AlegsaOnline.com

Kapo (kapod) koonduslaagrites: roll ja valik holokausti ajal

Kapod koonduslaagrites: uurimus kapode rollist, valikust ja inimkannatustest holokausti ajal — vägivalla, kontrolli ja moraalsete dilemmaste põhjalik ülevaade.

Autor: Leandro Alegsa

29-09-2025

Kapo ehk vangide funktsionäär oli eriline vangide liik natside koonduslaagrites holokausti ajal. Kapod valiti Schutzstaffeli (SS) laagrivalvurite poolt, kes aitasid laagrites juhtida. Mõned kapod vastutasid teiste vangide eest, kes pidid tegema sunnitööd. Teised kapod tegid laagrites paberimajandust ja pidasid arvestust.

Natsid kasutasid kaposid mitmel põhjusel. Kuna kapod aitasid laagreid juhtida, ei olnud laagrites vaja nii palju SS-vahte. Kapod aitasid SS-il kontrollida teisi vange. See tegi võimalikuks, et väike arv SSi liikmeid sai juhtida suuri koonduslaagreid. Kuna kapod olid vangid, ei saanud nad oma töö eest tasu, seega säästis see süsteem ka palju raha.

Kuigi neile ei makstud, said kapod erilise kohtlemise. Nad ei pidanud tegema rasket tööd ja neid ei väärkoheldud füüsiliselt nagu teisi vange. Mõnikord said nad lisatoitu, sigarette, alkoholi, tavalisi riideid ja privaatseid ruume. Selle erilise kohtlemise säilitamiseks pidid kapod siiski SS-vahte õnnelikuks tegema. Kui nad ei kontrollinud teisi vange piisavalt hästi, kaotasid kapod oma töö. Nad muutuksid taas tavalisteks vangideks.

SS valis sageli kaposid, kes olid vägivaldsete kuritegelike jõukude liikmed. Need kapod kuritarvitasid sageli teisi vange halvasti. SS lubas seda väärkohtlemist.

Rollide mitmekesisus ja ametinimetused

Kapo-ametikohti oli mitut tüüpi. Näiteks esinesid laagrites sellised funktsioonid nagu blokivaht (blockältester), rühmaülem (stubenältester) või töökomando juht (Arbeitskommando kapo). Mõned kapod olid vastutavad arvestuse, raportite ja andmete pidamise eest; teised juhtisid söögijagamist, puhastust või konkreetseid töögruppe. Funktsionääri roll võis olla ajutine või püsiv ning positsioon tähendas sageli suurt võimu teiste vangide üle.

Valikukriteeriumid ja põhjused

Kapod valisid või kinnitasid laagrivalvurid. Valik põhines sageli mitmel teguril: varasem kuritegelik taust, vägivallatendents, keeleoskus, poliitilised taustad või lihtsalt SS-i hinnang sellele, kes on valmis tegema laagri korraldamiseks vajalikku rasket tööd. SS eelistas tihti neid, keda oli lihtne manipuleerida või kes olid valmis kasutama julmusi teiste ülekaaluks. Samas leidus juhtumeid, kus kapiks määrati ka poliitvange või erialainimesi, kes püüdsid oma positsiooni kasutada teiste heaks.

Motiveerimine, privileegid ja riskid

Kapod said mitmesuguseid mugavusi, mis muutsid nende ellujäämise tõenäolisemaks: parem toit, soojem riietus, eraldi magamiskoht ja vaba liikumine laagrialal. Need privileegid olid aga ebakindlad – SS võis mis tahes hetkel kapo vallandada ja sel juhul ootas seda vangilaagri karistus. Paljud kapod võtsid pöördelise olukorra tõttu vastu moraalselt rasked otsused, pannes oma ellujäämise riskida teiste inimeste eludega.

Moraalne keerukus ja vangide vahelised suhted

Kapode tegevus jagas vange ja ajaloolasi. Mõned kapod kasutasid oma positsiooni, et aidata teisi – varjata inimesi, jagada toitu või pehmendada karistusi. Teised olid julmad ja rikastasid ennast teiste kannatustel. See mitmetahuline reaalsus tähendab, et kapode hinnang ajaloos on keeruline: mõned peavad neid koostööks ja reetmiseks, teised näevad kannatava valiku survet olukorras, kus vabadust ja elu oli praktiliselt olematu.

Pärast sõda: vastutus ja kohtuprotsessid

Pärast Teist maailmasõda püüdsid erinevad riiklikud ja rahvusvahelised kohtud käsitleda nii SS-valvurite kui ka kapode rolli. Mõned kapod pandi kohtu alla ja mõisteti süüdi sõjakuritegudes või inimlikkusevastastes kuritegudes; teised ei saanud kunagi kohtulikku vastutust ja sulandusid tagasi tsiviilellu. Samuti toimusid laagrielanike vahelised reetmiste ja kättemaksu juhtumid, mis jätsid püsivaid traumasid kogukondadesse.

Oluline ajalooline tähendus

Kapod on holokausti ja koonduslaagrite uurimisel oluline teema, sest nende olemasolu näitab, kuidas totalitaarne süsteem kasutas ja manipuleeris ohvreid, et säilitada kontrolli ja vähendada oma kulusid. Uurimused kapode rollist aitavad mõista inimlikke valikuid äärmuslikes tingimustes ning annavad konteksti nii kannatuste kui ka vastupanuliikumiste uurimiseks laagrites.

Märkus: Kapode tegevus ja motiivid olid väga erinevad – ei ole võimalik üheselt kvalifitseerida kõiki kaposid ainult kui reeturid või sanktsioone vältijaid. Ajalooline uurimus jätkab nende inimeste ja süsteemi keerukuse lahtimõtestamist.

Lätis Salaspilsis asuva koonduslaagri kapojuht laagripolitseiniku käepaelaga.

Mida kapos tegi

SS kontrollis koonduslaagreid. Kuid päevast päeva aitasid kapod laagreid käigus hoida. Nad tegid võimalikuks, et laagrid toimisid vähemate SS-valvuritega. Mõnikord oli kuni 10% laagrite vangidest kapos. Ilma kaposeta ei oleks SS, kes laagreid juhtis, suutnud laagreid tõrgeteta käigus hoida.

Kaposid vihkasid sageli teised vangid ja neid peeti natside käsilasteks. Mõnikord sülitasid teised vangid kaposide peale. Mõned kasarmujuhid (blockälteste) aitasid salaja oma kasarmu vangidel saada lisatoitu või lihtsamat tööd. Teised kaposid aitasid aga rohkem SS-i, osaliselt seetõttu, et nad arvasid, et see aitab neil laagrites ellu jääda.

Teised vangid kutsusid kriminaalkaposid "professionaalseteks kurjategijateks". Need kapod olid tuntud selle poolest, et nad olid teiste vangide suhtes julmad ja jõhkrad. Tegelikult oli see ka põhjus, miks SS valis nad kaposeks. Endiste vangide sõnul olid kurjategijad kaposid, kes olid kurjategijad, SS-ile tõenäolisemalt abiks. Kapod, kes saadeti koonduslaagritesse selle eest, et nad ei nõustunud natside poliitikaga, olid teiste vangide suhtes tõenäolisemalt abivalmid.

Oliver Lustig kirjutas oma "Laagri sõnaraamatus":

Vicenzo ja Luigi Pappalettera kirjutasid oma raamatus "The Brutes Have the Floor", et iga kord, kui Mauthausenisse [koonduslaagrisse] saabus uus [vangide] transport, valis kapo August Adam välja professorid, juristid, preestrid ja kohtunikud ning küsis neilt küüniliselt: "Kas te olete jurist? Professor? Hea! ... Mina olen tapja. Mul on viis süüdimõistvat kohtuotsust: üks tapmise ja neli röövimise eest. Noh, siin ma olen komandör. Maailm on pea peale pööratud, kas sa said aru? Kas teil on vaja dolmetšerit, tõlki? Siin see on!" Ja ta osutas oma nahkhiirega, mille peale ta lõi. Kui ta oli rahul, moodustas ta [töörühma] väljavalitutest ja saatis nad latriine puhastama.

Domineerimine ja terror

SS kasutas domineerimist ja hirmu, et kontrollida laagrites olevaid arvukaid vange vaid mõne SS-valvuri abil. Kapos olid väga oluline osa sellest süsteemist, kus vangid olid täielikult kontrolli all ja pidid alati kartma, et neile tehakse haiget või nad mõrvatakse.

Natsid kasutasid vangide vaimse ja füüsilise piinamise ning nende kontrolli all hoidmise eesmärgil palju erinevaid strateegiaid. Nende strateegiate hulka kuulusid:

Nälgimine: Kuigi vangid tegid rasket tööd, ei antud neile piisavalt toitu, et ellu jääda.
Kurnatus: Vangid olid alati nõrgad ja kurnatud (väga väsinud), kuna nad tegid väga rasket tööd ilma piisava toiduta.
Füüsiline väärkohtlemine: SS või kapos võisid igal ajal lüüa või vigastada vange, kui nad seda soovisid. Vangid ei teadnud kunagi, millal neid võidakse peksta, piitsutada või piinata.
Alandamine: Natsid juhtisid koonduslaagreid meelega alandavalt. Nad kohtlesid vange nii, nagu nad ei olekski inimesed.
Ranged laagrireeglid
Kui üks kinnipeetav tegi midagi, mis SS-ile ei meeldinud, karistati terveid kinnipeetavate gruppe.

Kapos aitas kõiki neid asju. Nende tööülesannete hulka kuulus ka kinnipeetavate innustamine, et nad rohkem tööd teeksid. Paljud kaposid, eriti kurjategijad, võisid olla vangide suhtes väga julmad, eriti kui SS-vahid olid lähedal, et näidata, et nad teevad oma tööd ja väärivad erikohtlemist. Nad peksid sageli vange ja mõned isegi tapsid vange. Mõned kapod kuritarvitasid seksuaalselt noori poisse ja mehi.

Üks mittekriminaalne kapo oli Josef Heiden. Ta oli Austria poliitvang (keegi, kes pandi vangi, sest ta ei nõustunud natside poliitiliste tõekspidamistega). Vangid kartsid ja vihkasid teda. Ta oli tuntud kui sadist - keegi, kellele meeldis inimestele haiget teha ja neid piinata. Ta tappis kapo ajal mitu inimest. Ta vabastati 1942. aastal Dachau koonduslaagrist ja liitus Waffen SS-iga. Mõned kapod aitasid SS-il isiklikult teisi vange massiliselt mõrvata. Alates 1944. aasta oktoobrist hakkasid natsid kuritegelikke kaposid üle viima Waffen SSi Dirlewangeri brigaadi.

Kaposil oli halb maine, sest ta aitas natsidele ja oli sageli julm. Üks juudi kapodest kirjutatud raamat ütleb siiski, et paljud kapod tundsid end tabatud keskel. Nad tundsid end natside ohvritena, kuid samal ajal aitasid nad natsidele ja tegid kaasvangidele haiget. Paljud neist tundsid end oma tegude pärast süüdi nii sel ajal kui ka pärast Teise maailmasõja lõppu.

Kapo auastmed

Kapo süsteemis oli erinevaid kaposid, kellel olid erinevad auastmed ja ametikohad.

Kõrgeimat ja võimsamat ametikohta, mida vang võis saada, nimetati Lagerältester ("laagrijuht" või "laagri vanem"). Ta (või ta) allus otse laagri komandandile (ülemale). Lagerältester pidi hoolitsema selle eest, et kõik laagris iga päev sujuks tõrgeteta.

Teise koha kapos olid Blockältester (plokkide või barakkide ülem) ja Stubenältester (toaülem). Blockältester oli vastutav kinnipeetavate eest kasarmus ja hoolitses selle eest, et nad järgiksid reegleid. Stubenälteste oli vastutav konkreetse ruumi eest kasarmu piires. Ta pidi sundima vange tegema kasarmu korralikult ja puhtaks. Samuti oli ta vastutav ruumi hügieeni eest, näiteks täide (mis levitasid haigusi nagu tüüfus) tapmise eest.

Blockschreiber (registripidaja või kasarmuametnik) pidas arvestust. Näiteks pidas ta arvestust vangide üle nimepäevade ajal (kus vangid olid sunnitud seisma ja end ikka ja jälle üle lugema).

Väljaspool laagrit tegutsevaid töömeeskondi kontrollis Vorarbeiter (töödejuhataja), Kapo või Oberkapo (ülemkapo). Need funktsionärid sundisid oma kaasvange üha rohkem ja rohkem töötama, löödi ja pekseti neid, isegi tapeti neid.

Kapos võisid sageli aidata teisi vange, saades neid paremasse barakki või määrates neile lihtsamaid töid. Mõnikord suutsid kapod isegi saavutada, et teised vangid, kes olid määratud surmalaagritesse saatmiseks, eemaldati transpordinimekirjadest. Mõned kapod suutsid ka hankida vangidele uusi identiteete, et kaitsta neid tagakiusamise eest. Kui kapod tegid selliseid asju, siis tavaliselt ainult oma rühma kuuluvate inimeste puhul (näiteks sama riigi või erakonna inimesed). Mitte kõik kapod ei teinud seda ja need, kes seda tegid, pidid olema väga ettevaatlikud. Kui kapod vihastasid SS-i teiste vangide aitamisega, võisid nad kaotada oma töö ja nad võisid isegi gaasikambrisse mõrvale saata. Heinrich Himmler kirjeldas seda ühes kõnes:

Hetkel, mil temast saab kapo, ei maga ta enam [teiste vangidega]. Ta vastutab tööde täitmise eest, selle eest, et nad on puhtad, et voodid on hästi ehitatud. [...] Nii et ta peab oma mehi juhtima. Hetkel, mil me temaga rahulolematuks jääme, ei ole ta enam kapo, ta magab jälle oma meestega. Ja ta teab, et nad peksavad ta esimesel ööl surnuks.
-Heinrich Himmler, 21. juuni 1944

Kapo, kes meeldis SS-ile, võis teha laagris "karjääri" ja edutati kapost ülemkapost ja lõpuks Lagerältesteriks. Samas võis ta aga sama lihtsalt ka gaasikambrisse saata, kui ta tegi midagi, mis SSile ei meeldinud.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on kapo?

V: Kapo on eriline vangide liik natside koonduslaagrites holokausti ajal, kelle SS-laagri valvurid valisid välja, et aidata laagrites juhtida.

K: Milliseid ülesandeid kapod täitsid?

V: Mõned kapod vastutasid teiste vangide eest, kes pidid tegema sunnitööd, samas kui teised kapod tegid laagrites paberimajandust ja pidasid arvestust.

K: Miks kasutasid natsid kaposid?

V: Natsid kasutasid kaposid mitmel põhjusel. Kapod aitasid laagreid juhtida, mis tähendas, et laagrites ei olnud vaja nii palju SS-valvureid. Kapod aitasid SS-il kontrollida teisi vange, mis võimaldas väikesel arvul SS-idel juhtida suuri koonduslaagreid. Samuti ei makstud kaposile töö eest tasu, mistõttu säästeti natsidele palju raha.

K: Millist erikohtlemist kapod said?

V: Kuigi neile ei makstud palka, said kapod erilise kohtlemise. Nad ei pidanud tegema rasket tööd ja neid ei väärkoheldud füüsiliselt nagu teisi vange. Mõnikord said nad lisatoitu, sigarette, alkoholi, tavalisi riideid ja privaatseid ruume.

K: Kuidas kapod säilitasid oma erikohtlemise?

V: Selleks, et kaposid saaksid oma erikohtlemist säilitada, pidid nad SS-vahte õnnelikuks tegema. Kui nad ei suutnud teisi vange piisavalt hästi kontrollida, kaotasid kapod oma töö ja muutusid taas tavalisteks vangideks.

K: Keda kaposid valis SS sageli välja?

V: SS valis sageli kaposid, kes olid vägivaldsete kuritegelike jõukude liikmed.

K: Kas kapod kuritarvitasid kunagi teisi vange?

V: Jah, mõned kapod, eriti need, kes olid vägivaldsete kuritegelike jõukude liikmed, kuritarvitasid sageli teisi vange halvasti ja SS lubas seda kuritarvitamist.