Opéra-Comique on ooperimaja ja ooperikompanii Pariisis. Selle täielik nimi on théâtre national de l'Opéra-Comique (Rahvuslik ooperiteater).

Ajalugu ja tähendus

Opéra-Comique'i kompanii asutati 1714. aastal eesmärgiga anda lavale prantsusekeelseid ooperiteoseid. Sel ajal olid ooperid kogu Euroopas peaaegu alati itaalia keeles, mistõttu tundus vajalik eraldi paik, kus arendada prantsuse ooperitraditsiooni. Termin opéra-comique (sõna-sõnalt "koomiline ooper") tähistas aga algselt mitte niivõrd naljakat sisu kui žanrit, kus muusikaliste numbrite vahel kasutatakse kõnelevat dialoogi, mitte ainult kantaatsioone või recitativi't. Seetõttu said nii ooperimaja kui ka kompanii selle nime.

Opéra-comique’i traditsioon ehk prantsuse ooper, milles kasutatakse laulude ja kõne vahel vahelduvat vormi, erines selgelt formaalsetest Itaalia oopritest, mida esitati Académie Royale de Musique'is. Aja jooksul muutusid nii žanr kui ka institutsioon: Opéra-Comique'i staatus, repertuaar ja juhtkond on kolmes sajandil mitmel korral ümber kujunenud ning mõnel perioodil on Opéra ja Opéra-Comique tegutsenud samade administratiivsete struktuuride all.

Tuntud esietendused ja repertuaar

Opéra-Comique'is esietendusid mitmed maailmakuulsad ooperid. Eriti tuntud on:

  • Bizet’i "Carmen", mille esiettekanne toimus 3. märtsil 1875. Algselt tõlgendati "Carmeni" erinevalt ja see polnud kohe suur edu, kuid teos kujunes hiljem üheks ooperirepertuaari nurgakiviks.
  • Debussy’ ainus ooper "Pelléas ja Mélisande", esietendus 30. aprillil 1902. See teos tõi kaasa uue lähenemise värvivarjundile ja tekstuuri ooperimuusikas.
  • Berlioz’ "La Damnation de Faust" (eesti keeles mõnikord "Fausti hukkamõist"), mis esietendus 6. detsembril 1846. aastal — selle esiettekanne oli tollal vastuoluline ja kriitiliselt halvustav, st peeti ebaõnnestunuks.

Lisaks klassikalistele esietendustele on Opéra-Comique mitmekülgne lavaks kaasaegsemale repertuaarile, uuematele tellimustele ja lavastustele, mis jätkavad prantsuse ooperitraditsiooni arendamist.

Salle Favart — hoone ja tulekahjud

Praegune etendusi majutav hoone kannab nime salle Favart, mis on pühendatud 18. sajandi näitekirjanikule Charles-Simon Favart'le. See ei ole algne 1714. aasta hoone: kaks varasemat salongi hävisid tulekahjus 1838. ja 1887. aastal. Praegune salle Favart ehitati ja avati 1898. aastal ning on alates sellest olnud Opéra-Comique'i peamine etenduspaik.

Tähendus tänapäeval

Opéra-Comique on jäänud oluliseks osaks Pariisi muusikalisest ja kultuurilisest maastikust. Kuigi žanri tähendus on aja jooksul muutunud, säilitab kompanii erilise rolli prantsusekeelse ooperi ja lavakunsti edendamisel ning on tuntud nii ajalooliste kui ka uuemate lavastuste poolest.

Kolmesaja aasta pikkuses ajaloos peegeldub Opéra-Comique'i lugu laiemates kultuurilistes muutustes: keel, žanr ja lavatraditsioonid on kõik mõjutanud selle institutsiooni arengut ning aidanud kujundada tänapäevast ooperimaailma.

Opéra-Comique jätkab oma traditsiooni — prantsuse keele, dialoogi ja muusika ühendamise — arendamist ning kujuneb endiselt oluliseks kohaks nii uutele kui ka klassikalistele heliloojatele ja vaatajaskonnale.