Parcae — Rooma saatusejumalannad: Nona, Decima ja Morta
Parcae — Rooma saatusejumalannad Nona, Decima ja Morta: mütoloogia, rituaalid ja ajalugu, kellel on jõud ketrata, mõõta ja katkestada iga elulõng.
Rooma mütoloogias olid Parcae (ainsuses Parca) kolm naissoost jumalust, kes kehastasid saatust. Inglise keeles nimetatakse neid sageli lihtsalt saatusteks. Nende kreeka vaste olid Moirai. Parcae kontrollisid iga sureliku ja surematu elulõnga kulgu: nad ketrasid, mõõtsid ja katkestasid inimese eluaja lõnga. Ka teised jumalad võisid nende otsuseid karta või nendest sõltuda, sest Parcae otsused mõjutasid elu ja surma lõplikult.
Nimed ja ülesanded
Kolme Parcae nimed olid järgmised:
- Nona (kreeka keeles Clotho), kes ketras elu lõnga oma spindlil;
- Decima (kreeka keeles Lachesis), kes mõõtis elulõnga;
- Morta (kreeka keeles Atropos), kes katkestas elulõnga ja valis, kuidas inimene sureb.
Igaüks neist esindas erinevat toimingut elulõnga ja saatuseteemade valdkonnas. Nona (Clotho) seostub sünniga ja elulõnga algusega ning teda kujutatakse sageli kelmika ketramisega seotud esemega (spindel või kerge rull). Decima (Lachesis) määras inimese eluaja pikkuse ja pidas selle üle "arvestust"; tema ülesanne oli jagada ja mõõta. Morta (Atropos) esindas lõppu — tema käes olid käärid või nuga, millega elulõng katkestati, ja tema otsustest sõltus ka surma viis. Rooma ja Kreeka allikates varieeruvad detailid, kuid põhimõte — kolm naisfiguuri, kes määravad elu trajektoori — on püsiv.
Arheoloogilised ja kirjanduslikud allikad
Varaseimad teadaolevad materjalid nende jumaluste kohta Roomas on kolm väikest steljee (cippi), mis leiti Vana-Laviniumi lähedalt varsti pärast Teist maailmasõda. Neil on kiri:
Neuna fata, Neuna dono, Parca Maurtia dono
Kirjas on märgitud kaks Parcae nime (Neuna = Nona, Maurtia = Morta) ja sidumine fata mõistega annab tunnistust sellest, kuidas roomlased mõistsid saatusi (fata) varajasel perioodil. See näitab, et juba iidsetel aegadel oli Parcae-de roll selgelt tunnustatud ning neid seostati saatuslike dekreediga.
Olulised kirjanduslikud allikad Parcae-de kohta on kreeka- ja rooma-aegsed autorid. Üheks tuntumaks roomakeelseks allikaks on Ovidiuse "Metamorfoosid", mis sisaldavad mitmeid viiteid Parcae-dele (nt II 654, V 532, VIII 452, XV 781). Lisaks käsitleb teemat ka Vergilius oma Aeneid'is, kus saatus ja jumalate sekkumine inimeste eludesse on keskne motiiv. Nende tekstide kaudu on säilinud kujutlused Parcae-de tegevusest ja nende mõjust inimeste eludele.
Kultus, kujutised ja tähendus
Parcae-de kultus Roomas ei olnud tavaliselt keskne riiklik kultus nagu mõnede teiste jumaluste puhul, kuid neid esines religioosses kujutluses, kunstis ja populaarsetes uskumustes. Neid kujutati sageli relvastatult spindli, mõõdu või kääridega — sümbolitega, mis väljendavad ketramise, mõõtmise ja katkestamise funktsioone. Mausoleumide ja hautiseteoste reljeefidel on kohtatud kolme naisfiguuri, kes hoiavad elulõnga või osalevad saatuse keerdkäikudes.
Rooma mõttes seostus Parcae tihti ka fata — need oli võetud kui ettekirjutused, mida ei saa hõlpsasti muuta. Samal ajal tekitas Rooma religioosne mõtlemine mitmesuguseid nüansse: mõnikord esines usk, et jumalad või rituaalid võivad saatuse kulgu mõjutada, teinekord rõhutati saatuse ette määratust ja muutumatust. Parcae on seega nii religioosse kui ka filosoofilise refleksiooni osa, kus käsitletakse küsimusi vaba tahte, jumaliku kavatsuse ja elu lõplikkuse kohta.
Järeldus
Parcae — Nona, Decima ja Morta — olid Rooma mütoloogias võtmerolli kandvad saatusejumalannad, kelle funktsioonid peegeldasid inimkonna alalist huvi elu alguse, kestuse ja lõpu vastu. Nende kujutamine ja nimetused on läbinud nii arheoloogilisi leide kui ka rikkalikku kirjanduslikku traditsiooni, mistõttu Parcae jäävad oluliseks allikaks, kui uurida antiikse maailma vaatenurka saatusele ja inimelu piiratusse.
Les Parques (" Parkae", u. 1885), autor Alfred Agache.
Peter Paul Rubensi "Marie de' Medici saatust ketravad kolm parkaid" (1622-1625)
Seotud leheküljed
- Nornid, saatuse vaste norra mütoloogias.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid Parcae Rooma mütoloogias?
V: Parcae'd olid Rooma mütoloogias saatuse naissoost kehastused.
K: Kuidas kutsuti Parcae'd sageli inglise keeles?
V: Parcae'd nimetati inglise keeles sageli saatusteks.
K: Mida kontrollisid Parcae'd Rooma mütoloogias?
V: Parcae kontrollisid Rooma mütoloogias iga sureliku ja surematu "elulõnga".
K: Kas jumalad kartsid Rooma mütoloogias Parcae'd?
V: Jah, isegi jumalad kartsid Rooma mütoloogias Parcae'd.
K: Millised olid kolme Parcae nimed Rooma mütoloogias?
V: Rooma mütoloogias olid kolme Parcae nimed Nona, Decima ja Morta.
K: Millised olid iga Parcae rollid Rooma mütoloogias?
V: Nona ketras oma spindlil elulõnga, Decima mõõtis elulõnga ja Morta lõikas elulõnga ja valis, kuidas inimene Rooma mütoloogias sureb.
K: Mis on üks allikas, mis annab teavet Parcae kohta Rooma mütoloogias?
V: Üks allikas, mis annab teavet Parcae kohta Rooma mütoloogias, on Ovidiuse "Metamorfoosid", mille viited on esitatud II raamatus, V raamatus, VIII raamatus ja XV raamatus.
Otsige