Saatus
Saatus või saatus on idee, et tulevik on juba ette planeeritud, isegi kui inimesed ei tea, milline on nende saatus (mis nendega juhtub). Peaaegu kõigis kultuurides on inimestel olnud ettekujutus, et nende saatus on "ette määratud" (ette kindlaks määratud).
Inimesed, kes elavad õnnetut elu, võivad uskuda, et nende viletsus on nende saatuse tulemus ja et nad ei saa selle vastu midagi ette võtta. Seda nimetatakse fatalismiks. Teised inimesed võivad uskuda, et nad saavad oma saatust kontrollida, olles vaprad ja püüdes "ületada" saatust, parandades iseennast ja oma elu.
Kreeka mütoloogias oli kolm saatust. Need olid kolm jumalannat, kes määrasid, millal iga inimene sünnib, kuidas ta elab ning millal ja kuidas ta sureb. Paljudes kultuurides oli inimestel palju viise, kuidas nad püüdsid oma saatust "lugeda" (teada, mis nendega juhtub). Mõnikord püüti oma saatust lugeda tähtedest (seda nimetatakse astroloogiaks). Teistes kultuurides võisid nad paluda maagiliste võimetega inimest, näiteks šamaani. Vanad kreeklased käisid sageli Delfiis oraaklit küsitlemas.
Peaaegu kõigi riikide ja ajastute kirjanduses leidub palju viiteid saatusele, alates Kreeka tragöödiast (nt Oidipus Rex) kuni Shakespeare'i (nt Macbeth) ja vene kirjanduseni.
Heliloojad võivad muusikas väljendada saatust. Beethoven mõtles saatuse peale, kui ta kirjutas oma viienda sümfoonia, ja Tšaikovski, kui ta kirjutas oma kuuenda sümfoonia vahetult enne enesetappu.
Vt ka:
Küsimused ja vastused
K: Mis on saatus või saatus?
V: Saatus või saatus on idee, et tulevik on juba ette määratud ja inimesed ei pruugi teada, mis nendega juhtub.
K: Kuidas mõned inimesed suhtuvad oma saatusse?
V: Mõned inimesed võivad uskuda, et nad ei saa oma saatust kontrollida ja muutuvad fatalistlikuks, samas kui teised võivad püüda sellest üle saada, parandades ennast ja oma elu.
K: Kes olid Kreeka mütoloogias kolm saatust?
V: Kreeka mütoloogias olid kolm saatust kolm jumalannat, kes määrasid, millal inimene sünnib, kuidas ta elab ning millal ja kuidas ta sureb.
K: Kuidas püüdsid iidsed kultuurid oma saatust lugeda?
V: Muistsed kultuurid püüdsid sageli oma saatust lugeda astroloogia abil, konsulteerides maagiliste võimetega šamaaniga või küsides oraaklilt, nagu Delfis.
K: Kas eri riikide ja ajastute kirjanduses leidub viiteid saatuse kohta?
V: Jah, peaaegu kõikide riikide ja perioodide kirjanduses on palju viiteid saatusele, sealhulgas Kreeka tragöödia (nt Oidipus Rex), Shakespeare'i (nt Macbeth), vene kirjandus jne.
K: Kas heliloojad võivad muusikas väljendada saatust?
V: Jah, sellised heliloojad nagu Beethoven (V sümfoonia) ja Tšaikovski (Kuues sümfoonia) on väljendanud mõtteid saatuse kohta muusika kaudu enne enesetapu sooritamist.
