Herodotos – Vana-Kreeka ajaloolane (484–425 eKr) ja ajaloo isa

Herodotos oli Vana-Kreeka ajaloolane. Ta sündis Halikarnassose linnas Väike-Aasia edelaosas (praegu Bodrum, Türgi) tõenäoliselt aastal 484 eKr. Ta suri aastal 425 eKr.

Cicero nimetas Herodotost "ajaloo isaks". Ta kirjutas Babüloonia, Egiptuse ja Pärsia muistsetest impeeriumidest ning vanadest kreeklastest.

Oma elu jooksul jutustas Herodotos oma lugusid tõenäoliselt suure hulga inimeste ees Kreeka linnades. Mõned tolleaegsed mehed tegid seda tasu eest. Praegu on ta kõige kuulsam oma kirjutiste poolest Pärsia impeeriumi ja Kreeka linnriikide vaheliste sõdade kohta. Ta jutustas lugu Kreeka poolelt, kuigi sõda oli enamasti lõppenud, kui ta oli veel laps.

Herodotos räägib oma raamatutes, et ta reisis palju. Ta ütleb, et ta käis praeguses Itaalias, Ukrainas, Egiptuses ja Sitsiilias. Ta võis reisida ka Babüloniasse. Ta kasutas sageli inimeste lugusid, kellega ta kohtus, et kirjutada teistest kohtadest ja sündmustest.

Mõned inimesed arvavad, et Herodotos kirjutas asjadest, mis ei olnud tõsi. See on võimalik, sest ta oleks tuginenud erinevatest allikatest saadud teabele. Tema töö on oluline, sest enne tema teoseid on nende teemade kohta väga vähe kirjutisi.

Herodotose teosed on tänapäeval kättesaadavad tõlgetes.

Elulugu ja reisid

Herodotose elulugu pole detailideni teada — paljud andmed põhinevad varajastel biograafilistel vihjetel ja tema enda märkustel. Traditsiooniliselt olevaistakse, et ta kasvas üles Halikarnassoses ning et tema elus mängis suurt rolli reisimine. Tema teoste põhjal tundub, et ta külastas lõuna- ja ida-Mediterraneumi alasid, Ponto ja Musta mere rannikuala, samuti Kesk-Ida regioone. Mõned allikad väidavad, et ta veetis elu lõpul aega Lõuna-Itaalia linnas Thurii, kuid täpne asukoht ja tema viimased eluaastad jäävad ebaselgeks.

Peamine teos: Historiad

Herodotos on tuntud eelkõige oma tööst, mida tavaliselt nimetatakse Historiad (kreeka keeles Ἱστορίαι). See on mitmesuguste lugude ja uurimuste kogu, mis käsitleb eelkõige Pärsia sõdasid ja selle eelnevaid põhjuseid, aga sisaldab ka etnograafilisi kirjeldusi, geograafilisi märkusi, müüte ja suulise pärandi lugusid. Teos on jaotatud üheksaks osaks — traditsiooniliselt on need nimetatud muusade järgi — ning see ühendab ajaloolise uurimise ja laiapõhjalise kultuurikirjelduse.

Meetod ja stiil

Herodotos kasutas oma töös mitmeid allikaid: ta intervjueeris inimesi, võrrelda eri versioone sündmustest ning kasutas kirjalikke allikaid, kui neid oli saadaval. Ta teatas sageli oma allikatest ja mõnikord märkis, kui mõne loo tõesuses ta pole kindel. Tema stiil on jutustav — ta segas fakte, legende ja isiklikke tähelepanekuid, mis teeb tema kirjutise elavaks, kuid muudab ka eristamise faktide ja kuulujuttude vahel raskemaks.

Kriitika ja usaldusväärsus

Modernne ajalookirjandus hindab Herodotost mitmeti. Tema töö on hindamatu allikas antiikmaailma kohta, sest paljud teised allikad on kadunud; mitmed arheoloogilised leidud on tema kirjeldusi kinnitanud. Samas on Herodotose tekstis kohti, kus ta edastab vastuolulisi või paistvaid müütilisi lugusid (näiteks imetlusväärsed või kummalised kombed, kohalikud muistendid ning legendid). Sellepärast hindavad teadlased tema teksti kriitiliselt, püüdes eraldada usaldusväärset teavet ja suulise pärandi elemente.

Pärand ja mõju

Herodotos on mõjutanud nii kaasaegseid kui ka hilisemaid ajaloolasi. Ta pani aluse ajaloolisele uurimisele, püüdes seletada sündmuste põhjusi ja koguda eri rahvaid ning sündmusi käsitlevaid andmeid. Kuigi tema meetod ei vasta tänapäeva ranged allika- ja tõendusnõuetele, peetakse teda tihti sellepärast "ajaloo isaks", et ta püüdis süsteemselt koguda ja kirjutada maailma sündmusi laiemas kontekstis.

Tõlkimine ja kättesaadavus

Herodotose Historiad on säilinud tänu keskaegsetele käsikirjadele ja neid on läbi sajandite tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tänapäeval on tema teosed saadaval paljudes tõlgetes ja kommentaaridega väljaannetes, mis aitavad kaasa teksti ajaloolisele ja kultuurilisele mõistmisele. Tema töö on hindamatu allikas nii ajaloolastele, arheoloogidele kui ka lugejatele, kes huvituvad antiikmaailma mitmekesisusest ja müütidest.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Herodotos?

K: Kus Herodotos elas?

K: Millest on Herodotos kõige kuulsamalt kirjutanud?

K: Kas ta reisis oma elu jooksul ka teistesse kohtadesse?

K: Kuidas sai ta teavet oma teoste jaoks?

K: Kas on võimalik, et osa sellest, mida ta kirjutas, ei olnud tõsi?

Otsing