Komeet Shoemaker-Levy 9: 1994. aasta kokkupõrge Jupiteriga

Komeet Shoemaker-Levy 9 ja 1994. aasta Jupiteri kokkupõrge — ajalooline sündmus, mis muutis astronoomiat, paljastas Jupiteri atmosfääri ja kosmoseohtude rolli.

Komeet Shoemaker-Levy 9 oli komeet, mis avastati 24. märtsil 1993 Carolyn ja Eugene Shoemakeri ning David Levy poolt. See komeet purunes ja põrkas 1994. aasta juulis Jupiterisse — kokkupõrked toimusid ajavahemikus 16.–22. juuli 1994. See sündmus oli eriline, sest inimesed said esimest korda otseselt ja laiaulatuslikult jälgida, kuidas Päikesesüsteemi objektid väljaspool Maad kokku põrkuvad. See tekitas meedias suurt tähelepanu ja mobiliseeris astronoomide võrgustiku üle maailma.

Avastamine ja fragmenteerumine

Komeet leiti Palomari observatooriumis ja kohe selgus, et see ei olnud ühe terve tuumaga: komeedi kese oli selgelt fragmenteerunud ning kettakujulises järjestuses liikusid mitmed eraldi tükid — nagu "helmed nööril". Uurijad järeldasid, et komeet oli tõenäoliselt varem kinni püütud Jupiteri raskusvälja poolt ja läbis lähima lähenemise (periapsise) 1992. aastal, mille käigus Jupiteri gravitatsioonilised tõmbed selle tuuma purustasid.

Kokkupõrked ja vaatlused

• Ajagraafik: peamised kokkupõrked toimusid 16.–22. juulil 1994.
• Fragmentide tähistus: fragmendid tähistati tähtedega A–W, neid oli mitu-kümmet, osa neist olid suuremad ja osa väiksemad.
• Energia ja nähtused: suuremad fragmendid vabastasid äärmiselt suures koguses energiat — hinnanguliselt võrreldavad väga suurte plahvatustega — ja tekitasid Jupiteri atmosfääris eredalt valguvaid tulejooni, ploomid ja tumedaid "arme" ehk tagajärgi, mida oli näha kuuendelt planeetilt ulatuslikult.
• Väljakujunenud jäljed: kokkupõrked jätsid Jupiteri atmosfääri tumedad plekid ja pruunikad laigud, millest mõned olid võrdluseks suuremad või sarnase mõõtmetega Maa diameetriga.

Kuidas sündmust jälgiti

Astronoomid ja amatöörvaatlejad üle maailma suunasid sellele tähelepanu. Üksikuid kokkupõrkeid ja nende tagajärgi dokumenteeriti nii maapealsete observatooriumide kui ka kosmoseteleskoopide abil, sealhulgas Hubble’i kosmoseteleskoop ja mitmed teised instrumentaalprogrammid. Ka Galileo sond, mis teel Jupiteri poole oli, andis väärtuslikke korrelatiivseid andmeid. Spektroskoopia võimaldas kindlaks teha atmosfääris tekkinud keemilisi ühendeid ja kõrgsageduslikud mõõtmised andsid infot plahvatuste dünaamika kohta.

Teaduslik ja ühiskondlik tähendus

• Atmosfääriuuringud: kokkupõrked andsid unikaalse võimaluse uurida Jupiteri atmosfääri struktuuri, vertikaalset segunemist ja keemiat — avastati uusi ühendeid ja kompositsiooni tunnuseid, mis tulid tõenäoliselt komeedi materjalist ja kuumutamisest kokkupõrke käigus.
• Planeetide kaitse ja dünaamikad: sündmus rõhutas Jupiteri rolli gravitatsioonilise "püüdjana", mis suudab mõne Päikesesüsteemi objekti suunata ja lagundada, ning äratas huvi planeeditõrje (planetary defense) ja lähedaste Maa-orbiidi objektide jälgimise vastu.
• Teaduse populaarsus: kaasahaaravad pildid ja otseülekanded tõusid avalikkuse huviorbiiti, tõstsid teadmisi ja huvi astronoomia ning kosmoseuuringute vastu.

Nimi ja avastajad

Nimi "Shoemaker-Levy 9" tuleneb avastajate perekonnanimedest: Shoemakeridest (Carolyn ja Eugene) ja David Levyst. Nagu paljude komeetide puhul, on avastajate nimed osa objekti ametlikust tähistusest.

Järeldused

Üldiselt andis Shoemaker–Levy 9 kokkupõrge Jupiteriga olulise panuse meie arusaamisse kokkupõrkeprotsessidest, Jupiteri atmosfäärist ning suuremasaajalisest dünaamikast Päikesesüsteemis. Sündmus näitas ka, kui väärtuslik on rahvusvaheline ja mitme-tüüpi vaatlusvõrk, kui tekib ootamatu ja lühiajaline astronoomiline sündmus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on komeet Shoemaker-Levy 9?

K: Miks oli komeet Shoemaker-Levy 9 Jupiterisse põrkumine eriline sündmus?

K: Kes jälgis komeeti hoolikalt?

K: Millist uut teavet andis komeet Shoemaker-Levy 9 kokkupõrge?

K: Kuidas reageeris meedia komeet Shoemaker-Levy 9 kokkupõrkele?

K: Kuidas sai komeet oma nime?

K: Millal kukkus komeet Shoemaker-Levy 9 Jupiterisse?

Otsing