Odüsseia — Homeros: Odysseuse teekond Ithakasse ja mütoloogiline eepos

Odüsseia — Homeros: põnev ülevaade Odysseuse kümneaastasest teekonnast Ithakasse, mütoloogilised seiklused, Penelope ja Trooja pärand.

Odüsseia on üks peamisi Vana-Kreeka eeposeid. Selle kirjutas Homeros Iliase jätkuna. Algselt oli see suuline eepos Mükeene Kreekas, umbes 11. sajandil eKr. Luuletuse kangelane on Odysseus või Odysseus, nagu teda ladina keeles kutsutakse; luuletus on mütoloogiline, mitte ajalooline.

Luuletus on lugu Odysseuse kümneaastasest koduteest Ithakasse pärast Trooja sõda. Trooja sõda on Iliase teema. Samal ajal peab tema naine Penelope tõrjuma paljusid mehi, kes tahavad temaga abielluda; ja tema poeg Telemachos otsib teda.

Teel peavad Odysseus ja tema mehed võitlema koletiste ja paljude muude ohtudega. Odysseuse teekonna peamised sündmused (kohad, kus ta käib, olendid ja inimesed, kellega ta kohtub) on järgmised:

Odüsseia peamised sündmused ja peatükid

• Trooja tagasitulek ja algne merereis: pärast Trooja langemist alustavad kreeklased koduteed, kuid Odysseuse laevu tabavad erinevad takistused.
• Ismarose madalik ja kikoonlased: esimesed rünnakud ja laevade kahjustused, mis näitavad sõjajärgset segadust.
• Lotose sööjad: osa meeskonnast unustab kodu pärast lotose taime söömist; Odysseus peab mehed tagasi tooma.
• Kyklopide saare kohtumine – Polüfemose episood: kuulus lugu rünnakust üks silmaga kyklopile ja Odysseuse kavalusest (enda nime varjamine kui "Mitte keegi").
• Aeolose saar (tuulegevenlane): Aeolus annab Odysseusele kotitäie tuuli, kuid meeskond avab koti enne aega ja neid tabab uus tormihooaeg.
• Laestrygoniad: kannibalistlikud hiiglaslikud laestrygonid hävitavad suure osa Odysseuse laevastikust.
• Kirke (Kirke) ja Aeaea saar: nõid Kirke muudab mõned mehed sigadeks; Odysseus jääb tema juurde üheks aastaks, kuni nõia nõu ja jumalannade abiga pääseb.
• Allilma külastus (Nekuia): Odysseus rändab allilma, kus kohtub surnute hingedega, sealhulgas sõjakaaslaste ja ennustajatega, ning saab hoiatusi tuleviku kohta.
• Sireneid ja meretõkkeid: Odysseus kuuleb Sirenite laulu ja läbib ohtlikud kohad, sealhulgas Sküllat ja Charybdist (Scylla ja Charybdis), kus osa meeskonnast kaob.
• Heliose veised (Thrinakia): mehed trotsivad hoiatust ja tapavad jumala kariloomi; sellest sünnib jumalate karistus ja laevastiku häving.
• Kalypso saarel (Ogygia): Odysseus jääb nümf Kalypso juurde mitu aastat, kuni jumalad määravad tema vabanemise.
• Feaakia (Phaeacia) ja Phaeakide külaskäik: Odysseusele osutatakse külalislahkust, talle antakse laev, mis viimaks viib ta Ithakasse.
• Tagasitulek Ithakasse: Odysseus naaseb varjatult, kavandab kavalalt hurmurite (pealetükkivate alluvate) hävitamise ja taastab oma perekonna ning võimu.
• Penelope'i test ja perekonna taasühinemine: üks kuulsamaid lõike on Penelope'i meelekindlus ja Odysseuse ning tema naise tunnustamine ning pere taasühinemine pärast katseid.

Peamised teemad ja struktuur

• Nostos (kodutee) ja igatsus kodu järele on eepose keskne teema.
• Xenia ehk külalislahkus ja külalise-kodu suhte reeglid ilmnevad mitmetes peatükkides — nii nende rikkumine kui õige täitmine mõjutavad sündmuste käiku.
• Kavalus ja intelligentsus: Odysseuse peamine iseloomujoon on tema leidlikkus ja petlikkus, mis eristab teda otsesest jõust lähtuvatest kangelastest.
• Jumalate roll: jumalad (nt Athena ja Poseidon) sekkuvad otseselt inimeste saatustesse; jumalate arm ja viha on kord määravaks, kord saatuse tõkkeiks.
• Struktuur: Odüsseia algab in medias res (keset sündmusi), kasutab tagasivaateid ja erinevaid jutustajaid — see annab eeposele mitmekihilisuse ja pingelise narratiivi.

Keel, autorlus ja pärand

• Autorsus: Homeros on traditsiooniline autor, kuid kaasaegne uurimine arutab suulise traditsiooni ja eri autorite panuse küsimust (nn "homeroslik küsimus").
• Vorm: eepos on kirjutatud daktüülses heksametris, mis oli Vana-Kreeka sukupõlvede suulise esituse tavakeel.
• Mõju: Odüsseia on mõjutanud lääne kirjandust, kunsti ja teadust sajandeid — teemad nagu rändamine, identiteet, kodu ja vaimne katsumus on püsivad inspiratsiooniallikad.
• Tõlked ja uustõlgendused: eepost on tõlgitud ja kohandatud paljudesse keeltesse, filmidesse, romaanidesse ja teistesse kunstivormidesse; iga aeg ja kultuur toob lugu uuesti tõlgendades esile uusi tahke.

Lühike kokkuvõte ja tähendus tänapäeval

Odüsseia ei ole ainult seikluslugu, vaid ka uurimus inimsuhteist, identiteedist ja moraalist keerulises maailmas, kus jumalad, saatuse jõud ja inimlik leidlikkus põimuvad. Tänapäeval loetakse eepost nii kirjandusliku pärandi alustalaks kui ka rikkaliku allikaks, mis annab vaatenurga antiikühiskonna väärtustele, müütidele ja suulisele traditsioonile.

Lugu

Kükloopid

Koduteel maandub Odysseus Kükloop Polyfemose saarel. Nad lähevad tema koopasse, kus näevad lambaid, juustu ja piima. Polyfeemos püüab nad kinni ja sööb mõned Odüsseuse mehed ära. Odüsseus trikitab ja pimestab teda ning nad põgenevad. Kükloop palvetab oma isa Poseidoni poole, et Odysseus ei jõuaks koju Ithakasse ja kui talle on saatuseks, et ta jõuab koju, siis Odysseus kaotab kõik oma mehed, oma laeva ja leiab kodus häda. Sellest palvest sai Odüsseia süžeeliin.

Sireenid

Odysseus ja tema laev peavad mööduma Sireenide saarest. Sireenid laulsid alati väga ilusasti, nii et meremehed üritasid nende juurde minna, kuid nende laevad hävitati ja nad surid. Odysseus käsib oma meestel panna vaha kõrvadesse, et nad ei kuuleks sireenide laulu. Samuti käsib ta oma meestel siduda ta laeva masti külge, et ta ei saaks minna sireenide juurde, kui ta nende laulu kuuleb. Tema mehed saavad siis vaadata Odysseust ja näha, kui ta ei kuule enam sireene, sest ta on jälle rahulik. Siis saavad nad vaha kõrvast välja võtta ja Odüsseuse vabastada.

Calypso

Pärast merelt põgenemist ja oma meeste surma jõuab Odysseus Ogygia saarele. Sellel saarel elab nümf Kalypso ja Odysseus viibib tema juures seitse aastat. Siis aga tuli jumal Hermes ja ütles talle, et jumalad on öelnud, et ta peab Odysseuse minema laskma. Calypso lubas Odysseusele surematust (et ta elab igavesti), kui ta jääb, kuid Odysseus tahtis tagasi oma naise Penelope juurde minna. Nii ehitas Odysseus parve ja lahkus temast.

Faeaklased

Pärast tormi jõuab Odysseus Faeakia saarele. Sealt leiab ta kuninga tütar Nausicaä. Nausicaä toob ta oma isa, kuningas Alkinoose paleesse. Seal viibides jutustab Odysseus oma reisilugu. Pärast seda annab Alkinoos Odysseusele laeva ja saadab ta koju Ithakasse.

Tagasi koju

Kogu selle aja jooksul on Penelope hoidnud kosilased eemal trikiga (trikiga). Ta lubab, et "ma valin, kui olen selle riide kudunud", kusjuures riie on Odüsseuse isa matuseriie. Kuid igal õhtul korjab tema teenija eelmise päeva töö lahti. Lugu muutub reaalsemaks, kui Penelope muutub rahutuks. Jumalanna Athena paneb Penelope'i tundma vajadust end näidata ja õhutada kosilaste iha.

Odysseus naaseb lõpuks Ithakasse, kus ta maskeerib end kerjuseks. Ta läheb oma koju ja kohtub oma poja Telemachosega. Koos tapavad nad kosilased, kes püüavad Peneelope'ile abielluda, et saada tema kuningriiki. Hiljem tulevad kosilaste perekonnad Odysseust kättemaksuks tapma. Jumalanna Athena aitab Odüsseust, sundides neid peatuma ja loobuma võitlusest.

Homeros, Odüsseia, 15. sajandi 3. veerand (British Library)


Calypso ja Hermes


Odysseus Polyphemose koopas


Odysseus ja sireenid, J. W. Waterhouse

Küsimused ja vastused

K: Mis on Odüsseia?

K: Kes on Odüsseia autor?

K: Kes on Odüsseia kangelane?

K: Kas "Odüsseia" on ajalooline või mütoloogiline luuletus?

K: Mis on Iliase teema?

K: Kui pikk on Odysseuse teekond koju Ithakasse?

K: Milliseid ohte Odysseus ja tema mehed Odüsseuse teekonnal kogevad?

Otsing