset hooldust.
  • Taastusrühmad — keskenduvad sõltuvusest võõrutamisele ja taastumisele.
  • Noorte rühmakodud — spetsiaalselt alaealiste või noorukite vajadustele suunatud teenused.
  • Erivajadustega inimeste rühmakodud — pakuvad kohandatud tugiteenuseid vaimse või füüsilise erivajaduse korral.

Ajalugu ja ühiskondlikud reaktsioonid

Deinstitutsionaliseerimise laine alates 1970. aastatest viis paljude suurtel instituutidel asuvate elanike ümberpaigutamiseni väiksematesse, kogukonnapõhistesse kodudesse. Kuigi rühmakodud aitavad integreerida inimesi ühiskonda, tekib aeg-ajalt vastuseis naabrite seas, kes kardavad, et see toob kaasa kuritegevuse kasvu ja/või kinnisvara väärtuse languse . Sellised hirmud ei pruugi alati olla põhjendatud ja palju sõltub rühmakodu juhtimisest, turvameetmetest ning kogukonna kaasamisest.

Rahastamine ja paigutus

Rühmakodude toimimine rahastatakse erinevatest allikatest: riiklikud sotsiaalteenused, kohaliku omavalitsuse toetused, kindlustus, heategevusorganisatsioonid või elanike ja tema perekonna tasud. Paigutuse otsus tehakse tavaliselt sotsiaaltöötaja, kohtuniku või hooldusasutuse suunamise alusel, arvestades inimese vajadusi ja kodukorda.

Kvaliteet ja väljakutsed

Rühmakodud pakuvad mitmeid eeliseid — turvalisus, sotsiaalne tugi ja igapäevase eluga seotud oskuste arendamine. Samal ajal on väljakutseid: piisava ja kvalifitseeritud personali leidmine, rahastuse järjepidevus, elanike individuaalsete vajaduste rahuldamine ning kogukonna hoiakute juhtimine. Regulaarne järelevalve ja kvaliteedihindamine aitavad tagada residentide turvalisust ja heaolu.

Soovitused

  • Enne rühmakodusse paigutamist uurida teenusepakkujat, personali kvalifikatsiooni ja turvameetmeid.
  • Kaasa elanikke reeglite koostamisse ja majapidamiste jagamisse — see tõstab vastutustunnet ja heaolu.
  • Kogukonna kaasamine ja avatuse suurendamine aitab vähendada eelarvamusi ja konflikte naabritega.
  • Tagada regulaarne järelevalve, hindamine ja juurdepääs psühholoogilisele ning meditsiinilisele abile.

Rühmakodud on mitmekesine hooldusvorm, mis võib pakkuda turvalist ja toetavat elukeskkonda inimestele, kes vajavad abi, samal ajal edendades iseseisvust ja sotsiaalset kaasatust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rühmakodanik?


V: Rühmakodu on eramu, mis on koduks inimestele, kes ei kuulu samasse perekonda, kuid kellel on ühine tunnus, näiteks vajavad sotsiaalset abi või ei saa turvalisuse huvides üksi või ilma nõuetekohase hoolduseta elada.

K: Mitu elanikku elab tavaliselt rühmakodus?


V: Tavaliselt on rühmakodus 3-16 elanikku ja lisaks elanike juht või teenindav personal.

K: Kuidas aitavad rühmakodu elanikud tavaliselt majapidamist ülal pidada?


V: Rühmakodu elanikud peavad tavaliselt aitama majapidamist pidada, tehes kodutöid või aidates hallata eelarvet.

K: Kas on mingeid piiranguid selle kohta, kes võivad rühmakodus elada?


V: Ei, grupikodus ei ole mingeid piiranguid selle suhtes, kes võib seal elada; see erineb pooleliolevatest elamutest, mis on mõeldud ainult paranevatele sõltlastele ja süüdimõistetud kurjategijatele.

K: Kas inimestel on lubatud rühmakodus elades hääletada ja ülikoolis käia?


V: Jah, enamikus riikides on inimestel endiselt lubatud hääletada ja ülikoolis käia, kui nad elavad rühmakodudes.

K: Milliseid võimalusi jagavad rühmakodu elanikud?


V: Rühmakodude elanikud jagavad selliseid rajatisi nagu pesemisruumid, vannituba, köök ja ühised eluruumid.

K: Miks võivad naabrid olla vastu uute rühmakodude avamisele läheduses?


V: Naabrid võivad olla uute rühmakodude avamise vastu, sest nad kardavad, et see toob kaasa kuritegevuse suurenemise ja/või kinnisvara väärtuse vähenemise.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3