Macbeth — William Shakespeare'i tragöödia: sisu, taust ja tegelased
Avasta Shakespeare'i tragöödia "Macbeth" — põhjalik sisu, ajalooline taust ja võtmetegelased. Sünged saladused, võimuiha ja traagika, mis muutis teatrielu ikooniks.
Mitte segi ajada Šotimaa kuningaga Macbeth of Scotland
Macbeth on William Shakespeare'i näidend. Shakespeare kirjutas kolme liiki näidendeid: ajalooteose, komöödiaid ja tragöödiaid ning Macbeth on Shakespeare'i lühim tragöödia. See on kirjutatud aastatel 1603-1607, Inglismaa kuningas Jaakob I valitsemise ajal.
Shakespeare rajas mõned näidendi tegelased (Macbeth, Macduff ja Duncan) ligikaudu Holinshedi kroonika, 1587. aasta ajalooraamatu tegelaste kohta tehtud kannetele. Kuid näidendis toimuv erineb väga palju sellest, mis juhtus tegelikus elus.
Sisu lühidalt
Näidendi alguses kohtub Šotimaa kindral Macbeth kolme nõiaga, kes ennustavad, et temast saab Šotimaa kuningas ja tema kaasest Banquost saab suguvõsa isa. Kui Macbethile antakse peatselt Cawdori linnuse tiitel ja künnis pühitseb ennustuse teoks, ärritub tema ambitsioon. Julgustatuna oma naisest Lady Macbethist mõrvatakse kuningas Duncan ja Macbeth tõuseb troonile. Kuid süüd, paranoia ja poliitilised reetmised viivad Macbethi isikliku lagunemiseni: ta korraldab Banquo mõrva, kuid Banquo pojale Fleance'ile õnnestub põgeneda. Macbeth otsib nõidade juures uusi ennustusi ja usub endamisi, et on kõikide ohtude eest kaitstud, kuid lõpuks kukub ta Macduffi käe läbi, kui tema ootamatu sünd viis lõpuks ennustuste tõlgendamise murdeni (puudelt langev mets ja “mitte-ema-sünnitaja”). Malcolm saab troonile ning Šotimaa taastub rahu poole liikuvas väikeses lootuses.
Tegelased
- Macbeth – Šoti väejuht, kelle ambitsioon ja sisemine hääl viivad kuningamõrva ja türanniani.
- Lady Macbeth – Macbethi naine, tagantjõud, kes soodustab kuningamõrva; hiljem südametunnistuse ja hulluse murrang.
- Banquo – Macbethi kaasvõitleja, kelle järeltulijad nõidade ennustuse järgi peaksid kuningaks saama.
- King Duncan – Šotimaa kuningas, kelle Macbeth mõrvab.
- Macduff – Šoti aadlik, kes pöördub Malcolmiga liitlaste otsimiseks; lõpuks Macbethi tapja.
- Malcolm – Duncan poeg, kes ülestõusmise järel saab Šotimaa kuningaks.
- Kolm nõida (The Witches) – sümboolsed ja saatuslikud figuurid, kelle ennustused käivitavad sündmuste ahela.
- Fleance, Ross, Lennox, Seyton, Hecate, arst ja teenijad – kõrvaltegelased, kes toetavad peategelaste draamat ja kujunemist.
Taust ja ajaline kontekst
Macbethi loomisel mõjutasid Shakespearet mitmed ajaloolised ja poliitilised olud. Kuningas Jaakob I oli huvitatud nõidusest ja pärandusest (tema enda perekond seostas end Banquo järeltulijatega), mistõttu näidend, milles on nõiad ja trooniküsimused, vastas tollase kuningakoja huvidele. Samuti on võimalik, et Gunpowder Plot (1605) ja sellega seotud hirm reeturlikkuse ees andsid näidendi rõhuasetusele riigireetmise ja truudusetuse teemadel.
Peamised teemad ja motiivid
- Ambitsioon ja võim – Macbethi ja Lady Macbethi tahe võimule viib moraalse languseni.
- Süüd ja südametunnistus – vere ja une motiivid rõhutavad süütunnet ja sisemist lagunemist (“Out, damned spot!”).
- Saatus vs vaba tahe – kas ennustused määravad saatuse või käivitavad need isiklikud valikud?
- Supernaturaalne – nõidadest, ettekuulutustest ja vaimudest saab narratiivi sombune alus.
- Keel ja eksitus – Shakespeare mängib kõnekõlksu ja kaksimõtteliste väljenditega (“Fair is foul, and foul is fair”).
Keel, vorm ja kujundid
Macbeth on kirjutatud peamiselt blankverse'is ehk jambilises pentameetris, mille kaudu Shakespeare väljendab tegelaste sisemisi mõtteid ja pinget. Näidendis on palju kujundlikku keelt: veri, pimedus, uni ja looduskatastroofid peegeldavad moraalset ja poliitilist kaost. Kõned, nagu Macbethi monoloog “Is this a dagger which I see before me” ja Lady Macbethi unenäo-stseenid, on saanud kirjanduslikeks sünnalaulusõnadeks, mida tsiteeritakse laialdaselt.
Mõju ja adaptatsioonid
Macbeth on üks Shakespeare’i enim mängitud ja tõlgendatud tragöödiaid maailmas. Seda on kohandatud filmiks, ooperiks, balletiks ja isegi modernse poliitilise satiiri vormis. Kuulsad lavastused ja filmid on toonud välja erinevaid lugusid: tragöödia kui psühholoogiline uurimus, poliitiline kommentaar või maagilis-sürrealistlik õuduslugu.
Miks loeb Macbeth tänapäeval?
Macbeth käsitleb universaalseid teemasid —võimu iha, eetikat, süüd ja psühholoogilist allakäiku— mis on aktuaalsed igal ajal. Selle lühike, intensiivne vorm ja tugevalt väljendatud kujundid teevad näidendi kergesti adapteeritavaks eri ajastute ja kultuuride jaoks.
Macbeth , kus on näidatud palju osi. Üleval vasakult: Banquo ja Macbeth kohtuvad nõidadega. Keskel vasakul: Macbeth on just tapnud Duncani ja räägib oma naisega. Alumine vasakpoolne: Banquo vaim. All-paremal: Macduff duellib Macbethiga.
Tegelased
- Duncan - Šotimaa kuningas
- Malcolm - Duncani vanim poeg
- Donalbain - Duncani noorim poeg
- Macbeth - Kuningas Duncani armee kindral, Glamisi Thane, seejärel Cawdori Thane ja hiljem Šotimaa kuningas.
- Lady Macbeth - Macbethi naine, hilisem Šotimaa kuninganna
- Banquo - Macbethi sõber ja kaasmaalane Duncani armees.
- Fleance - Banquo poeg
- Kolm nõida
- Macduff - Fife'i Thane
- Lady Macduff - Macduffi naine
- Macduffi poeg
- Ross, Lennox, Angus, Menteith, Caithness - Thanes
- Seyward - Inglise vägede kindral
- Noor Seyward - Seywardi poeg
- Seyton - Macbethi sulane
- Kolm mõrvarit
- Portjee - Macbethi lossi värava eest vastutav isik
- Inglise arst
- Šoti arst - Lady Macbethi arst
- Gentlewoman - Lady Macbethi teenija
Lugu
1. akt
Esimesed tegelased, keda me näidendis näeme, on kolm nõida. Nad räägivad omavahel salapäraselt ja lepivad kokku, et kohtuvad Macbethiga nõmmes. See stseen sisaldab kuulsat repliiki "õiglane on vale ja vale on õiglane", millest saab näidendi peamine osa.
1. akti 2. stseenis on käimas sõda. Kuningas Duncan on laagris ja kuulab aruandeid lahinguväljalt. Sinna tuuakse vigastatud ohvitser (mõnes käsikirjas on öeldud, et kapten, mõnes aga, et seersant). Ta päästab Malcolmi elu. Ohvitser räägib Duncanile lahingust. Ta ütleb, et see kulges halvasti, kuni Macbeth võitles end mässuliste juhi Macdonaldi juurde ja võttis ta välja. Kuid kohe, kui see juhtus, ründasid ka norralased, keda juhtis nende kuningas Sweno. Nendega ühines reetur, Thane of Cawdor. Macbeth ja Banquo võitlesid vapralt, kuni said lüüa. Duncan on uudise üle rõõmus. Ta annab käsu, et Cawdori Thane hukatakse ja tema tiitel antakse Macbethile.
Punktis I.iii ilmuvad taas nõiad. Nad räägivad oma võimete kasutamisest inimeste peal ja selgub, et neil on palju võimu, kuid nad ei saa inimesi tappa. Macbeth ja Banquo naasevad lahinguväljalt Forresi ja kohtuvad nõidadega. Banquo on imestunud nõidade välimuse üle, sest nad näevad välja nagu naised, kuid neil on habemed. Macbeth ei karda ja küsib neilt, mis nad on. Nad ei vasta talle, vaid tervitavad teda kui Glamisi Thane'i, Cawdori Thane'i ja tulevast kuningat. Macbeth on üllatunud, sest ta teab, et ta ei ole Cawdori Thane ja ei usu, et temast kunagi kuningas saab. Banquo küsib nõidadelt, milline saab olema tema tulevik. Nad vastavad mõistatuslikult, öeldes, et ta saab olema "väiksem kui Macbeth ja suurem", "mitte nii õnnelik, kuid palju õnnelikum" ja et temast saab kuningate suguvõsa isa. Siis kaovad nõiad.
Ross ja Angus otsivad Macbethi üles ja teatavad talle, et kuningas on andnud talle Cawdori Thane'i tiitli. Macbeth on üllatunud ja õnnelik, kuid ta hakkab mõtlema, kuidas saada kuningaks. See hirmutab teda, sest ta arvab, et ainus võimalus kuningaks saada on Duncani mõrvamine.
Punktis I.iv naasevad Macbeth ja Banquo Forresi ja Duncan tänab neid nende julguse ja raske töö eest. Ta ütleb ka, et tema poeg Malcolm saab tema pärijaks. Macbeth mõistab, et ta peab kuningaks saamise nimel mööduma nii Duncanist kui ka Malcolmist. Duncan ütleb, et läheb Macbethi lossi ööseks.
I.v. peatükis loeb leedi Macbeth Macbethi kirja, mis räägib talle nõidadest ja nende ettekuulutustest. Ta on väga elevil ja hakkab kavandama Duncani mõrvamist. Sõnumitooja teatab talle, et Duncan jääb sel ööl nende lossi. Ta kutsub kurje vaime üles tegema teda tugevaks ja kurjaks, et ta saaks Duncani mõrvata. Macbeth tuleb sisse ja naine räägib talle oma plaanidest.
I.vi näitab, kuidas Duncan, Banquo, Donalbain, Malcolm, Macduff ja mõned thanid sisenevad Macbethi lossi. Duncan ja Banquo nõustuvad, et loss on armas ja meeldiv. Lady Macbeth astub sisse ja tervitab neid.
I.vii on I akti viimane stseen. Macbeth räägib iseendaga, miks on vale tappa kuningas. Ta teab, et see on halb tegu, eriti kuna ta on peremees ja Duncan usaldab teda. Lady Macbeth astub sisse ja sõimab teda, et ta on argpüks ja ütleb, et ta ei ole piisavalt julge mees. Ta mõtleb välja, kuidas nad kavatsevad Duncani tappa, ja veenab Macbethi seda tegema.
2. akt
II akt algab sellega, et Banquo ja tema poeg Fleance jalutavad Macbethi lossi hoovis. Nad kohtuvad Macbethiga, kes valetab Banquole ja ütleb, et ta ei ole mõelnud nõidade ettekuulutuse peale. Kui nad lahkuvad, näeb Macbeth hallutsinatsioonis nuga. Ta teab, et see ei ole tõeline, kuid tema silme ees muutub see ja muutub veriseks. Ta lahkub, et tappa Duncan.
Lady Macbeth siseneb ii stseenis. Ta on Duncani valvurid juba purju teinud. Macbeth tuleb sisse veriste kätega, käes valvurite noad. Ta on väga häiritud. Leedi Macbeth lohutab teda ja ütleb talle, et ta peseks oma käed ja kataks valvurite verega, nii et näeks välja, et nad tegid seda. Aga Macbeth kardab, nii et Lady Macbeth teeb seda hoopis.
Punktis II.iii on kandja väga purjus. Ta teeskleb, et on põrguvärava portjee ja tal võtab kaua aega, et avada Macduffile ja Lennoxile värav. Macbeth tervitab neid. Macduff ütleb, et ta on seal, et kuningat äratada, ja Macbeth viib ta kuninga tuppa. Macduff on šokeeritud, nähes kuningat oma voodis mõrvatud. Ta jookseb karjudes välja ja äratab kõik üles. Macbeth teeskleb, et ta ei teadnud mõrvast, kui kõik tulevad vaatama, mis toimub. Ta tunnistab, et tappis valvurid, ja ütleb, et tegi seda, sest oli nii vihane, et nad tapsid Duncani. Lady Macbeth langeb minestusse ja nad tormavad talle appi. Malcolm ja Donalbain arvavad, et keegi valetab. Nad teavad, et neil ei ole turvaline Šotimaale jääda, nii et nad põgenevad. Malcolm läheb Inglismaale ja Donalbain Iirimaale.
IV stseen on vestlus Ross'i ja vana mehe vahel. Nad räägivad sellest, kui kummaline oli see öö. Loodus näib olevat nüüd, kus Duncan on surnud, segadusse läinud. Macduff tuleb sisse ja ütleb, et Macbethist saab kuningas. Ta ei usalda Macbethi ja ei lähe kroonimisele.
3. akt
Banquo on III akti alguses laval üksi. Ta mõistab, et Macbethist on saanud kõik see, mida nõiad ütlesid, et temast saab. Ta arvab, et Macbeth tegi valesti, et saada kroon, kuid ta ei taha midagi öelda. Ta loodab, et ka tema pojast saab kuningas, nagu nõiad ütlesid. Macbeth, leedi Macbeth ja lordid astuvad sisse. Macbeth küsib Banquolt, kas ta läheb sel pärastlõunal ratsutama ja kas Fleance läheb temaga kaasa. Banquo vastab mõlemale küsimusele jaatavalt. Kaks meest tulevad Macbethi juurde ja ta läheb neile vastu. Ta on vihane, et ta on riskinud kõigega, et saada kuningaks, kuid et Banquo pojad saavad pärast teda kuningateks. Need mehed on tegelikult mõrtsukad. Macbeth ütleb neile, et Banquo on põhjus, miks nad on õnnetud ja neil on halb elu, ning käsib neil Banquo ja Fleance'i tappa.
Macbeth räägib II stseenis Lady Macbethiga. Ta ütleb, et tal on õudusunenäod ja ta ei saa magada. Ta on Duncani suhtes armukade, sest too on surnud ja ei pea enam muretsema. Macbeth ütleb ka, et ta on mures, et Banquo on elus, kuid ta ei räägi oma naisele mõrtsukatest.
III peatükis kohtuvad kaks mõrvarit teise, samuti Macbethi saadetud mõrvariga. Nad tapavad Banquo, kuid Fleance põgeneb.
IV stseenis on Macbethil aadlikega bankett. Mõrvarid tulevad sisse ja teatavad talle Banquo surmast ja Fleance'i põgenemisest. Ta pöördub tagasi laua juurde, kus aadlikud söövad, ja otsib endale istet. Kuigi seal on üks vaba, ei näe ta seda. Tal tekib nägemus mõrvatud Banquost, kes istub tema istmel, ja ta muutub nägemusega rääkides hüsteeriliseks. Lady Macbeth seletab seda aadlikele haiguseks ja palub neil lahkuda, sest Macbeth muutub üha enam ja enam ärritunuks.
Paljud toimetajad väidavad, et III aktuse stseen v koos IV.i lauluga ei ole Shakespeare'i kirjutatud. See on tingitud sellest, et kirjutamine erineb sellest, kuidas Shakespeare tavaliselt kirjutab. Selles esineb nõid nimega Hecate, keda näidendis varem ei ole mainitud. Ta näib olevat teiste nõidade eest vastutav ja ta nuhtleb neid Macbethiga tegelemise eest, ilma teda teavitamata.
Viimases stseenis räägib Lennox teise lordiga. Nad saavad teada, et Macduff on läinud Inglismaale, et veenda Malcolmi naasma ja oma trooni nõudma ning paluda Inglismaa kuninga Edwardi abi.
4. akt
Stseen i) algab nõidadega, kes seisavad ringis ümber oma katla ja viskavad sinna asju, näiteks koerakeeli. Siis saabub äkki Macbeth ja palub neil talle veel mõned ettekuulutused rääkida. Esimese ettekuulutusena ütlevad nad talle, et ta peaks olema ettevaatlik Macduffi, Fife'i Thane'i suhtes. Teise ettekuulutusena ütlevad nad, et teda ei saa tappa keegi, kes on sündinud naisest ja kolmanda ettekuulutusena ütlevad nõiad, et kui Birnam Wood jääb oma praegusele kohale, siis on Macbethil kõik korras, aga kui Wood liigub, siis on tal probleeme. Macbeth on õnnelik, sest ta arvab, et kõik need asjad on võimatud. Ta tahab teada neljandat asja, kuid äkki tantsivad nõiad hullumeelselt ja jooksevad siis minema. Järgmisena astub Lennox sisse ja ütleb Macbethile, et Macduff on põgenenud Inglismaale. Macbeth käsib Macduffi lossi vallutada.
Teises stseenis saabuvad Macbethi mehed Macduffi lossi ja tapavad Macduffi perekonna ja kõik teised lossis viibijad.
III stseenis saab Macduff teada, mida Macbeth oma perega tegi. Ta on väga kurb ja vihane, nii et ta otsustab koos Malcolmiga Šotimaale tagasi minna ja nad plaanivad Macbethi tappa.
5. akt
I stseen toimub Macbethi lossis. Arst ja teenija räägivad leedi Macbethist. Nad räägivad Lady Macbethi haigusest. Ta käib unes ja unes kõndides ütleb ta, et ta kahetseb, et käskis oma mehel tappa Duncani ja Banquo.
Teises stseenis arvavad Lennox ja teised šoti thanid, et Macbeth on hull ja et ta tapab liiga palju inimesi. Koos lähevad nad Malcolmi ja Inglismaa kuninga Edwardi juurde ja ütlevad neile, et nad tahavad koos inglise armeega Macbethi vastu võidelda.
III stseen toimub Macbethi lossis. Talle öeldakse, et Malcolm ja Macduff on inglise sõjaväega tulemas ja tahavad teda tappa. Arst ütleb talle, et tema naine on haige. Ta on hulluks läinud ja kõnnib unes.
Stseenis IV Malcolm, Macduff ja inglise armee peidavad end Birnami metsas. Nad ei taha, et neid nähtavad, nii et nad lõikavad maha mõned oksad ja katavad end nendega.
V stseenis tuleb arst Macbethi juurde ja ütleb talle, et tema naine on surnud. Macbeth on masenduses ja peab seejärel monoloogi sellest, kui mõttetu on elu. Pärast seda ütleb sulane, et Birnam Wood liigub, kuid Macbeth ei usu teda, nii et sulane näitab talle.
VI stseenis plaanivad Macduff, Malcolm ja inglise sõjavägi Macbethi ründamist.
VII stseenis kaklevad Macbeth ja inglise lord ning Macbeth ütleb, et teda ei saa tappa keegi, kes on sündinud naisest. Seejärel tapab Macbeth ta. Vahepeal otsib Macduff Macbethi.
VIII stseenis näidatakse Macduffi ja Macbethi vahelist võitlust, kes ütleb taas, et teda ei saa tappa keegi, kes on sündinud naisest. Macduff vastab, et ta lõigati välja oma ema kõhust (keisrilõige). Seejärel tapab ta Macbethi. Viimases stseenis kuulutatakse Malcolm kuningaks.
Tulemused
Paljud näitlejad arvavad, et sõna "Macbeth" välja ütlemine toob ebaõnne, ja ei ütle näidendi nime välja. Selle asemel kutsuvad nad seda "Šoti näidendiks". Üks teooria selle kohta, kust see ebausk pärineb, on, et näidend käsitleb nõidumist.
Otsige