Kapo }}

Mida kapos tegi

SS kontrollis koonduslaagreid. Kuid päevast päeva aitasid kapod laagreid käigus hoida. Nad tegid võimalikuks, et laagrid toimisid vähemate SS-valvuritega. Mõnikord oli kuni 10% laagrite vangidest kapos. Ilma kaposeta ei oleks SS, kes laagreid juhtis, suutnud laagreid tõrgeteta käigus hoida.

Kaposid vihkasid sageli teised vangid ja neid peeti natside käsilasteks. Mõnikord sülitasid teised vangid kaposide peale. Mõned kasarmujuhid (blockälteste) aitasid salaja oma kasarmu vangidel saada lisatoitu või lihtsamat tööd. Teised kaposid aitasid aga rohkem SS-i, osaliselt seetõttu, et nad arvasid, et see aitab neil laagrites ellu jääda.

Teised vangid kutsusid kriminaalkaposid "professionaalseteks kurjategijateks". Need kapod olid tuntud selle poolest, et nad olid teiste vangide suhtes julmad ja jõhkrad. Tegelikult oli see ka põhjus, miks SS valis nad kaposeks. Endiste vangide sõnul olid kurjategijad kaposid, kes olid kurjategijad, SS-ile tõenäolisemalt abiks. Kapod, kes saadeti koonduslaagritesse selle eest, et nad ei nõustunud natside poliitikaga, olid teiste vangide suhtes tõenäolisemalt abivalmid.

Oliver Lustig kirjutas oma "Laagri sõnaraamatus":

Vicenzo ja Luigi Pappalettera kirjutasid oma raamatus "The Brutes Have the Floor", et iga kord, kui Mauthausenisse [koonduslaagrisse] saabus uus [vangide] transport, valis kapo August Adam välja professorid, juristid, preestrid ja kohtunikud ning küsis neilt küüniliselt: "Kas te olete jurist? Professor? Hea! ... Mina olen tapja. Mul on viis süüdimõistvat kohtuotsust: üks tapmise ja neli röövimise eest. Noh, siin ma olen komandör. Maailm on pea peale pööratud, kas sa said aru? Kas teil on vaja dolmetšerit, tõlki? Siin see on!" Ja ta osutas oma nahkhiirega, mille peale ta lõi. Kui ta oli rahul, moodustas ta [töörühma] väljavalitutest ja saatis nad latriine puhastama.

Domineerimine ja terror

SS kasutas domineerimist ja hirmu, et kontrollida laagrites olevaid arvukaid vange vaid mõne SS-valvuri abil. Kapos olid väga oluline osa sellest süsteemist, kus vangid olid täielikult kontrolli all ja pidid alati kartma, et neile tehakse haiget või nad mõrvatakse.

Natsid kasutasid vangide vaimse ja füüsilise piinamise ning nende kontrolli all hoidmise eesmärgil palju erinevaid strateegiaid. Nende strateegiate hulka kuulusid:

• Nälgimine: Kuigi vangid tegid rasket tööd, ei antud neile piisavalt toitu, et ellu jääda.
• Kurnatus: Vangid olid alati nõrgad ja kurnatud (väga väsinud), kuna nad tegid väga rasket tööd ilma piisava toiduta.
• Füüsiline väärkohtlemine: SS või kapos võisid igal ajal lüüa või vigastada vange, kui nad seda soovisid. Vangid ei teadnud kunagi, millal neid võidakse peksta, piitsutada või piinata.
• Alandamine: Natsid juhtisid koonduslaagreid meelega alandavalt. Nad kohtlesid vange nii, nagu nad ei olekski inimesed.
• Ranged laagrireeglid
• Kui üks kinnipeetav tegi midagi, mis SS-ile ei meeldinud, karistati terveid kinnipeetavate gruppe.

Kapos aitas kõiki neid asju. Nende tööülesannete hulka kuulus ka kinnipeetavate innustamine, et nad rohkem tööd teeksid. Paljud kaposid, eriti kurjategijad, võisid olla vangide suhtes väga julmad, eriti kui SS-vahid olid lähedal, et näidata, et nad teevad oma tööd ja väärivad erikohtlemist. Nad peksid sageli vange ja mõned isegi tapsid vange. Mõned kapod kuritarvitasid seksuaalselt noori poisse ja mehi.

Üks mittekriminaalne kapo oli Josef Heiden. Ta oli Austria poliitvang (keegi, kes pandi vangi, sest ta ei nõustunud natside poliitiliste tõekspidamistega). Vangid kartsid ja vihkasid teda. Ta oli tuntud kui sadist - keegi, kellele meeldis inimestele haiget teha ja neid piinata. Ta tappis kapo ajal mitu inimest. Ta vabastati 1942. aastal Dachau koonduslaagrist ja liitus Waffen SS-iga. Mõned kapod aitasid SS-il isiklikult teisi vange massiliselt mõrvata. Alates 1944. aasta oktoobrist hakkasid natsid kuritegelikke kaposid üle viima Waffen SSi Dirlewangeri brigaadi.

Kaposil oli halb maine, sest ta aitas natsidele ja oli sageli julm. Üks juudi kapodest kirjutatud raamat ütleb siiski, et paljud kapod tundsid end tabatud keskel. Nad tundsid end natside ohvritena, kuid samal ajal aitasid nad natsidele ja tegid kaasvangidele haiget. Paljud neist tundsid end oma tegude pärast süüdi nii sel ajal kui ka pärast Teise maailmasõja lõppu.

Kapo auastmed

Kapo süsteemis oli erinevaid kaposid, kellel olid erinevad auastmed ja ametikohad.

Kõrgeimat ja võimsamat ametikohta, mida vang võis saada, nimetati Lagerältester ("laagrijuht" või "laagri vanem"). Ta (või ta) allus otse laagri komandandile (ülemale). Lagerältester pidi hoolitsema selle eest, et kõik laagris iga päev sujuks tõrgeteta.

Teise koha kapos olid Blockältester (plokkide või barakkide ülem) ja Stubenältester (toaülem). Blockältester oli vastutav kinnipeetavate eest kasarmus ja hoolitses selle eest, et nad järgiksid reegleid. Stubenälteste oli vastutav konkreetse ruumi eest kasarmu piires. Ta pidi sundima vange tegema kasarmu korralikult ja puhtaks. Samuti oli ta vastutav ruumi hügieeni eest, näiteks täide (mis levitasid haigusi nagu tüüfus) tapmise eest.

Blockschreiber (registripidaja või kasarmuametnik) pidas arvestust. Näiteks pidas ta arvestust vangide üle nimepäevade ajal (kus vangid olid sunnitud seisma ja end ikka ja jälle üle lugema).

Väljaspool laagrit tegutsevaid töömeeskondi kontrollis Vorarbeiter (töödejuhataja), Kapo või Oberkapo (ülemkapo). Need funktsionärid sundisid oma kaasvange üha rohkem ja rohkem töötama, löödi ja pekseti neid, isegi tapeti neid.

Kapos võisid sageli aidata teisi vange, saades neid paremasse barakki või määrates neile lihtsamaid töid. Mõnikord suutsid kapod isegi saavutada, et teised vangid, kes olid määratud surmalaagritesse saatmiseks, eemaldati transpordinimekirjadest. Mõned kapod suutsid ka hankida vangidele uusi identiteete, et kaitsta neid tagakiusamise eest. Kui kapod tegid selliseid asju, siis tavaliselt ainult oma rühma kuuluvate inimeste puhul (näiteks sama riigi või erakonna inimesed). Mitte kõik kapod ei teinud seda ja need, kes seda tegid, pidid olema väga ettevaatlikud. Kui kapod vihastasid SS-i teiste vangide aitamisega, võisid nad kaotada oma töö ja nad võisid isegi gaasikambrisse mõrvale saata. Heinrich Himmler kirjeldas seda ühes kõnes:

Hetkel, mil temast saab kapo, ei maga ta enam [teiste vangidega]. Ta vastutab tööde täitmise eest, selle eest, et nad on puhtad, et voodid on hästi ehitatud. [...] Nii et ta peab oma mehi juhtima. Hetkel, mil me temaga rahulolematuks jääme, ei ole ta enam kapo, ta magab jälle oma meestega. Ja ta teab, et nad peksavad ta esimesel ööl surnuks.
-Heinrich Himmler, 21. juuni 1944

Kapo, kes meeldis SS-ile, võis teha laagris "karjääri" ja edutati kapost ülemkapost ja lõpuks Lagerältesteriks. Samas võis ta aga sama lihtsalt ka gaasikambrisse saata, kui ta tegi midagi, mis SSile ei meeldinud.

Oberkapo käs ivarrega

Seotud leheküljed

• Natside koonduslaagrid
• Holokaust
• Teine maailmasõda