Radikaalne feminism
Radikaalne feminism on üks feminismi liik. Radikaalseid feministe nimetatakse mõnikord "radfemiteks". Kuulsad radikaalfeministid on Andrea Dworkin, Catharine MacKinnon, Valerie Solanas ja Alice Walker. Radikaalsed feministid ütlevad, et ühiskond on patriarhaat. Patriarhias on meestel rohkem sotsiaalset võimu kui naistel. Nad kahjustavad naisi, rõhudes neid. Liberaalsed feministid tahavad olla meestega võrdsed. Radikaalsed feministid ei taha võrdsust patriarhias, vaid nad tahavad patriarhiast täielikult vabaneda. Seda selleks, et naisi ei rõhutataks. See erineb marksistlikest feministidest, kes arvavad, et naiste rõhumise põhjuseks on majanduslikud konfliktid, mitte patriarhaat. Radikaalne feminism ütleb, et pornograafia, seksitöö, BDSM ja soorollid ei tohiks eksisteerida, sest need on osa patriarhaadist. Radikaalsed feministid ei usu seksiaktide ostmisse ja müümisse, mida nimetatakse prostitutsiooniks. Radikaalsed feministid usuvad ka vägistamise ja perevägivalla lõpetamisse.
Ajalugu
1967. aastal asutasid Carol Hanisch, Shulamith Firestone ja Robin Morgan rühma nimega New Yorgi radikaalsed naised. Tegemist oli rühmaga, kes ei olnud rahul, et kodanikuõiguste ja sõjavastased rühmad, mida juhtisid mehed, ignoreerisid neid.
1968. aasta septembris tegid nad protesti Miss America võistlusel Atlantic Citys, New Jersey's. Nad panid prügikasti naiste rõhumise sümboleid, sealhulgas rinnahoidjaid, ajakirja Playboy eksemplare ja traksid.
1969. aastal läksid New Yorgi Radikaalsed Naised laiali. 1969. aastal asutasid Ellen Willis ja Shulamith Firestone uue radikaalfeministliku rühmituse Redstockings.
1980ndatel toimus feministlik seksisõda. Feministlikud seksisõjad olid võitlus radikaalsete feministide vahel, kes ütlesid, et pornotöö, seksitöö ja BDSM on halb, ja sekspositiivsete liberaalsete feministide vahel, kes ütlesid, et need asjad võivad olla feministlikud. Radikaalset feminismi seostatakse feminismi teise lainega. See lõppes 1990. aastatel. Sellest ajast alates on radikaalfeminism vähem populaarne. Feminismi kolmas laine on liberaalne. Mõned naised, kes alustasid radikaalset feminismi, on surnud. Kuid radikaalfeminismil on endiselt mõju. 2012. aastal ilmus Julia Longi raamat "Anti-Porno: Pornovastase feminismi taaselustamine".
Kriitika
1979. aastal ilmus "Transseksuaalide impeerium: The Making of the She-Male, radikaalse feministi Janice Raymondi raamat. Raamatus ütles Raymond, et transnaised kõik "vägistavad naise keha, taandades tõelise naise vormi artefaktiks, omastades selle keha endale". RadFem2012 konverentsile ei lasta transseksuaalide naisi sisse. Radikaalsed feministid võivad end nimetada "transkriitiliseks" või "sookriitiliseks".
Teine põhjus, miks inimestele radikaalne feminism ei meeldi, on see, et nad võivad arvata, et radikaalsed feministid on "meestevihkajad". See on tingitud kirjanikust nimega Valerie Solanas. 1967. aastal kirjutas Valerie Solanas SCUMimanifesti. SCUM oli Society for Cutting Up Men. Ta kirjutas selles, et naised peaksid vabanema meessoost. Solanas üritas tappa Andy Warholi. Ta tulistas ka Mario Amaya.
Radikaalset feminismi on kritiseeritud selle eest, et see on seksivastane. Selle näiteks on Andrea Dworkini töö. Andrea Dworkin avaldas 1987. aastal raamatu "Intercourse. Raamatus kirjutas ta sellest, kuidas heteroseksuaalne seks ja pornograafia on naiste jaoks rõhuv. Sageli arvatakse, et Intercourse väidab, et "kogu heteroseksuaalne seks on vägistamine", kuigi Andrea Dworkin ei öelnud seda. Dworkin kirjutas kaks pornograafia vastast raamatut: "Pornography - Men Possessing Women" ja "Pornography and Civil Rights": A New Day for Women's Equality.
Radikaalseid feministe on kritiseerinud seksitöötajad, kes ei taha oma tööd kaotada. Seksitöötajad võivad olla eriarvamusel radikaalfeministidega, kes ütlevad, et kui sulle makstakse seksi eest, siis on see vägistamine. Seksitöö vastaseid radikaalfeministe nimetatakse mõnikord SWERF-ideks (Sex Work Exclusionary Radical Feminists).
Küsimused ja vastused
K: Mis on radikaalne feminism?
V: Radikaalne feminism on feminismi liik, mille eesmärk on täielikult vabaneda patriarhaadist, mitte otsida selle raames võrdsust.
K: Kes on mõned kuulsad radikaalsed feministid?
V: Mõned kuulsad radikaalsed feministid on Andrea Dworkin, Catharine MacKinnon, Valerie Solanas ja Alice Walker.
K: Mis on radikaalfeministide arvates patriarhaat?
V: Radikaalfeministide arvates on patriarhaat ühiskondlik süsteem, kus meestel on rohkem võimu kui naistel ja nad kasutavad seda võimu naiste allasurumiseks.
K: Kuidas suhtuvad radikaalfeministid BDSM-i ja soorollidesse?
V: Radikaalsed feministid peavad BDSM-i ja soorolle patriarhaadi osaks ning usuvad, et neid ei tohiks olla.
K: Mis vahe on radikaalsel feminismil ja liberaalsel feminismil?
V: Liberaalsed feministid taotlevad võrdsust patriarhaadi sees, samas kui radikaalsed feministid püüavad patriarhaadi täielikult kaotada.
K: Mida arvavad radikaalsed feministid seksiaktide ostmisest ja müümisest?
V: Radikaalsed feministid ei usu seksiaktide ostmisse ja müümisse, mida nimetatakse prostitutsiooniks.
K: Mida pooldavad radikaalsed feministid seoses vägistamise ja perevägivallaga?
V: Radikaalsed feministid pooldavad vägistamise ja perevägivalla lõpetamist.
