Cressida (Uranuse kuu): avastus, omadused, orbiit ja mõõtmed
Cressida on Uraanile lähemal asuv sisemine kuu, mis avastati Voyager 2 kosmosesondilt tehtud piltidelt 9. jaanuaril 1986 ja sai algse tähistuse S/1986 U 3. Nimi on võetud Trooja tütre Calchase järgi, kes on traagiline kangelanna William Shakespeare'i näidendis "Troilus ja Cressida" (samuti Geoffrey Chaucer'i ja teiste lugudes). Cressidat kutsutakse ka Uranus IX.
Orbiit ja kuude rühm
Cressida kuulub Portia kuude grupi, kuhu peale tema kuuluvad ka Bianca, Desdemona, Julia, Portia, Rosalind, Amor, Belinda ja Perdita. Need kuud paiknevad Uraani sisemistel orbiitidel ning neil on omavahel sarnased orbiidid ja fotomeetrilised (peegeldus) omadused. Cressida on seega osa tihedast ja suhteliselt sarnaste omadustega sisemiste kuude süsteemist.
Füüsikalised omadused
Meile teadaolevate andmete põhjal on Cressidal ligikaudu 41 km raadius ja geomeetriline albedo umbes 0,08, mis teeb temast tumeda ja suhteliselt väikese keha. Voyager 2 piltidel paistab Cressida venitatud ehk prolaadi kujulise objektina: kuu pikim telg on suunatud Uraani poole, mis viitab sünkroonsele pöörlemisele (kuu näitab ühte külge pidevalt planeedile). Prolate sferoidi telgede suhe on hinnanguliselt 0,8 ± 0,3. Pinnavärvus on hall või helehall ning fotomeetrilised mõõtmised osutavad madalale peegeldusvõimele.
Pind, koosseis ja geoloogia
Kuna Cressida on väike ja jahe, siis tal ei ole atmosfääri ega aktiivset geoloogiat, mida oleme võimelised kinnitama olemasolevate andmete põhjal. Nagu paljudel Uranuse sisemistel kuudel, arvatakse tema koostiseks olevat valdavalt vesi- ja jääkihte segatuna tumedate süsivesinike- või tolmukihiga, mis tekitab madala albedo. Täpsemad pinnastruktuurid (kraatrid, murrangud jt) on halvasti eristatavad, sest allikaks on ainult suhteliselt vähesed ja madala lahutusvõimega Voyager 2 pildid.
Olulisus ja edasised uuringud
Cressida on huvipakkuv, kuna kuulub sisemiste ja suhteliselt tihedalt paiknevate Uraani kuude rühma, mille dünaamika ja pikaajaline stabiilsus on tähtis planeedisüsteemi arengut arvestades. Praegu teame sellest kuust peamiselt seda, mida näitas Voyager 2; edasised uuringud, näiteks suurema lahutusvõimega kaugeteleskoopia, okultatsioonivaatlused või tulevased Uraani-missioonid, annaksid palju täpsema pildi Cressida kuju, tihedusest, pinnastruktuurist ja koostisest.
- Avastatud: 1986-01-09 (pildid Voyager 2 poolt)
- Algne tähistus: S/1986 U 3
- Ka teine nimi: Uranus IX
- Kuulus rühm: Portia grupi sisemised kuud
- Ligikaudne raadius: 41 km
- Geomeetriline albedo: ~0,08
- Kuju: prolaat (telgede suhe ~0,8 ± 0,3), pikem erakülg suunatud Uraani poole
Kokkuvõttes on Cressida väike, tumeda pinnaga sisemine kuu, millest on olemas vaid piiratud info. Parema arusaama saamiseks tema orbiidi- ja füüsikalistest omadustest on vaja täiendavaid vaatlusi ja tulevasi missioone Uraani süsteemi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Cressida?
V: Cressida on kuu, mis tiirleb ümber Uraani.
K: Millal ja kuidas Cressida avastati?
V: Cressida avastati 9. jaanuaril 1986 Voyager 2 poolt tehtud piltide abil.
K: Miks anti Cressidale eriline nimi?
V: Cressida sai nime William Shakespeare'i näidendi "Troilus ja Cressida" tegelase järgi, samuti teiste autorite lugude järgi.
K: Millisesse kuurühma kuulub Cressida?
V: Cressida kuulub Portia kuude rühma, kuhu kuuluvad Bianca, Desdemona, Julia, Portia, Rosalind, Amor, Belinda ja Perdita.
K: Mida me teame Cressida kohta?
V: Peale selle orbiidi, 41 km raadiuse ja geomeetrilise albedo 0,08 ei ole Cressida kohta peaaegu midagi teada.
K: Kuidas paistab Cressida Voyager 2 piltidel?
V: Voyager 2 piltidel paistab Cressida venitatud objektina, mille peatelg on suunatud Uraani suunas.
K: Milline on Cressida prolate sferoidi telgede suhe?
V: Cressida prolate sferoidi telgede suhe on 0,8 ± 0,3.
