Pluralistlik teadmatus: mis see on, põhjused ja näited

Pluralistlik teadmatus: mis see on, miks see tekib ja praktilised näited — sotsiaalsed põhjused, mõju otsustele ning praktilised nõuanded selle märkamiseks ja vältimiseks.

Pluralistlik teadmatus (inglise keeles "pluralistic ignorance") on sotsiaalpsühholoogiline nähtus, kus suur osa rühmast lükkab eraelus tagasi mingi hoiaku või käitumise, kuid samal ajal eeldavad paljud ekslikult, et enamik teisi aktsepteerib seda. Lihtsustatult: "keegi ei usu, kuid kõik arvavad, et kõik usuvad". Selle tulemusena säilib või levib käitumisnorm, mida tegelikult enamik ei toeta.

Põhjused

• Era- ja avalik hoiaku lõhe: inimesed piiravad sageli oma avalikke väljendusi, kartes hukkamõistu või sotsiaalset tõrjumist.
• Info puudulikkus: otsustajate vahel puudub vajalik informatsioon või see ei jõua kõigini, mis takistab reaalse arvamuse kujunemist.
• Sotsiaalse surve ja normi eeldamine: kui tundub, et enamik toetab mingit käitumist, siis inimesed kohandavad oma avalikku käitumist vastavalt sellele eeldusele.
• Sotsiaalse võrgustiku struktuur: teabe levik ja kontaktide muster rühmas võivad tugevdada valehinnanguid — näiteks kui inimesed suhtlevad peamiselt samamõtlemistega või kui informatsioon liigub piiratud kanalite kaudu. See võib tekitada sotsiaalse võrgustiku kaudu kinnistuvaid väärarusaamu.

Näited

• Õpilaste joomiskäitumine: paljud tudengid võivad privaatselt tunda, et üliõpilaste ülemäärane joomine ei ole normaalne, kuid nad usuvad, et enamik nende eakaaslasi peab seda aktsepteeritavaks — mistõttu isejoomist ei vähendata. Seda nähtust on käsitletud mitmetes sotsiaalpsühholoogilistes uuringutes (nt Prentice & Miller).
• Klassiruum: õpilased ei julge avaldada, et ei mõista loengu teemat, sest nad eeldavad, et teised saavad sellega hästi hakkama. Õpetaja jääb arusaamatusele vigu parandamata.
• Töökoht ja tagasiside: töötajad ei anna juhtkonnale ausat tagasisidet, sest usuvad, et kõik teised toetavad praegust poliitikat.
• Poliitika ja ühiskondlikud normid: indiviidid võivad varjata oma poliitilisi hoiakuid või protestimeelt, kartes isolatsiooni, kui nad usuvad ekslikult, et enamik toetab valitsevat joont.

Tulemused ja tagajärjed

• Nähtus võib hoida püsivaid või kahjulikke norme, mida enamik tegelikult ei toeta.
• See vähendab avatud dialoogi ja takistab probleemide varajast märkamist (nt ahistamise või ebaefektiivsete tööpraktikate puhul).
• Erinevates kontekstides võib pluralistlik teadmatus takistada kollektiivset tegutsemist — inimesed ei ela oma tegelike eelistuste järgi, seetõttu ei sünni muutusi.

Kuidas pluralistlikku teadmatusest tuvastada ja vähendada

• Anonüümsed küsitlused ja uuringud: aitavad paljastada tegelikke privaatseid hoiakuid ilma sotsiaalse surve mõjuta.
• Selge normide kommunikatsioon: kui organisatsioonid või juhid avalikult jagavad tõeseid andmeid selle kohta, mida enamik mõtleb (nt "80% meie töötajatest toetab..."), võib valehinnang kiiresti väheneda.
• Turvalise ruumi loomine: julgustada väiksemaid arutelugruppe ja anonüümseid kanaleid, kus inimesed saavad väljendada reaalseid hoiakuid.
• Juhtide eeskuju: juhid, kes avalikult väljendavad oma tõelisi seisukohti või tunnistavad ebakõlasid, vähendavad hirmu erineda.
• Teabe parandamine ja haridus: selge info levitamine, faktikontroll ja normide alased kampaaniad (nt üliõpilaste joomisharjumuste osas) võivad õige tajeni viia.

Pluralistlik teadmatus on oluline nii väikestes rühmades (klassiruum, tööotsused) kui ka laiemates ühiskondlikes protsessides. Selle mõistmine aitab paremini kujundada poliitikaid, töötingimusi ja kommunikatsiooni, et vältida olukordi, kus teatud käitumine või norm püsib lihtsalt sellepärast, et inimesed ekslikult usuvad, et teised seda toetavad.

Otsing