Põhjamaade mütoloogia: põhjagermaani uskumused, jumalad ja Eddad
Avasta Põhjamaade mütoloogia: põhjagermaani jumalad, kangelased ja Eddad — lood, sümbolid ja viikingite pärand ühes ülevaates.
Põhjamaade ehk Skandinaavia mütoloogia on Skandinaavia rahva uskumused ja legendid. Põhjamaade mütoloogia on vanema germaani mütoloogia versioon, mis hiljem suures osas asendus kristlusega. See mütoloogia hõlmab laia teavet jumalate, kangelaste, maailma loomise ja hävimise, nõidade ja rüütlite omavahelistest suhetest ning rituaalidest, mida erinevates piirkondades ja ajastutes praktiseeriti.
Põhjarahva mütoloogia on põhjagermaani hõimude uskumuste ja lugude kogum. Seda ei pärandatud jumalatelt surelike jaoks. Sellel ei olnud pühakirja. Mütoloogiat anti põlvest põlve edasi luule vormis. Seda anti edasi sel viisil kuni viikingite ajani. Esialgsed uskumused olid ammu kadunud. Meie teadmised selle kohta põhinevad peamiselt Eddadel ja muudel keskaegsetel tekstidel. Need kirjutati üles ajal, mil ja pärast seda, kui nad pöördusid kristlusele.
Allikad ja kirjapärand
Peamised kirjalikud allikad on kaks Eddat: Vanem ehk Luuletatud Edda (poeetiline kogu, mis sisaldab mütoloogilisi luuletusi ja kangelaslaulude katkendeid) ning Noorem ehk Snorri Sturlusoni Proosa-Edda, mille eesmärk oli säilitada skaldi luule tehnikaid ja seletada mütoloogilisi kujundeid. Lisaks Eddadele sisaldavad meie teadmisi saagad, kronoloogiad, arheoloogilised leiud (pikkade hauakambrite, ohvritõrude ja skeemide kujul) ning rahvapärimused, mis jäi alles kauemaks pärast ametlikku kristianiseerimist.
Jumalad ja olendid
Põhjamaade pantheon on mitmetahuline. Tuntuimad jumalad on Odin – tarkuse, sõja ja luule jumal; Thor – äikese ja kaitsejumal, kel on vasar Mjöllnir; ning Loki – kavaluse ja muutlikkuse jumalus, kelle roll on sageli ambivalentne. Lisaks neile on arvukalt teisi tegelasi: Freyja ja Freyr (viljakuse ja õnne jumalad), Heimdall (väravavaht), Tyr (sõjaline õiglus) ning erinevad keelatud ja abistavad olendid nagu jotunid (hiiglased), alvid, nornid, valküürid ja draakonid.
Kosmoloogia: universum ja Ragnarök
Mütoloogias on maailm üles ehitatud maailma puu Yggdrasili ümber, mis ühendab erinevad maailmad: Asgard (jumalate paleed), Midgard (inimeste maailm), Utgard (hiiglaste maa) jt. Loomislugu sisaldab motiive nagu kosmiline muna, esimesed olendid (Ymir, Auðumbla) ning jumalate ja hiiglaste konfliktid. Mütoloogia kirjeldab ka lõpuajat – Ragnarökki – närvi- ja verdetäitvat suurt lahingut, mis toob kaasa jumalate surma, maailma põlemise ja seejärel uue, parema maailma taassünni.
Rituaalid, usupraktikad ja kultuur
Kuigi ametlik pühakiri puudus, olid rituaalid ja paktilised tegevused olulised: ohverdamised (loomade, vahel ka inimeste ohverdamine või kujulised annetused), pühamute ja püha kohtade hoidmine, skaldi luule ettekanded, talismanide ja ruunide kasutus. Leiaudsed ohverduspaigad, kivisambad ning rituaalsed esemed näitavad, et religioossed praktikad olid ühiskonnakorralduslikult tähtsad.
Muutused ja kristluse mõju
Kristluse tulek tõi kaasa paljude mütoloogiliste uskumuste muutumise: mõningaid jumalaid peeti pühakuteks või deemoniteks, paljud kombed sulandusid rahvapärimusse ning kirjalikud allikad, mida me tänapäeval tunneme, kajastavad tihti autori kristlikke vaateid ja seisukohti. Selle tõttu on homo- ja heterogeensed allikaid lugedes oluline arvestada kristluse mõju tõlgendustele.
Mõju tänapäeval
Põhjamaade mütoloogia elab edasi kirjanduses, kunstis, filmitööstuses, mängumaailmas ja pühapäevases kultuuris. Kujundid nagu Odin, Thor, valküürid ja Yggdrasil on saanud osa maailmakultuurist ning neid kasutatakse nii teadlikult ajaloolises kontekstis kui ka täiesti uutes loomevormides.
Kokkuvõttes on Põhjamaade mütoloogia kompleksne ja mitmetahuline pärand, mille täielik mõistmine nõuab eri liiki allikate kombineerimist: suulist pärimust, kirjapandud tekste, arheoloogiat ja tänast popkultuuri. See annab meile akna iidsete norralaste, rootslaste, taanlaste ja teisi põhjagermaani kogukondade maailmaõpetusse.
Põhjala jumalad olid surelikud. Ainult Iðunni õunu söömisega võisid nad loota elada Ragnarökini. Pilt: J. Penrose, 1890.
Kosmoloogia
Põhjala mütoloogias arvati, et Maa on lame ketas. See ketas on maailmapuu ehk Yggdrasili okstes. Asgard asus selle ketta keskel. Asgardis elasid jumalad. Asgardisse pääses ainult üle vikerkaare (Bifrösti sild). Jäähiiglased elasid kohas nimega Jötunheimr. Jötunheimr tähendab hiiglaste kuningriiki.
Külma ja pimedat paika nimega Niflheim valitses Hel. Ta oli Loki tütar. See oli lõpuks enamiku surnute kodu. Kusagil lõunas asus Muspelheimi tuline kuningriik, kus elasid tulehiiglased.
Asgardi ja Niflheimi vahel oli Midgard, inimeste maailm.
Üleloomulikud olendid
On kolm jumaluste "klanni": Æsir, Vanir ja Jötnar (käesolevas artiklis nimetatakse neid hiiglasteks). Pärast pikka sõda sõlmisid Æsir ja Vanir rahu ja ühinesid.
Æsir ja Vanir on Jötnari ehk hiiglaste vaenlased. Æsirid on Jötnari järeltulijad. Nii Æsirid kui ka Vanirid abielluvad nendega. Hiiglasi on kahte liiki: külma- ja tulehiiglased.
On palju teisi üleloomulikke olendeid. Nende hulka kuuluvad:
- Fenrir hiiglaslik hunt
- Jörmungandr meremadu, mis on maailma ümber keerdunud.
- Hugin ja Munin (mõte ja mälu), kaks kährikut, kes hoiavad Odinit kursis sellega, mis maa peal toimub.
- Ratatosk, orav, kes koperdab maailma puu Yggdrasili okstes.
Thor võitles sageli hiiglastega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on norra või skandinaavia mütoloogia?
V: Põhjamaade või Skandinaavia mütoloogia on Skandinaavia rahva uskumused ja legendid. See on vanema germaani mütoloogia versioon ja hiljem asendus see suures osas kristlusega.
K: Kuidas anti põhjamaine mütoloogia põlvest põlve edasi?
V: Põhjamaade mütoloogiat anti põlvest põlve edasi luule vormis. Seda anti edasi nii kuni viikingite ajani.
K: Mis juhtus algsete uskumustega norra mütoloogia kohta?
V: Esialgsed uskumused on ammu kadunud, nii et meie teadmised selle kohta põhinevad peamiselt Eddadel ja muudel keskaegsetel tekstidel, mis kirjutati üles ajal, mil ja pärast kristlusele pöördumist.
K: Millal pöördusid skandinaavlased ristiusku?
V: Skandinaavlased pöördusid kristlusele ajal ja pärast seda, kui nad kirjutasid üles Eddasid ja muid keskaegseid tekste põhjamaise mütoloogia kohta.
K: Mis on Eddad?
V: Eddad on keskaegsed tekstid, mis sisaldavad teavet norra mütoloogia kohta, mis kirjutati üles ajal ja pärast seda, kui skandinaavlased pöördusid ristiusku.
K: Kes kirjutas need tekstid? V: Need tekstid kirjutasid inimesed, kes elasid skandinaavlaste ristiusku pöördumise ajal või pärast seda.
K: Kuidas on meie arusaam põhjamaade mütoloogiast võrreldav selle algsete uskumustega? V: Meie arusaam põhjamaade mütoloogiast põhineb peamiselt Eddadel ja muudel keskaegsetel tekstidel, seega erineb see algsetest uskumustest, kuna need on aja jooksul kadunud.
Otsige