Petlemma täht, mida sageli nimetatakse ka jõulutäheks, on piiblis ja kristlikus traditsioonis oluline sümbol: Matteuse evangeeliumi jutustuse kohaselt andis see tarkadele teada, et Jeesus on sündinud, ning aitas neil hiljem Petlemma minna. Vastavalt Matteuse evangeeliumile pani täht maagid Jeruusalemma sõitma. Seal kohtusid nad Juudamaa kuninga Heroodesega ja küsisid, kus juutide kuningas on sündinud. Heroodese nõunikud viitasid Miika raamatu ettekuulutusele ja ütlesid, et Messias sünnib lähedalasuvas Petlemma külas (ettekuulutus). Kui maagid jälgisid jälle teel tähte, peatus see viimaks Jeesuse sünnikoha kohal. Seal kummardasid nad last ja tema ema, andes talle kallihinnalisi kingitusi, ning seejärel pöördusid tagasi oma "kodumaale".

Kes olid maagid ja mis juhtus?

Matteuse jutustus nimetab külalisi "maagideks" või "tarkadeks" — tavaliselt tõlgendatakse neid idast tulnud astroloogide või preestrite rühmana (võimalik on seos Pärsia/Zaratustra traditsioonidega). Evangeelium ei ütle, et neid oli kolm ega nimeta nad kuningateks; need detailsed lisad tekkisid hilisema kiriklike tõlgenduste ja rahvapärimuse kaudu. Matteus mainib ka maagide tooma kulda, viirukit ja mürri, mis on saanud sümboolseks osa jõululoomingust.

Tähte kui märki tõlgendavad lähenemised

Kristlased on traditsiooniliselt pidanud imest või jumalikku märki, mis osutab Kristuse sündimise tõelisele tähendusele ja jumalikule juhtimisele maagide saabumisel. Teoloogiliselt on lugu tihti loetud messia teoloogilise kinnituse ja rahvusvahelise tunnistuse märgina: väikesel Juudimaal sündinud kuningast teatakse ka idamaine tarkade poolt.

Astronoomilised ja looduslikud hüpoteesid

Ajaloolased ja astronoomid on pakkunud mitmesuguseid loodusteaduslikke seletusi "Petlemma tähtele":

  • nova või udukoguni seletus (nova) — ootamatu eredam sündmus taevastikus;
  • erinevad planeedifenomendid (planeet), sealhulgas eredad liikumised või haruldased konfiguratsioonid;
  • komeetinähtus (komeet) — pika sabaga nähtus, mis oli vanas maailmas sageli tähenduslikuks märgiks;
  • okultatsioonid ja varjutused (okultatsioon) ehk planeetide või tähtede üksteise varjutamine;
  • planeetide väga madal nurkseis või kokkulangemised (konjunktsioon) (planeetide kokkulangemine)
    • .

Konkreetseid astronoomilisi kandidaate, mida on uuritud, on palju: näiteks on välja toodud Jupiteri ja Saturni kolmene konjunktsioon 7.–6. eKr, Jupiteri ja Veenuse väga ere lähenemine 3.–2. eKr ning Hiina astronoomilistes kronikates märgitud "külaline täht" 5. eKr. Kõik need hüpoteesid omavad plusse ja miinuseid ning üksmeelt ei ole.

Ajalooline-kriitiline vaade

Mõned teadlased leiavad, et Matteuse jutustus ei pruugi olla rangelt ajalooline aruanne, vaid pigem teoloogiliselt ja sümboolselt laetud kirjeldus, mille eesmärk on näidata Jeesuse sünni tähendust. Selle seisukoha kohaselt on elemente — nagu täht, maagide episoode ja "tähe peatumine" Petlemma kohal — võimalik pidada kirjanduslikeks motiivideks, mis toetavad evangeeliumi sõnumit. Samuti on märgitud, et Mattheus viitab sündmusele, mis võis toimuda kuni mitu kuud või isegi kuni kahe aasta jooksul enne Heroodese rasedusepiirkonda (vt Heroodese käsk lastest kuni kaks aastat vanade tapmiseks), mistõttu tähte ei pea tingimata mõistma üksnes sünnihetke täpsustava nähtusena. Mõned teadlased rõhutavad ka, et jutustus on osa laiemast tekstuaalsest konstruktsioonist, mis seob Jeesuse sündmused Vana Testamendi ettekuulutuste täitumisega (ajalooliselt vaadeldes pole lugu kõigis detailides kinnitatav).

Liturgia, kultuur ja kaasaegne tähendus

Jõulude ajal on Petlemma täht tugev kultuuriline sümbol: see ilmub jõululauludes, maalides, kuuse- ja jõulukaunistustel, jõuluehtetes ja elavates jõululavastustes. Täht on sageli osa jõulusündmuse visuaalsest kujutamisest planetaarinumisaalides ja jõulutallegu sarnastes etendustes. Matteuse järgi tundub siiski, et maagide külaskäik toimus mitte kohe sünnihetkel, vaid pigem nädalate või kuude pärast; traditsiooniliselt tähistatakse seda sündmust Lääne kristluses kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril (kolmekuningapäev), samas idakristluses võivad selle külaskäigu pidustused olla osa jõuluaja kultusest (sõltuvalt kirikukalendrist ja traditsioonist) ning mõned idakristlikud kogukonnad tähistavad Issanda ilmutust ja ristimist teiselgi moel.

Kokkuvõte

Petlemma täht on nii usuline kui ka teaduslik diskussiooniteema: usulises traditsioonis jääb ta märgiks ja imeteoks, ajaloolises ning teaduslikus uurimuses aga katseks siduda tekst ja taevas toimunud nähtused. Üksmeel puudub — osa teadlasi ja astronoomidest pakkusid välja looduslikke seletusi (komeedid, konjunktsioonid, novad jms), teised näevad lugu eelkõige teoloogiliselt motiveeritud kirjanduslikus kujundis. Samuti on täht säilitanud oma tugevast positsiooni rahvakultuuris ja kiriklikus rituaalis, kus ta jätkuvalt sümboliseerib Kristuse ilmumist maailmale ja rahvusvahelist tunnustust tema sünnile.