Osalev vaatlus: määratlus, eesmärk ja etnograafia
Osalev vaatlus ja etnograafia: sügav sissevaade rühma igapäevaellu, metoodika, eesmärgid ja ajalooline taust antropoloogias — praktiline juhend uurijale.
Osalejate vaatlus on uurimismeetod, mille abil saab teavet inimrühma kohta, elades või viibides selle rühmaga nende tavapärases keskkonnas. Uurija osaleb rühma igapäevastes tegevustes, jälgib käitumist, kuulab vestlusi ja kogub andmeid, et mõista rühma väärtusi, norme ja sotsiaalseid suhteid. Peamine eesmärk on näha maailma rühma liikmete vaatenurgast (emic-perspektiiv), mitte ainult hinnata käitumist väljastpoolt vaadates.
Osaleva vaatluse tulemus on tavaliselt põhjalik kirjalik raport või monograafia, mida nimetatakse etnograafiaks. Etnograafiline tekst kirjeldab rühma igapäevaelu, rituaale, töökorraldust, keelekasutust ja tähendusi ning analüüsib neid kultuuriliste mustrite ja konteksti kaudu. Uurija võib elada koos rühmaga mitu kuud või isegi aastaid; mida kauem fölm, seda sügavam ja nüansirikkam on saadud informatsioon.
Meetod ja tööprotsess
Osalev vaatlus hõlmab erinevaid andmekogumise võtteid:
Eelised ja piirangud
Osaleval vaatlusel on mitu olulist eelist: see võimaldab süvitsi mõista inimeste perspektiive, toob esile konteksti ja nüansse, mida kvantitatiivsed meetodid sageli ei taga, ning annab rikkaliku kvalitatiivse materjali teooriate kujundamiseks. Samas on meetodil piiranguid: uurija subjektiivsuse oht, vaatluse muudatus ehk uuritavate käitumise muutumine uurija kohalolul (observer effect), ajamahukus ja piiratud üldistatavus suurematele populatsioonidele.
Eetika ja lubade tähtsus
Välitöö käigus tuleb järgida eetilisi põhimõtteid: selgitada osalejatele uurimise eesmärki, saada nõusolek (informed consent), tagada konfidentsiaalsus ja vajadusel anonüümsus. Mõnes kultuuris võivad uurija roll ja käitumine mõjutada kogukonna usaldust; seetõttu on tundlik lähenemine ja pidev dialoog kohalikega hädavajalik.
Ajalooline taust ja kasutusvaldkonnad
20. sajandi esimesel poolel hakkasid 20. sajandi esimesel poolel tuntud antropoloogid Bronislaw Malinowski, Margaret Mead ja Edward Evans-Prichard kasutama osalevat vaatlust, mistõttu sellest sai kultuurantropoloogias peamine uurimisviis. Tänapäeval kasutatakse osalevat vaatlust lisaks antropoloogiale ka haridusuuringutes, sotsiaalteaduses, tervishoiu- ja organisatsiooniuuringutes ning etnograafilistes turu-uuringutes.
Kokkuvõte
Osalev vaatlus on süvitsi minev, kontekstitundlik ja sageli pikemaajaline uurimisviis, mille eesmärk on mõista inimrühma eluviisi ja tähendusi nende endi vaatenurgast. Kuigi meetod nõuab aega, eetilist tundlikkust ja refleksiooni, annab see unikaalse ja detailse arusaama kultuurilistest mustritest ning on etnograafia põhimeetodiks.
Varjatud osalusvaatlus
Varjatud osalusvaatluse puhul elab uurija koos rühmaga, kuid ei ütle rühmale, et ta neid uurib. Uurimistöö toimub salaja. See meetod on hea, sest inimesed ei käitu teisiti kui tavaliselt, kui nad ei tea, et neid uuritakse. Üks probleem varjatud osalusvaatluse puhul on see, et see võib olla ebaeetiline. Uuritav ei saa anda uurijale oma nõusolekut, sest ta ei tea, et teda uuritakse.
Avatud osalemise vaatlus
Avatud osalusvaatluse puhul ütleb uurija inimrühmale, et neid uuritakse. Selle meetodi puhul on probleemiks see, et inimesed võivad muuta oma käitumist, kui nad teavad, et neid uuritakse. Avatud osalusvaatlusel ei ole varjatud vaatluse eetilisi probleeme ja see võimaldab uurijal jälgida, kuidas inimesed valetavad, mida nad teevad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on osaline vaatlus?
V: Osalejate vaatlus on viis saada teavet mingi inimrühma kohta, elades koos nendega nende tavapärases keskkonnas.
K: Miks kasutatakse osalevat vaatlust?
V: Inimesed kasutavad osalevat vaatlust selleks, et mõista maailma selle grupi inimese vaatenurgast, jälgides nende igapäevaseid tegevusi.
K: Mis on osaleva vaatluse tulemus?
V: Osaleva vaatluse tulemus on tavaliselt kirjalik töö selle kohta, mida uurija on näinud, mida nimetatakse etnograafiaks.
K: Kui kaua võib osalev vaatleja elada koos rühmaga?
V: Osalevad vaatlejad võivad elada koos rühmaga kuid või mitu aastat.
K: Kes olid need antropoloogid, kes hakkasid 20. sajandi esimesel poolel kasutama osalevat vaatlust?
V: Antropoloogid, kes hakkasid 20. sajandi esimesel poolel kasutama osalevat vaatlust, olid Bronislaw Malinowski, Margaret Mead ja Edward Evans-Prichard.
K: Milline on peamine viis, kuidas kultuurantropoloogid uurimistööd teevad?
V: Kultuuriantropoloogide peamine uurimisviis on osaline vaatlus.
K: Kas osaline vaatlus nõuab, et uurijad elaksid koos inimrühmaga nende tavakeskkonnas?
V: Jah, osaline vaatlus nõuab, et uurijad elaksid koos inimrühmaga nende tavakeskkonnas.
Otsige