Waffen-SS oli osa Schutzstaffelist (SS). saksa keeles tähendab "Waffen-SS" otseselt "relvastatud SS" — tegemist oli SS-i raames tegutsenud poolsõjalise organisatsiooniga, mille üksused osalesid nii sõjategevuses kui ka sisejulgeoleku ülesannetes.
Ajalugu ja ülesannete areng
Waffen-SS sai alguse 1930. aastatel kui väike relvastatud üksus, mis pidi esmalt kaitsma SS-i ja natsipartei kõrgemaid juhtkondi. Paljud varajased ülesanded kattusid politseitöö ja parteilise julgeolekutööga: Waffen-SS töötas koostöös Sturmabteilungiga ("Sturmipataljon" ehk SA) kui tänavapolitsei ja partei relvajõud. Aja jooksul kasvas organisatsioon sõjalise struktuuri suunas ning tema üksusi kasutati Saksa armee kõrval rindel.
Struktuur ja liikmed
Waffen-SS-i diviisid koosnesid spetsiaalselt väljaõpetatud sõduritest, kelle väljaõpe ja ideoloogiline harimine erines tihti regulaarväe omadest. Algne ülesanne oli kaitsta SS-i ja partei juhtkonda, kuid Teise maailmasõja käigus laienesid ülesanded laiemaks: rindeülesanded, vastupanu mahasurumine ja okupeeritud alade patrullteenistus. Organisatsiooni kuulusid nii saksa kodanikud kui ka suur hulk välisvabatahtlikke ja rekruteid mitmetest okupeeritud riikidest — sõja lõpuks oli Waffen-SS kasvanud mitmekümne divisjoni ning ligikaudu kümnete- kuni sadade tuhandete liikmeteni (täpsed numbrid sõltuvad allikatest).
Koonduslaagrid ja kuritegelik tegevus
1937. aastal reorganiseeriti osa SS-i üksusi ja mõnele SS-i liikmele anti ülesanne valvata ning juhtida koonduslaagreid (ja hiljem surmalaagreid). Need sõdurid viidi osaliselt üle SS-Totenkopfverbände, mis vastutas laagrite haldamise ja julgeoleku eest.
Mõnes koonduslaagris, nagu Auschwitz ja Buchenwald, tegid Waffen-SSi arstid inimestel katseid. Lisaks meditsiinilistele eksperimentidele osalesid Waffen-SS-i üksused laialdaselt sõjajalgses rõhumises, juutide, tsiviilisikute ja sõjavangide massimõrvades, partisanide ja hõivatud elanikkonna vastu suunatud karmi repriisioperatsioonides ning holokausti elluviimises erinevatel tasanditel.
Juhtimine ja vastutus
Heinrich Himmler juhtis SS-i alates 1929. aastast kuni Natsi-Saksamaa kaotas 1945. aastal Teise maailmasõja. Himmleri juhtimisel kasvas SS nii organisatsiooniliselt kui ka ideoloogiliselt, muutes osa oma üksustest otseselt rõhumise ja genotsiidi töövahendiks.
Pärast sõda: hagi ja õiguslik hindamine
Pärast Teist maailmasõda tunnistati SS süüdi inimsusevastastes kuritegudes Nurembergi protsessidel ning organisatsioon kuulutati ebaseaduslikuks. Paljud Waffen-SS-i juhid ja liikmed vastutati sõja- ja inimsusevastaste kuritegude eest kohtutes: mõned mõisteti surma, teisi karistati vanglakaristustega või sildistati sõjakurjategijateks.
Pärand ja tähendus
Waffen-SSi pärand on vastuoluline ja traagiline: samal ajal kui mõned selle üksused esitleti pühendunud sõjamehena, on organisatsiooni peamine pärand seotud sõjakuritegude, holokausti ja massiivse inimõiguste rikkumisega. Tänapäeval on arutelud Waffen-SS-i liikmete mälestamise, õigusemõistmise ja vastutuse üle endiselt laialdased, ning enamik riike käsitleb SS-i ja otseselt seotud üksusi kuritegelike organisatsioonidena.
Tähelepanek: selle artikli eesmärk on anda ülevaade Waffen-SSi ajaloost, rollist ja kuritegelikust tegevusest; detailsed juhtumid ja isikute vastutus on dokumenteeritud ajaloo- ja kohtuarhiivides ning neid käsitletakse põhjalikumalt erialastes uurimustes.
