Fenrir (Fenrisúlfr) – vanapõhja mütoloogia hiigelhunt ja Ragnarök
Fenrir (vanapõhja mütoloogias: "ta, kes elab soodes"), tuntud ka kui Fenrisúlfr (vanapõhja keeles: "Fenriri hunt") või Vanargand ("Vanajõe koletis"), on hiiglaslik, koletislik hunt, Loki ja hiiglanna Angrboða poeg ning Hel ja Jörmungandri vend.
Fenrir oli jumalate poolt seotud, kuid tema saatuseks oli vabaneda oma sidemetest ja neelata Odin Ragnaröki ajal, mille järel Odini poeg Víðarr ta tapab.
Fenriril on kaks poega, Hati ("viha") ja Skoll.
Nimetus ja algupära
Nimi Fenrir või Fenrisúlfr seostub vanapõhja keelsete sõnadega, mis viitavad soodele ja huntidele — kokkuvõttes võib see tähendada "soohunt" või "see, kes elab soodes". "Vanargand" on üks teisi nimetusi, mida mõnes allikas kasutatakse ning mida on tõlgendatud kui "Vanajõe koletist" või midagi sarnast. Fenriri päritolu on seotud jumala Lokia ning hiiglanna Angrboða liiduga, kellest sündis ka Hel (alus maailma valitseja) ja Jörmungandr (maailmamadu).
Mütoloogilised sündmused ja sidumine
Legendaarses ukirollis hakkas Fenrir kasvama kiiresti ja muutus nii ohtlikuks, et jumalad — eriti Aesir — otsustasid ta siduda. Esmalt prooviti teda siduda tavaliste ahelate, mis Fenriri murdis kergesti. Lõpuks lasid jumalad dwarfade valmistada imepeene, kuid vägeva sideme nimega Gleipnir. Gleipniri valmistamiseks kasutati müütilisi ja võimatuid komponente (allikate sõnastus varieerub, ent loetletakse asju nagu kassi sammukajastus, naise habe, mäe juured, karu kõõlused, kala hingus ja linnu sülg).
Sidetestamise katse oli petlik: Gleipnir näis õhuke ja habras, kuid oli tugevam kui kõik eelnevad ahelad. Fenrir nõustus proovile alistuma ainsa tingimusega, et üks jumaltest paneks oma käe tema suhu kinnituseks. Jumal Týr tegi seda ja kui ahelad jäid pidama, hammustas Fenrir Týrilt käe ära — seega on Týr sageli kujutatud ühekaelalisena. Fenrir jäi seotuks kuni Ragnarökini.
Fenrir Ragnarökis ja surm
Prohvetlikud allikad ennustavad, et Fenrir vabaneb oma ahelatest Ragnaröki ajal, kui maailmalõpp saabub. Üks tuntumaid stseene on tema neelamine jumalast Odin: Fenrir suudab hammustada ja alla neelata Odini, kes on üks vanapõhja mütoloogia kesksetest figuuridest. Fenriri surm toimub kiiresti pärast sedasama hetke — Odini poeg Víðarr (tuntud oma jõu ja kättemaksusooviga) kostab isa tapmise ning tapab Fenriri, tungides oma jalaga hundi lõualuusse ja rebides teda lahti. Mõnedes kirjeldustes kasutatakse kuju, kus Víðarril on eriline king või tallavahend, mis aitab tal hundi lõualuust kinni hoida.
Perekond ja seosed
- Isa: Loki — salapärane jumal, kelle teod põhjustavad palju kaost ja kelle järeltulijad on sageli seotud hävingu ja muutustega.
- Ema: Angrboða — hiiglanna, kelle nimest tulenevad hirmuäratavad järglased.
- Õed-vennad: Hel ja Jörmungandr — mõlemad võimsad olendid, kes mängivad maailmalõpu etenduses olulist osa.
- Lapsed: Hati ja Skoll — neid seostatakse taevaobjektide ja otsimisega: Skoll ja Hati jälitavad päikest ja kuud ning ennustatakse, et nad lõpuks kätte saavad need kehvad kehastused Ragnaröki ajal.
Allikad ja tekstitõendid
Peamised tekstilised allikad, kust Fenriri ja tema tegude kohta teavet leiab, on vanapõhja runo- ja saagakirjandused, eelkõige Poetic Edda (lüürilised runod, kus esineb viiteid Ragnarökile ja kohutavatele koletistele) ning Prose Edda (Snorri Sturlusoni koostatud käsikiri, mis selgitab müüte ja pühendas ruumi ka Fenriri loos). Need allikad pakuvad nii otseseid kirjeldusi kui ka prohveteeritud lõpp-stseene.
Sümboolika ja tõlgendused
Fenririt on tõlgendatud mitmeti: tema seostamine loodusjõudude, kaose, hävingu ja saatusega on levinud teemaks. Mõnedes tõlgendustes sümboliseerib ta vältimatut lunastamatut jõudu, mis lõpuks toob kaasa vanade struktuuride lagunemise — näiteks jumalate võimu kriis lõpuajal. Teistes tõlgendustes nähakse tema loos konfliktina vabaduse ja kontrolli vahel: jumalad püüavad ohtu eemaldada, aga see, mida nad lukustavad, määrab siiski saatusliku pöörde.
Arheoloogia ja kultuuriline mõju
Fenrir ja temaga seotud stseenid on leidnud kajastust ka kiviraamatus ja kunstis: vanad kivimonumendid, ristid ning kirjelduselementidega esemelised leiud kannavad vahel kujutisi huntidest ja lahingust. Kaasaegses kultuuris ilmub Fenrir sageli kirjanduses, filmides, videomängudes ja rollimängudes kui jõuline, varemeid toov antagonist või sümboliline vastane, kelle lugu tõlgendatakse erinevalt vastavalt taotlusele.
Kokkuvõte
Fenrir on üks vanapõhja mütoloogia kõige meeldejäävamaid ja hirmuäratavamaid tegelasi — hiigelhunt, kelle kasv ja jõud sunnivad jumalaid teda piirama, ning kes lõpuks mängib keskset rolli maailma lõpusündmuses, Ragnarökis. Tema lugu on täis pettust, ohvreid (nt Týri käsi), ennustusi ja lõplikku võitlust, mis peegeldab teemasid kontrolli, saatuse ning hävingu ja taassünni tsüklitest.
Edda järgi hammustab Fenrisulfr Týrile käe ära (John Bauer, 1911).
Legend Fenririst
Odin sai teada ettekuulutuse, et Loki ja Angora lapsed põhjustavad jumalatele probleeme. Ta lasi Fenriri koos oma venna Jörmungandri ja õe Heliga enda juurde tuua.
Pärast Jörmungandri merre viskamist ja Heli surnute maale saatmist lasi Odin hundi Æsiride seas üles tõsta. Ainult jumal Týr oli piisavalt julge, et kasvavat koletist toita. Hunt muutus üha tugevamaks ja tugevamaks. Jumalad kartsid, et ta hävitab nad lõpuks. Nad püüdsid seda ahelaga kinni panna. Ta nõustus kahel korral ahelatega. Mõlemal korral murdis ta ahelad kergesti lahti.
Odin lasi päkapikkudel teha keti Gleipnir ("pettur" või "takerduja"). See nägi välja nagu siidine pael, kuid oli valmistatud kuuest maagilisest koostisosast: kassi sammu heli, naise habemest, mäe juurest, karu tundlikkusest, kala hingeõhust ja linnu süljest.
Jumalad kutsusid Fenriri üles ka seda ahelat purustama. Hunt nägi, kui õhuke ja hästi tehtud Gleipnir oli, ja arvas, et see on trikk. Ta nõustus proovima ahelat murda, kuid ainult juhul, kui üks jumalatest paneb oma käe hundi suhu. Ta uskus, et see sunnib neid teda vabastama, kui ta ei suuda ahelat murda. Ainult Týr oli nõus oma käe hundi suhu panema. Fenrir püüdis ahelat lõhkuda. Mida rohkem ta püüdis, seda tihedamalt ahel teda kinni hoidis. Kui jumalad ei tahtnud teda vabastada, hammustas hunt Týri käe randmest ära.
Öeldakse, et Ragnaröki ajal murdub hunt vabaks. Ta ühendab jõud jumalate vaenlastega ja sööb seejärel Odini. Pärast seda tapab Odini poeg Viðarr hundi, et kätte maksta oma isa surma eest.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Fenrir põhjamaade mütoloogias?
V: Norra mütoloogias on Fenrir hiiglaslik koletislik hunt, kes on Loki ja hiidlanna Angrboנa poeg.
K: Kuidas nimetatakse Fenriri õdesid-vendi?
V: Fenriri õed-vennad on Hel ja Jצrmungandr.
K: Kuidas Fenrir oli jumalate poolt seotud?
V: Jumalad sidusid Fenriri purunematu ahela või köiega, et ta ei saaks kahju tekitada.
K: Mis pidi Odiniga Ragnarצk ajal juhtuma?
V: Ragnarצki ajal on määratud, et Fenrir vabaneb oma sidemetest ja neelab Odini.
K: Kes tapab Fenriri pärast seda, kui ta sööb Odini?
V: Pärast seda, kui ta Odini neelab, tapab Fenriri Vםנarr, kes on Odini poeg.
K: Kas Fenriril on lapsi?
V: Jah, Fenriril on kaks poega nimega Hati ("viha") ja Skoll.
