Aasid: Põhjamaade mütoloogia peamine jumalarühm ja panteon
Æsirid (vanapõhja keeles: ainsuses ǫ́ss või áss; naissoost ásynja, mitmuses ásynjur) on põhiline jumalate rühm või hõim Põhjamaade mütoloogias. Æsirid, sealhulgas Odin, Frigg, Thor ja Baldr, elavad Asgardi kuningriigis, mis asub Yggdrasili kõrgeima haru tipus. Æsiride kõrval eksisteerib teine jumalate perekond, mida tuntakse kui Vanirid, kes ühinesid Æsiridega, et moodustada üks ühtne panteon pärast kahe jumalahõimu vahelist hävitavat sõda. Vanirid olid pärit Vanaheimrilt, nende seas olid jumal Njörðr ja tema lapsed, kellest Freyr ja Freyja olid peamised. Æsiri jumalad olid tavaliselt seotud võimu ja sõjaga, samas kui vanirid olid seotud viljakuse ja loodusega.
Kes on Æsirid ja mis on nende roll?
Æsirid moodustavad Põhjamaade mütoloogias keskse jumalate rühma, kelle rollid ulatuvad juhtimisest, sõjast ja õiguse kehtestamisest kuni kodu- ja perekaitse ning teadmiste valdamiseni. Nad kujutatakse sageli kui inimlikke, aga võimsalt üleloomulikke olendeid, kellel on oma välja kujunenud iseloomud, nõrkused ja suhted inimestega. Mõned Æsirid on sõjamehed ja kuningad (nt Thor ja Odin), teised on taevased või perejumalad (Frigg, Baldr).
Peamised isikud ja eripärad
- Odin — tarkuse, sõja ja surma jumal, sageli otsiva ja ohvreid toova figuur. Ta on Æsiride juht ja teab palju luuletusi, rännakuid ja nõiduslikke teadmisi.
- Frigg — Odini abikaasa, kodu ja pere kaitsjanna, kelle kohta on legendides palju ettekujutusi tema eeskujulikkusest ja teadmatusest tuleviku osas.
- Thor — tugevuse ja kaitse jumal, tuntud vasara (Mjölnir) ja pataljonilise mehe kujutise poolest; ta kaitseb jumalaid ja inimesi jötunite (hiiglaste) eest.
- Baldr — valguse ja ilu jumal, kelle surm on mütoloogias oluline sündmus, mis käivitab rida sündmusi kuni Ragnarökini.
- Lisaks neile on mütoloogias olulised ka teised isikud, näiteks trickster-tüüpi tegelane Loki (kes sageli liigub Æsiride seas, kuigi päritolu on jötun), samuti arvukad sõdurid, jumalannad ja pooljumalad.
Æsirid ja Vanirid — konflikt ja ühinemine
Väga oluline osa Æsiride loojoonisest on nende suhe Vaniritega. Algne sõda Æsiride ja Vaniride vahel lõppes rahu ja vahetustega pantvangide ning hasartlike kokkulepetega, mille tulemusena liitusid Vanirid Æsiridega ja andsid panteonile uusi rolle ning omadusi. See liit peegeldab müütilist tasakaalu sõjalise võimu ja looduse/viljakuse jõu vahel.
Rituaalid, kultus ja allikad
Teadmised Æsiritest pärinevad peamiselt keskaja allikatest, nagu Poetic Edda ja Prose Edda (Snorri Sturluson), samuti skaldide luuletustest, saagadest, arheoloogilistest leidudest (kotid, hofi-paigad, ohverdusannid) ja mosaiiksetest rahvapärimusest. Religioossed praktikad hõlmasid ohverdusi (blót), pidustusi, hümne ja rännakut jumalate piltide või sümbolite juurde. Mõned keskused, nagu legende järgi Uppsala tempel, kujunesid pühapaikadeks, kus jumalatele toodi ohvreid ja peeti rituaale.
Ragnarök ja Æsiride saatus
Müütide silmapaistvaim lõppmotiiv on Ragnarök — jumalate ja maailma häving. Paljud Æsirid on selle laastava sündmuse keskmes: nad võitlevad jötunite ja koletistega ning mitmed peamised jumalad langevad. Samas lubavad allikad ka uue maailma sündi pärast Ragnaröki, kus ellujäänud jumalad ja inimesed ehitavad taas elukõlblikku maailma.
Kultuuriline tähtsus ja pärand
Æsirid on mõjutanud sajandeid kestnud kunstilist ja kirjanduslikku traditsiooni: nende lood on olnud allikaks luuletusele, muinaslugudele, maalikunstile ning kaasaegsele populaarsele kultuurile (kirjandus, filmid, mängud). Arheoloogilised leiud ja tekstid aitavad mõista, kuidas muistsetesse uskumustesse segunesid kohalikud traditsioonid, poliitika ja igapäevaelu. Võrdlused teiste indoeuroopa jumalustega näitavad ka universaalseid teemasid — jumalad kui ühiskondlikud järjestused, metsikused ja kultuuriline kord.
Märkus: Põhjamaade mütoloogia on mitmekesine ja pärit põlvest põlve kandunud suulistest ja kirjalikest traditsioonidest; seetõttu on eri allikates kirjeldused ja rõhuasetused erinevad ning vahel vastuoluski.
Norse mütoloogia
Æsiride ja vaniride vahel toimunu on huvitav osa norra mütoloogiast. Kui teistes kultuurides on olnud "vanemaid" ja "nooremaid" jumalapõlvkondi, nagu näiteks titaanid ja olümplased Vana-Kreekas, siis Æsir ja Vanir kujutati kaasaegsetena. Need kaks hõimu pidasid lahinguid, sõlmisid lepinguid ja vahetasid pantvange; Freyr ja Freyja olid väidetavalt pantvangid. Mõned usuvad, et Æsiride ja Vaniride vahel toimunud sündmused peegeldasid tollal erinevate põhjamaiste klannide vahel ühiseid sündmusi.
Æsirid ei vananenud, vaid jäid nooreks, süües Iðunni õunu. Kuigi nad ei vananenud, võis neid tappa. Öeldi, et enamik neist sureb Ragnaröki ajal.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kuidas nimetatakse põhilist jumaluste rühma norra mütoloogias?
V: Põhilist jumaluste rühma nimetatakse norra mütoloogias ئsiriks.
K: Kes on mõned ئsiriga seotud jumalad?
V: Mõned ئsiriga seotud jumalad on Odin, Frigg, Thor ja Baldr.
K: Kus asuvad ئsirid?
V: ئsirid elavad Asgardis, mis asub Yggdrasili kõrgeima haru tipus.
K: Kes on Vanirid?
V: Vanirid on teine jumalate perekond, kes eksisteerivad ئsiride kõrval. Nad olid pärit Vanaheimrilt ja nende peamisteks liikmeteks olid Njِrًr ja tema lapsed Freyr ja Freyja.
K: Kuidas need kaks suguvõsa ühinesid?
V: Need kaks perekonda ühinesid pärast nende vahel toimunud hävitavat sõda.
K: Kuidas iseloomustavad kumbagi perekonda tavaliselt? V: ئsiri jumalad olid tavaliselt seotud võimu ja sõjaga, samas kui Vaniri seostati viljakuse ja loodusega.
