Geto: mõiste, ajalooline päritolu ja kaasaegne tähendus

Algselt tähendas sõna "geto" Veneetsia ja hiljem mis tahes Euroopa linna juudi kvartalit. Paljudes kohtades oli geto. Praegu kasutatakse mõistet "geto" tavaliselt mis tahes vaesunud linnapiirkonna kohta, kuhu on koondunud vähemusrühmad. Sõnal on mitu võimalikku allikat:

  • "getto", venetsia sõna valukoda, sest juudid olid lubatud ainult piirkonnas, kus asusid rauavalukojad.
  • Teised usuvad, et see tuleneb itaalia sõnast borghetto, mis tähendab väikest borgot või "linnaosa".
  • Mõned seletused toovad esile ka teisi päritoluvariante (näiteks seosed heebrea sõnaga get), kuid nende tõestus on ebakindel ja vaieldav.

Ajalooline taust

Esimese laialdaselt tunnustatud geto loomisena peetakse Veneetsia getot (1516), kus juudid jäid elama eraldatud piirkonda ning nende liikumist ja elu korraldasid tollased võimuorganid. Läbi sajandite tekkisid sarnased juudi kvartalid paljudes Euroopa linnades — mõnel pool vabaduse ja kultuuri keskused, teisel pool sundseisundid ja diskrimineerimine.

Natsionaalsotsialistlikud getod ja holokaust

20. sajandi keskel sai sõna «geto» eriti traagilise tähenduse seoses natsionaalsotsialistliku Saksamaa rajatud sundgetodega Teises maailmasõjas. Need getod olid tihti ülerahvastatud, nälga ja haigusi tolereeriti napilt ning neist viidi inimesi massiliselt rõhumiskohtadesse ja hukatusse. Sellised sündmused andsid sõnale tugevalt stigmatiseeritud ja valulise alatooni.

Kaasaegne tähendus ja kasutus

Tänapäeval kasutatakse terminit geto mitmes tähenduses:

  • tähistamaks ajaloolist juudi kvartalit või mälupaika;
  • sotsioloogiliselt kirjeldamaks linnapiirkondi, kus on kõrge vaesus, tööpuudus, kehv elukeskkond ja sotsiaalne segregatsioon;
  • kõnekeeles ka metafoorina olukordade kohta, kus grupp inimesi jääb väljapoole ühiskonna keskset tegevust – seda nii positiivses tähenduses (nt kultuuriline omavahelisus) kui ka negatiivses (isolatsioon ja diskrimineerimine).

Kaasaegses meedias ja igapäevases kõnes on «geto» kasutamine sageli emotsionaalne ja kriitikat tekitanud, sest sõna kannab endas ajaloost tulenevat traagikat ning võib stigmatiseerida elanikke.

Terminoloogia ja eetika

Kasutades sõna «geto», on oluline arvestada kontekstiga. Ajalooliste sündmuste kirjeldamisel tuleb olla täpne ja lugupidav. Sotsioloogilistes analüüsides on sageli kasulikum kasutada neutraalsemaid termineid nagu segregatsioon, majanduslik marginaliseerumine või linnaosade eraldatus, et vältida ülemäärast stigmatiseerimist.

Poliitikad ja lahendused

Getostumise vastu võitlemiseks on linnaplaneerimisel ja sotsiaalpoliitikas kasutatud mitmeid meetmeid:

  • integratsiooni- ja segamispoliitikad elamute jaotuses;
  • sotsiaalteenused, haridus- ja töövõimaluste suurendamine;
  • kogukonnapõhised programmid ning elukvaliteedi parandamine ilma massilise ümberasustamiseta;
  • ajaloopõhised mälestus- ja haridusalgatused, mis aitavad hoida mälu ning õppida mineviku õppetundidest.

Tegevused, mis ei arvesta kohalike elanike huve (nt ainult sundväljakolimine või ühekülgne renoveerimine), võivad probleemi süvendada, põhjustades hüppehindade tõusu ja sotsiaalset tõrjutust.

Mälu ja kultuur

Geto-teemad on olulisel kohal nii mälestustöös kui kultuuris — kirjanduses, filmis ja näitustes tuuakse esile nii ajaloolisi traumasid kui ka elujõudu ja kogukondlikku vastupidavust. Ajalooliste getode paikade märgendamine ja mälestused aitavad mõista laiemalt ühiskondliku segregatsiooni põhjuseid ja tagajärgi.

Kokkuvõte

Sõna geto on ajalooliselt tähistanud juudi kvartaleid, kuid selle tähendus on laienenud ja keerukam: tänapäeval viitab see tihti vaesunud või segregatsioonile kalduvatele linnapiirkondadele. Termini kasutamine nõuab tundlikkust ajaloo ja inimeste suhtes ning süsteemsed sotsiaal- ja linnapoliitilised lahendused on vajalikud getostumise ennetamiseks ja kompenseerimiseks.

Krakówi getoZoom
Krakówi geto

Küsimused ja vastused

K: Mis oli sõna "geto" algne tähendus?


V: Sõna "geto" algne tähendus oli Veneetsia juudi kvartal.

K: Kas ka teistes Euroopa linnades olid getod?


V: Jah, paljudes teistes Euroopa linnades olid getod.

K: Mida tähistab mõiste "geto" tavaliselt praegu?


V: Mõiste "geto" tähistab praegu tavaliselt mis tahes vaesuses elavat linnapiirkonda, kuhu on koondunud vähemusrühmad.

K: Kus elasid juudid Veneetsias?


V: Venetsia juutidel lubati elada ainult piirkonnas, kus asusid rauavalimud.

K: Mis on üks sõna "geto" võimalikke allikaid?


V: Üks sõna "geto" võimalikke allikaid on "getto", mis on venetsia keeles sõna valukoja räbu jaoks.

K: Mida tähendab itaalia keeles sõna "borghetto"?


V: Itaalia sõna "borghetto" tähendab väikest borgo või "linnaosa".

K: Kas mõistet "geto" kasutatakse soovitavate piirkondade tähistamiseks?


V: Ei, terminit "geto" kasutatakse selliste piirkondade kohta, mida peetakse ebasoovitavateks piirkondadeks.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3