Saatus: tähendus, uskumused ja kultuurilised tõlgendused
Avasta "Saatus" – tähendused, uskumused ja kultuurilised tõlgendused: fatalism, vabadus saatusega, mütoloogia, astroloogia, kirjandus ja rituaalid erinevatest kultuuridest.
Saatus või saatus on idee, et tulevik on juba ette planeeritud, isegi kui inimesed ei tea, milline on nende saatus (mis nendega juhtub). Peaaegu kõigis kultuurides on inimestel olnud ettekujutus, et nende saatus on "ette määratud" (ette kindlaks määratud). Mõiste hõlmab laia spektrit arusaamu — alates rangest ettemääratusest kuni põhimõtteliste suundumusteni, mida inimene saab oma tegudega mõjutada. Saatus võib tähendada nii individuaalset elukäiku kui ka kollektiivseid sündmusi, rahvaste või ajaloo keerulisi kulgemisi.
Inimesed, kes elavad õnnetut elu, võivad uskuda, et nende viletsus on nende saatuse tulemus ja et nad ei saa selle vastu midagi ette võtta. Seda nimetatakse fatalismiks. Fatalismis nähakse sündmusi vältimatutena — inimene tajub, et pingutustel pole tähtsust, kuna lõpptulemus on ette määratud. Teised inimesed võivad uskuda, et nad saavad oma saatust kontrollida, olles vaprad ja püüdes "ületada" saatust, parandades iseennast ja oma elu. Selline hoiak rõhutab vaba tahte ja isikliku vastutuse rolli ning toob sageli kaasa aktiivsema probleemilahenduse ja muutuse otsimise.
Müüdid, jumalannad ja ennustamispraktikad
Kreeka mütoloogias oli kolm saatust. Need olid kolm jumalannat, kes määrasid, millal iga inimene sünnib, kuidas ta elab ning millal ja kuidas ta sureb. Neid tunti Moiraidena (Clotho, Lachesis ja Atropos), kes keerutasid elu lõnga ja lõikasid selle lõpuhetkel. Sarnaseid saatuseteemasid leidub paljudes mütoloogiates üle maailma.
Paljudes kultuurides oli inimestel palju viise, kuidas nad püüdsid oma saatust "lugeda" (teada, mis nendega juhtub). Mõnikord püüti oma saatust lugeda tähtedest (seda nimetatakse astroloogiaks). Teistes kultuurides võisid nad paluda maagiliste võimetega inimest, näiteks šamaani. Vanad kreeklased käisid sageli Delfiis oraaklit küsitlemas. Lisaks neile tuntud viisidele on kasutatud veel tarot-kaarte, lõhete lugemist (augury), teelehtede tõlgendamist, rune ja teisi ennustamispraktikaid — kõik need mängisid ja mängivad kultuurilises kontekstis rolli, kuidas inimesed oma tulevikku ette kujutavad.
Kultuurilised ja kunstilised tõlgendused
Peaaegu kõigi riikide ja ajastute kirjanduses leidub palju viiteid saatusele, alates Kreeka tragöödiast (nt Oidipus Rex) kuni Shakespeare'i (nt Macbeth) ja vene kirjanduseni. Tragöödiates on saatus tihti vältimatute sündmuste ja inimese kõrge moraalse dilemmaga seotud, mis rõhutab, kuidas individuaalsed valikud ja suuremad jõud põimuvad.
Heliloojad võivad muusikas väljendada saatust. Beethoven mõtles saatuse peale, kui ta kirjutas oma viienda sümfoonia, ja Tšaikovski, kui ta kirjutas oma kuuenda sümfoonia vahetult enne enesetappu. Ka filmid, maalid, näidendid ja kaasaegne popkultuur käsitlevad saatuse teemat — kas see on traagiline, julgustav või mõtisklev —, ning see annab inimestele ühise keele oma elu tähenduse ja juhuse üle arutlemiseks.
Filosoofiline, religioosne ja teaduslik vaade
Filosoofilises mõttes eristatakse sageli determinismi (kus iga juhtunu on põhjuslikult määratud eelnevate tingimustega), predestinatsiooni (religiöösed õpetused, mis rõhutavad jumalikku ettekuulutust) ja vaba tahte ideed. Religioonides on erinevad tõlgendused: kristlus ja islam sisaldavad eri koolkondi, mis kõnelevad jumalikust ette määramisest ja inimese vastutusest; idamaades võivad tähtsal kohal olla karma ja taassünni ideed, mille järgi tegude tagajärjed kujundavad tulevikku.
Teaduslikult vaadeldakse saatuse-küsimust pigem kui põhjuslikkuse, statistika ja tõenäosuse temaatikat. Psühholoogias uuritakse, kuidas uskumus saatuse olemasolusse mõjutab inimese käitumist (nt "locus of control" — kas inimene usub kontrolli oma elus olevat seesmiselt või välistelt jõududelt). Neuroscience ja geneetika annavad teadmisi riskidest ja eelsoodumusest, kuid ei paku lihtsat vastust küsimusele, kas tulevik on "ette määratud".
Kuidas inimesed suhestuvad saatusega
Usk saatusesse võib olla toeks ja lohutuseks — kui päriselu on ettearvamatu, aitab mõte mingist suuremast kavast inimestel leida tähendust ja jätku. Samas võib tugev fatalistlik tõekspidamine vähendada initsiatiivi ja takistada muutusi. Paljud inimesed kasutavad rituaale, superstitioone või religioosseid praktikaid, et "parandada" või "muuta" saatuslikke väljavaateid: pühad rituaalid, ohverdamised, palved, arvude või kuupäevade vältimine jms. Teine lähenemine on keskenduda praktilistele sammudele ja tõenäosuse vähendamisele — haridus, tervisehooldus, turvameetmed — ning näha saatust kui osaliselt mõistetavat maailma seaduspärasuste kogumit.
Oluline on eristada mõttemustreid: optimistlik lootus oma elu mõjutada ei tähenda alati illusiooni kontrolli üle; samas võib ahistav tunne, et kõik on juba määratud, viidata vajadusele tugevdada toetusvõrgustikke ja otsida tähendust muul moel.
Vt ka:
- vaba tahe ja determinism
- fatalism
- ennustamine ja ennustamispraktikad
- karma ja taassünd
- oraaklid ja mütoloogia
Küsimused ja vastused
K: Mis on saatus või saatus?
V: Saatus või saatus on idee, et tulevik on juba ette määratud ja inimesed ei pruugi teada, mis nendega juhtub.
K: Kuidas mõned inimesed suhtuvad oma saatusse?
V: Mõned inimesed võivad uskuda, et nad ei saa oma saatust kontrollida ja muutuvad fatalistlikuks, samas kui teised võivad püüda sellest üle saada, parandades ennast ja oma elu.
K: Kes olid Kreeka mütoloogias kolm saatust?
V: Kreeka mütoloogias olid kolm saatust kolm jumalannat, kes määrasid, millal inimene sünnib, kuidas ta elab ning millal ja kuidas ta sureb.
K: Kuidas püüdsid iidsed kultuurid oma saatust lugeda?
V: Muistsed kultuurid püüdsid sageli oma saatust lugeda astroloogia abil, konsulteerides maagiliste võimetega šamaaniga või küsides oraaklilt, nagu Delfis.
K: Kas eri riikide ja ajastute kirjanduses leidub viiteid saatuse kohta?
V: Jah, peaaegu kõikide riikide ja perioodide kirjanduses on palju viiteid saatusele, sealhulgas Kreeka tragöödia (nt Oidipus Rex), Shakespeare'i (nt Macbeth), vene kirjandus jne.
K: Kas heliloojad võivad muusikas väljendada saatust?
V: Jah, sellised heliloojad nagu Beethoven (V sümfoonia) ja Tšaikovski (Kuues sümfoonia) on väljendanud mõtteid saatuse kohta muusika kaudu enne enesetapu sooritamist.
Otsige