Komeet
Komeet on peamiselt jääst koosnev pall, mis liigub kosmoses. Komeete kirjeldatakse sageli kui "räpaseid lumepalle". Nad erinevad suuresti asteroididest. Komeetide orbiidi kalle on tavaliselt suur ja mitte ekliptika lähedal, kus asub enamik Päikesesüsteemi objekte. Enamik neist on pika perioodiga komeedid ja pärinevad Kuiperi vööndist. See on Päikesest väga kaugel, kuid mõned neist tulevad ka Maale piisavalt lähedale, et me saaksime neid öösel näha.
Neil on pikad "sabad", sest päike sulatab jääd. Komeedi saba ei jää taha, vaid näitab otse Päikesest eemale, sest seda puhub päikesetuul. Komeedi kõva keskus on komeedi tuum. See on üks kõige mustemaid asju (madalaim albeedo) Päikesesüsteemis. Kui Halley komeedi tuumale paistis valgus, peegeldas komeet meile tagasi vaid 4% valgusest.
Perioodilisedkomeedid külastavad meid ikka ja jälle. Mitteperioodilised või ühekordselt ilmuvad komeedid külastavad meid ainult üks kord.
Mõnikord purunevad komeedid, nagu komeet Biela 19. sajandil. Komeet Shoemaker-Levy 9 lagunes ja selle tükid tabasid 1994. aastal Jupiteri. Mõned komeedid tiirlevad (tiirlevad) koos rühmades. Astronoomid arvavad, et need komeedid on purunenud tükid, mis varem olid üks objekt.
Komeedi orbiidi skeem
Kuulsad komeedid
- Halley komeet
- Hale-Bopp
- Shoemaker-Levy 9
- Ikeya seki
Komeetide ajalugu
Tuhandeid aastaid kartsid inimesed komeete. Nad ei teadnud, mis need on või kust nad tulevad. Mõned arvasid, et need on deemonite või jumalate poolt maa hävitamiseks saadetud tulekuulid. Nad ütlesid, et iga kord, kui komeet ilmub, toob see kaasa halba õnne. Iga kord, kui komeet ilmus, suri kuningas. Näiteks Bayeux' kaltsuvaibal on kujutatud Halley komeedi tagasitulekut ja ühe kuninga surma. Komeedid olid tuntud ka sõdade lõpetajana ja arvati, et nad toovad kaasa näljahäda. Renessansi ajal hakkasid astronoomid vaatlema komeete vähem ebausklikult ja rajasid oma teaduse vaatlustele. Tycho Brahe arutles, et komeedid ei tule Maast, ning tema mõõtmised ja arvutused näitasid, et komeedid peavad olema kuus korda kaugemal, kui Maa on Kuust.
Edmond Halley arutles, et mõned komeedid on perioodilised, st nad ilmuvad uuesti teatava arvu aastate pärast ja ikka ja jälle. See tõi kaasa esimese komeedi tagasituleku ennustuse, Halley komeedi, mis sai nime tema järgi.
Isaac Newton uuris ka komeete. Ta mõistis, et komeedid teevad U-käändeid ümber Päikese. Ta palus oma sõbral Edmond Halleyl avaldada selle oma raamatus Philosophiae Naturalis Principia Mathematica. Enne kui Newton seda ütles, uskusid inimesed, et komeedid lähevad päikese poole, siis tuleb teine päikese tagant välja.
Hilisematel aastatel arvasid mõned astronoomid, et komeete sülitavad välja planeedid, eriti Jupiter.
Kogu see uus teave ja uuringud andsid inimestele kindlustunnet, kuid mõned arvasid endiselt, et komeedid on jumalate saadikud. Üks 18. sajandi nägemus ütles, et komeedid on kohad, kus on põrgu, kus hinged sõidavad, olles põletatud päikesesoojusest ja külmutatud kosmose külmast.
Tänapäeval on kosmosesondid külastanud komeete, et nende kohta rohkem teada saada.
Seotud leheküljed
- Komeetide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on komeet?
V: Komeet on peamiselt jääst koosnev pall, mis liigub kosmoses. Neid kirjeldatakse sageli kui "räpaseid lumepalle".
K: Mille poolest erinevad komeedid asteroididest?
V: Komeetidel on suurem orbiidi kalle kui asteroididel ja nad asuvad tavaliselt kaugemal ekliptika tasandist, kus asub enamik Päikesesüsteemi objekte.
K: Mis põhjustab komeetide saba?
V: Komeetidel on pikad sabad, sest Päike sulatab jää, tekitades gaasi ja tolmu, mida päikesetuul seejärel ära puhub.
K: Mis on komeedi tuum?
V: Komeedi tuum on selle kõva keskpunkt, millel on üks madalamaid albeedosid (peegeldusvõime) Päikesesüsteemis. Kui Halley komeedi tuuma valgustati, peegeldus meile tagasi vaid 4%.
K: Kas komeedid on eri tüüpi?
V: Jah, on olemas perioodilised komeedid, mis külastavad meid ikka ja jälle, ja mitteperioodilised ehk ühekordsed komeedid, mis külastavad meid ainult üks kord. Mõned komeedid tiirlevad ka rühmadena, mis astronoomide arvates võivad olla katkised tükid, mis varem olid üks objekt.
K: Kas komeedid võivad laguneda?
V: Jah, mõned komeedid võivad aja jooksul laguneda gravitatsioonijõudude või kokkupõrgete tõttu teiste objektidega, näiteks planeetide või asteroididega. Näiteks komeet Biela lagunes 19. sajandil ja komeet Shoemaker-Levy 9 lagunes enne Jupiterisse põrkumist 1994. aastal.
K: Kust pärineb enamik komeete?
V: Enamik komeete pärineb Kuiperi vööndist, mis on Päikesest väga kaugel, kuid piisavalt lähedal, et me saaksime neid öösel näha, kui nad mööduvad Maa lähedalt.
