Issei (一世, sõna-sõnalt "esimene põlvkond") on jaapani keele termin, mida kasutatakse Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikides sisserännanud jaapanlaste nimetamiseks. Jaapanis sündinud emigrante või sisserändajaid nimetatakse isseideks ja nende uues riigis sündinud lapsi nimetatakse niseideks (teise põlvkonna). Issei lapselapsi nimetatakse Sansei (kolmas põlvkond).
Issei ränne Ameerikasse toimus valdavalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Paljud isseisid saabusid Hawaiile, Ameerika Ühendriikide läänerannikule (eriti Californiasse), samuti Kanadasse ning Lõuna-Ameerikasse (nt Brasiilia ja Peruusse). Neid tõmblesid töövõimalused — suhkru- ja kohviviljelustel, põllumajanduses ja raudteetöödel — ning lootus paremale elule. Esimesed isseid moodustasid tihti kogukonnad, kus säilitati keel, traditsioonid, religioon (nt budism ja šintoism) ning asutati jaapani keele koole, kirjuväljaandeid ja ühiskondlikke organisatsioone.
Põhilised ühiskondlikud ja õiguslikud väljakutsed
Isseide elu uues kodumaal oli sageli tähistatud diskrimineerimise, integratsiooni raskuste ja juriidiliste piirangutega. Paljudel Ameerika riikidel kehtisid immigratsiooniseadused ja omandipiirangud, mis takistasid maade ostmist või ameerika kodakondsuse saamist. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas mõjutasid isseide elu eriti 1940. aastate sõjaajal toimunud sündmused: teise maailmasõja ajal viidi paljusid Jaapani päritolu inimesi sunniviisiliselt ümberasustamisele ja internatsiooni (Ameerika Ühendriikides nt Executive Order 9066 tulemusena), mis laastas kogukondi ja varalist olukorda. Sellele järgnesid aastakümnete pikkused poliitilised ja sotsiaalsed arutelud hüvituste ja avaliku tunnustuse üle.
Põlvkondlikud erisused ja identiteet
Põlvkondlik terminoloogia — issei (esimene põlvkond), nisei (teine põlvkond), Sansei (kolmas põlvkond) ja edaspidi yonsei jmt — peegeldab keelelist, kultuurilist ja sotsiaalset üleminekut. Isseide emakeel ja sidemed Jaapaniga olid tavaliselt tugevamad; nisei ja hilisemad põlvkonnad omandasid sageli kohalikud keeled ja kombed, kujundades hübriidset identiteeti. Paljusid põlvkondi eristas ka see, kuidas nad suhestusid võõra riigi poliitilise ja sotsiaalse eluga: isseide jaoks võis olla tähtis säilitada jaapanlikkus, samas kui nisei ja sansei sageli püüdsid samastuda rohkem kohaliku ühiskonnaga.
Pärand ja mälestus
Isseide panus kohalikku majandusse ja kultuuri oli märkimisväärne: nad aitasid rajada põllumajanduslikke ettevõtteid, väikeettevõtteid, kirikuid, templisid ja kultuuriasutusi. Aja jooksul on mitmes riigis toimunud avalik tunnustus ja kompensatsioon neile ebaõigluse osaks saanud isikutele. Näiteks Ameerika Ühendriikides võeti vastu 1988. aasta Civil Liberties Act, mis sisaldas ametliku vabanduse ja rahalise kompensatsiooni sõjaajal internatsioonikannatanutele; Kanadas toimusid sarnased kompensatsioonimeetmed ja avalik tunnustus. Tänapäeval uuritakse ja tähistatakse isseide ajaloo pärandit muuseumides, mälestusmärkides ning perekondlikes ja kogukondlikes mälestustalgutel.
Isseide lugu on oluline osa laiemast diasporaloost: see näitab, kuidas immigrandid loovad uusi kogukondi, kohanevad raskustega ja mõjutavad sihtriikide sotsiaalset ja kultuurilist maastikku. Nende elulood ja mälestused aitavad mõista nii immigratsiooni ajaloolisi tingimusi kui ka põlvkondadevahelist muutust identiteedis ja keelepraktikas.
