Petlemma täht (jõulutäht): Piibli lugu, tõlgendused ja astronoomia
Avasta Petlemma täht (jõulutäht) – Piibli lugu, ajaloolised tõlgendused ja astronoomilised hüpoteesid. Uuri maagide teekonda, teadlaste seletusi ja kristlikke traditsioone.
Petlemma täht, mida sageli nimetatakse ka jõulutäheks, on piiblis ja kristlikus traditsioonis oluline sümbol: Matteuse evangeeliumi jutustuse kohaselt andis see tarkadele teada, et Jeesus on sündinud, ning aitas neil hiljem Petlemma minna. Vastavalt Matteuse evangeeliumile pani täht maagid Jeruusalemma sõitma. Seal kohtusid nad Juudamaa kuninga Heroodesega ja küsisid, kus juutide kuningas on sündinud. Heroodese nõunikud viitasid Miika raamatu ettekuulutusele ja ütlesid, et Messias sünnib lähedalasuvas Petlemma külas (ettekuulutus). Kui maagid jälgisid jälle teel tähte, peatus see viimaks Jeesuse sünnikoha kohal. Seal kummardasid nad last ja tema ema, andes talle kallihinnalisi kingitusi, ning seejärel pöördusid tagasi oma "kodumaale".
Kes olid maagid ja mis juhtus?
Matteuse jutustus nimetab külalisi "maagideks" või "tarkadeks" — tavaliselt tõlgendatakse neid idast tulnud astroloogide või preestrite rühmana (võimalik on seos Pärsia/Zaratustra traditsioonidega). Evangeelium ei ütle, et neid oli kolm ega nimeta nad kuningateks; need detailsed lisad tekkisid hilisema kiriklike tõlgenduste ja rahvapärimuse kaudu. Matteus mainib ka maagide tooma kulda, viirukit ja mürri, mis on saanud sümboolseks osa jõululoomingust.
Tähte kui märki tõlgendavad lähenemised
Kristlased on traditsiooniliselt pidanud imest või jumalikku märki, mis osutab Kristuse sündimise tõelisele tähendusele ja jumalikule juhtimisele maagide saabumisel. Teoloogiliselt on lugu tihti loetud messia teoloogilise kinnituse ja rahvusvahelise tunnistuse märgina: väikesel Juudimaal sündinud kuningast teatakse ka idamaine tarkade poolt.
Astronoomilised ja looduslikud hüpoteesid
Ajaloolased ja astronoomid on pakkunud mitmesuguseid loodusteaduslikke seletusi "Petlemma tähtele":
- nova või udukoguni seletus (nova) — ootamatu eredam sündmus taevastikus;
- erinevad planeedifenomendid (planeet), sealhulgas eredad liikumised või haruldased konfiguratsioonid;
- komeetinähtus (komeet) — pika sabaga nähtus, mis oli vanas maailmas sageli tähenduslikuks märgiks;
- okultatsioonid ja varjutused (okultatsioon) ehk planeetide või tähtede üksteise varjutamine;
- planeetide väga madal nurkseis või kokkulangemised (konjunktsioon) (planeetide kokkulangemine) .
Konkreetseid astronoomilisi kandidaate, mida on uuritud, on palju: näiteks on välja toodud Jupiteri ja Saturni kolmene konjunktsioon 7.–6. eKr, Jupiteri ja Veenuse väga ere lähenemine 3.–2. eKr ning Hiina astronoomilistes kronikates märgitud "külaline täht" 5. eKr. Kõik need hüpoteesid omavad plusse ja miinuseid ning üksmeelt ei ole.
Ajalooline-kriitiline vaade
Mõned teadlased leiavad, et Matteuse jutustus ei pruugi olla rangelt ajalooline aruanne, vaid pigem teoloogiliselt ja sümboolselt laetud kirjeldus, mille eesmärk on näidata Jeesuse sünni tähendust. Selle seisukoha kohaselt on elemente — nagu täht, maagide episoode ja "tähe peatumine" Petlemma kohal — võimalik pidada kirjanduslikeks motiivideks, mis toetavad evangeeliumi sõnumit. Samuti on märgitud, et Mattheus viitab sündmusele, mis võis toimuda kuni mitu kuud või isegi kuni kahe aasta jooksul enne Heroodese rasedusepiirkonda (vt Heroodese käsk lastest kuni kaks aastat vanade tapmiseks), mistõttu tähte ei pea tingimata mõistma üksnes sünnihetke täpsustava nähtusena. Mõned teadlased rõhutavad ka, et jutustus on osa laiemast tekstuaalsest konstruktsioonist, mis seob Jeesuse sündmused Vana Testamendi ettekuulutuste täitumisega (ajalooliselt vaadeldes pole lugu kõigis detailides kinnitatav).
Liturgia, kultuur ja kaasaegne tähendus
Jõulude ajal on Petlemma täht tugev kultuuriline sümbol: see ilmub jõululauludes, maalides, kuuse- ja jõulukaunistustel, jõuluehtetes ja elavates jõululavastustes. Täht on sageli osa jõulusündmuse visuaalsest kujutamisest planetaarinumisaalides ja jõulutallegu sarnastes etendustes. Matteuse järgi tundub siiski, et maagide külaskäik toimus mitte kohe sünnihetkel, vaid pigem nädalate või kuude pärast; traditsiooniliselt tähistatakse seda sündmust Lääne kristluses kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril (kolmekuningapäev), samas idakristluses võivad selle külaskäigu pidustused olla osa jõuluaja kultusest (sõltuvalt kirikukalendrist ja traditsioonist) ning mõned idakristlikud kogukonnad tähistavad Issanda ilmutust ja ristimist teiselgi moel.
Kokkuvõte
Petlemma täht on nii usuline kui ka teaduslik diskussiooniteema: usulises traditsioonis jääb ta märgiks ja imeteoks, ajaloolises ning teaduslikus uurimuses aga katseks siduda tekst ja taevas toimunud nähtused. Üksmeel puudub — osa teadlasi ja astronoomidest pakkusid välja looduslikke seletusi (komeedid, konjunktsioonid, novad jms), teised näevad lugu eelkõige teoloogiliselt motiveeritud kirjanduslikus kujundis. Samuti on täht säilitanud oma tugevast positsiooni rahvakultuuris ja kiriklikus rituaalis, kus ta jätkuvalt sümboliseerib Kristuse ilmumist maailmale ja rahvusvahelist tunnustust tema sünnile.
Florentuse maalikunstniku Giotto di Bondone (1267-1337) "Pühade kummardamine". Petlemma täht on kujutatud komeedina lapse kohal. Giotto oli tunnistajaks Halley komeedi ilmumisele 1301. aastal.
Piibellik lugu
Matteuse evangeelium ütleb, et maagid (tavaliselt tõlgitakse "targad", kuid tõenäoliselt tähendab see siin "astronoom" või "astroloog") tulid Jeruusalemma Heroodese õukonda ja teatasid kuningale tähest, mis tähistas juutide kuninga sündi:
Aga kui Jeesus oli sündinud Juudamaa Petlemmas kuningas Heroodese ajal, vaata, siis tulid idast targad mehed Jeruusalemma ja ütlesid: "Kus on see, kes on sündinud juutide kuningaks?". Sest me nägime Tema tähte idas [või selle tõusu] ja oleme tulnud Teda kummardama. Kui kuningas Heroodes seda kuulis, sai ta ja kogu Jeruusalemm koos temaga rahutuks. Ja kui ta oli kogunud kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad, küsis ta neilt (küsis), kus Kristus pidi sündima.
Heroodes oli "mures" - mitte tähe pärast, vaid sellepärast, et oli sündinud "juutide kuningas". Ta mõistis, et see tähendas Messiat. Messias oli juudi rahva juht ja temast oli räägitud Vana Testamendi ettekuulutustes. Seega küsis ta oma abilistelt, kus Messias sünnib. Nad vastasid, et Messias sünnib Petlemmas, kuningas Taaveti sünnikohas, meenutades, mida prohvet Miika oli öelnud. Kuningas ütles seda maagidele.
Siis kutsus Heroodes salaja targad mehed kokku ja määras nende järgi kindlaks, mis ajal täht ilmus. Ja ta läkitas nad Petlemma ja ütles: "Minge ja otsige hoolega Väikelast, ja kui te olete Ta leidnud, siis andke mulle teada, et ka mina saaksin tulla ja Teda kummardada. Ja kui nad kuulsid kuningat, läksid nad ära (läksid minema); ja vaata, täht, mida nad olid näinud idas, läks nende ees, kuni ta tuli ja jäi seisma selle koha kohale, kus noor laps oli. Kui nad nägid seda tähte, rõõmustasid nad väga (väga) suure rõõmuga.
Matteus viitab sellele, et maagid teadsid tähe järgi, et "juutide kuningas" oli juba sündinud, enne kui nad Jeruusalemma sisenesid. Nad andsid Jeesusele kingituseks kulda, lõhna ja mürri. Maagidele öeldi unes, et nad ei tohi Jeruusalemma tagasi minna. Nii et nad "lahkusid oma kodumaale teist teed mööda". Kui Heroodes sai teada, et teda oli petetud, käskis ta kõik 2-aastased või nooremad meessoost lapsed Petlemmas tappa. Joosepit hoiatati unes, et ta peaks põgenema. Ta viis oma pere Egiptusesse, et olla seal turvaliselt. Evangeelium seob põgenemise Vana Testamendi salmiga, mida peetakse ettekuulutuseks: "Egiptusest kutsusin ma oma poja välja." Vana Testamendi salm rääkis sellest, kuidas heebrealased läksid Moosese juhtimisel Egiptusest ära. Selle tõttu näib see tsitaat viitavat sellele, et Matteuse arvates oli Jeesuse elu nagu juudi rahva lugu. Juudamaa võis sümboliseerida Egiptust ja Heroodes esindas vaaraot. Pärast Heroodese surma kutsus Jumal Joosepi ja tema perekonna Egiptusest tagasi ning nad asusid elama Galileas asuvasse Naatsaretisse.
Jeesuse sünniaasta avastamine
Üks viis Petlemma tähe tõlgendamiseks on leida aasta, mil Jeesus sündis. Matteus kirjutas, et Jeesus sündis siis, kui Heroodes oli kuningas. Joosepose järgi suri Heroodes vahetult pärast kuuvarjutust. Seda kuuvarjutust peetakse sageli 13. märtsil 4. aastal eKr toimunud päikesevarjutuseks. Need, kes valitsesid pärast Heroodest, kasutasid münte, mis näitavad, et nende valitsemine algas aastal 4 eKr. Selle tõttu arvatakse enamasti, et Herodes suri sel aastal. Mõned ei nõustu siiski selle mõttega.
Selgitused
Ennustuse täitumine
Juba ammu uskusid paljud inimesed, et tähtede liikumine on seotud maa peal toimuvaga. Sageli arvati, et imed toimuvad samal ajal, kui tähtsad inimesed sünnivad.
Petlemma täht on traditsiooniliselt seotud 4. Moosese raamatus oleva täheprohvetusega:
Ma näen Teda, kuid mitte praegu;
Ma näen Teda, kuid mitte lähedal;
Jaakobist tuleb täht;
Iisraelist tõuseb vapp,
Ja mässa Moabi otsa,
Ja hävitage kõik tormise pojad.
Evangeeliumide kirjutamise ajal arvasid paljud inimesed, et tegemist on Messia tulekuga. Näiteks Josephus tsiteeris seda (kuigi ta arvas, et tegemist on keiser Vespasianuse kohta).
Kunstis
Maalid ja muud kunstiteosed maagide külaskäigust võivad sisaldada tähte. Giotto di Bondone freskol on see komeedikujuline. Edward Burne-Jonesi loodud gobeläänil, mis räägib maagidest, on täht ingeli käes.
Jõululaulud
Jõululauludes kirjeldatakse sageli Petlemma tähte. Näiteks laulus "Me kolm kuningat" on sõnad:
Oh imetäht, valguse täht,
kuningliku iluga särav täht,
läände suunduv, ikka veel edasi minev,
juhata meid sinu täiusliku valguse juurde.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Petlemma täht?
V: Petlemma täht, mida nimetatakse ka jõulutäheks, on piiblis ja kristlikus traditsioonis täht, mis andis maagidele teada, et Jeesus on sündinud, ja aitas neil hiljem Petlemma minna.
K: Mida ütlesid kuningas Heroodese nõunikud selle kohta, kus Messias sünnib?
V: Kuningas Heroodese nõunikud ütlesid, et Messias sünnib Petlemmas, lähedalasuvas külas, sest Miika raamatus on tehtud ettekuulutus.
K: Kuidas arvasid kristlased tavaliselt tähest?
V: Kristlased arvavad tavaliselt, et täht on imeline märk, mis näitab Kristuse sündi.
K: Mida on astronoomid pakkunud seletuseks, mis juhtus Petlemma tähega?
V: Astronoomid on pakkunud mitmeid erinevaid seletusi selle kohta, mis juhtus Petlemma tähega, näiteks nova, planeet, komeet, okultatsioon või konjunktsioon (planeetide kokkulangemine).
K: Millal tähistavad lääne kristlased seda sündmust?
V: Lääne kristlased tähistavad seda sündmust tavaliselt kolmekuningapäeval (6. jaanuaril).
K: Millal tähistavad idakristlased seda sündmust?
V: Idakristlased tähistavad seda sündmust tavaliselt jõulude ajal (25. detsember).
K: Kas mõned teadlased usuvad, et selles loos ei olnud tegelikku tähte?
V: Jah, mõned õpetlased usuvad, et selles loos ei olnud tegelikku tähte.
Otsige