Mükeene kultuur — pronksiaegne Kreeka tsivilisatsioon (1600–1100 eKr.)

Mükeene kultuur (~1600-1100 eKr.) oli varajane Kreeka kultuur pronksiajal Kreeka mandril ja Kreetal.

Homeros kasutas nende kirjeldamiseks nime Achaean, mis esineb Iliases. Meie kasutatav termin on tuletatud Mükeenast, mis on oluline arheoloogiline paik umbes 90 km kaugusel Ateenast. Teised olulised mükeenia leiukohad asuvad Ateenas, Tebas, Tirünsis ja Püloses. Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" on mükeeni päritolu.

Varasemad minojalased kauplesid, kuid ei vallutanud. Mükeenlased kauplesid ja vallutasid.

Ajajärk ja paiknemine

Mükeene kultuur hõlmab ligikaudu aega 1600–1100 eKr. Selle tipp ehk nn palatial periood jääb valdavalt 1400.–1200. aastatesse eKr. Kultuur oli levinud Kreeka mandril (Peloponnesos, kesk- ja põhjapoolne Kreeka) ning selle mõjud ulatusid ka Kreetale, Egeuse saartele ja Vahemere rannikualadele.

Palee- ja linnakeskused

Mükeenia tsivilisatsiooni keskused olid suured paleed või kindlustatud linnad, mida vallutas ja juhtis väike eliitkond. Kuulsaimad keskused on Mükeene, Pülos, Tirünsis (Tiryns), Theba ja Ateena. Need paikad olid tuntud oma tugevate kaitsemüüride — nn kükloopiliste (cyclopean) müüride — ning keeruka paleeadministratsiooni poolest.

Kirjasüsteem ja haldus

Oluline saavutus oli Linear B kirjasüsteem — savitahvlitele kantud silbikirja vorm, mida kasutati valdavalt palee administratiivsete arvestuste pidamiseks. Tänu Linear B-le sai kinnitust, et mükeeni keel oli varane kreeka keel. Tahvlitel on loetletud maksud, varud, tööjõud ja rituaaliga seotud kulutused.

Majandus ja kaubandus

Mükeenia majandus põhines põllumajandusel (nisu, oder, oliivid), loomakasvatusel, metallitööstusel (pronksitooted) ja laialdastel merelistel kaubasuhetele. Mükeenia kaupmehed ja sõjaväed olid aktiivsed Egeuse merel ning neil olid kontaktid Kreetale, Väike-Aasiasse, Egiptusesse ja Vahemere keskossa.

Ühiskond ja sõjaline iseloom

Mükeena ühiskond oli hierarhiline: paleede ümber koondus valitsev klass, sõjaväelased, käsitöölised ja talupojad. Sõjapidamine ja vallutused mängisid olulist rolli — mükeeni maailmale on iseloomulikud kaitsekindlustused, relvad ja sõjapidamist kujutav kunst.

Arhitektuur, hauakombed ja kunst

Arhitektuuris eristuvad suured paleekompleksid, ümarate "tarbehoonete" asemel ehitatud saaliruumi lahendused (megaron), künkla-tüüpi tholose-tüüpi (mesipukumügarikud) hauad ning võimsad kindlusmüürid. Hauakambrites leiti rikkalikult graveerimata ja kullatöid, sealhulgas kuulus "Agamemnoni mask" (leiud on Schliemanni väljakaevamistest; tõlgendused ja kuupäevad on arheoloogiliselt täpsustunud hiljem).

Kunstis oli levinud metallitöö (hõbe, pronks, kuld), reljeefid, keraamika ja fresco't, millel kujutati sõjategevust, loomade ja mütoloogiliste stseenide motiive.

Suhted minojalaga

Mükeeni ja minojaani kultuurid olid omavahel tihedalt seotud. Kreetal (Minose kultuur) arenesid varasemad meresõidu- ja kunstilised traditsioonid, mida mükeeni valitsejad kasutasid ja kohandasid. Alguses domineeris Kreetal asutatud paleekultuur, hiljem võtsid Mandri-Kreeka eliidid palju minojaani elemente üle, kuid moodustasid samal ajal oma sõjalisema ja hierarhilisema süsteemi.

Homer ja mükeeni pärand

Homeros kirjeldab oma eeposes Iliases ja Odüsseias ühiskonda ja kangelasi, kelle taustaks on mükeeni maailm. Eeposed on sõjaajastute ja mütoloogia sulam, mille põhineb osaliselt muistenditel, suulisel traditsioonil ja arheoloogilistel reaalsustel — kuid need ei ole otsesed ajaloolised arhiivid, vaid legendistunud kirjandusteosed.

Krahh ja võimalikud põhjused

Mükeene tsivilisatsiooni langus ca 1200–1100 eKr. järel on vastuoluline uurimusteema. Pakutud põhjused hõlmavad:

• välist sissetungi või rändrahvaste rünnakuid (sealhulgas hüpotees "Mere rahvastest");
• sisemisi sotsiaalseid ja majanduslikke kriise ning revolte;
• loodusõnnetusi nagu maavärinad ja põuad, mis räsisid taristut ja põllumajandust;
• kaubateede ja administratsiooni kokkuvarisemist, mis viis võrgustiku lagunemiseni.

Tagajärjeks oli paljude palatside põletamine või mahajätmine ning pikaajaline nn Kreeka pimedaperiood (Dark Age), mille järel tekkisid uued kujunemised, mis andsid aluse arhailisele Kreekale.

Arheoloogia ja pärand

19. ja 20. sajandi väljakaevamised (nt Heinrich Schliemann Mükeenal ja Arthur Evans Kreetal) tõid esile rikast materjali ja võimaldasid siduda arheoloogilised leiud ajaloolise traditsiooniga. Tänapäeva uurimused kombineerivad savitahvlite dekodeerimist, dendrokronoloogiat, mündikujundusi ja geoloogilisi andmeid, et paremini mõista mükeeni ühiskonna toimimist ja kokkuvarisemist.

Kokkuvõte

Mükeene kultuur oli pronksiaja lõpu suur ja mõjukas kreeka tsivilisatsioon, mille poliitiline ja majanduslik võrgustik, kirjalikud allikad (Linear B) ning rikkalik materjalne kultuur andsid aluse hilisemale kreeka ajaloole ja mütoloogiale. Selle uuring aitab mõista, kuidas komplekssed paleesüsteemid toimisid ja miks nad lõppkokkuvõttes lagunesid.