Curiosity

Curiosity rover on robotauto-suurune Marsil liikur. See uurib Marsi ekvaatori lähedal asuvat Gale'i kraatrit. Rover kasutab tuumaenergiat ja on osa NASA Mars Science Laboratory'st (MSL).

MSLi missioonil on neli peamist teaduslikku eesmärki: uurida Marsi kliimat ja geoloogiat, otsida vett ja selgitada välja, kas Marsil on kunagi võinud olla elu. Curiosity kannab endas kõige arenenumaid teaduslikke seadmeid, mida on kunagi Marsi pinnal kasutatud.

Curiosity on neljas NASA Marsile saadetud maastikuaparaat 16 aasta jooksul. Curiosity on ka kõige raskem ratastega robotauto (900 kg), mis on kunagi Marsile maandunud (Nõukogude Liidu Lunokhod 2 (1800) oli varem suurim, 840 kg). Curiosity startis Cape Canaverali saarelt 26. novembril 2011 kell 10:02 Eesti aja järgi. See maandus edukalt 6. augustil 2001 kell 05:21:27 UTC Marsi Gale'i kraatris asuvale Aeolis Palus'ile.

Detsembris 2012 pikendati Curiosity kaheaastast missiooni määramata ajaks. 7. augustil 2017 tähistas NASA Curiosity ränduri maandumise ja sellega seotud uurimisalaste saavutuste viiendat aastapäeva Marsil. Marsikulgur on endiselt töökorras ja 23. mai 2020. aasta seisuga on Curiosity olnud Marsil 2772 soli (kokku 2847 päeva) alates 6. augustil 2012 toimunud maandumisest.

Curiosity konstruktsioon on aluseks Mars 2020 käivitatavale marsruudile.

Curiosity rover maandus 6. augustil 2012 umbes 10 kilomeetri kaugusel Aeolis Mons'i (või Mount Sharp'i) jalamilt.

Eesmärgid

MSLi missiooni peamised teaduslikud eesmärgid on uurida, kas Marsil võis kunagi olla elu või vesi, ning uurida Marsi kliimat ja geoloogiat. Curiosity roveril on kuus peamist teaduslikku eesmärki:

Otsige kraatri pinnalt leitud mineraale ja pinnalähedasi geoloogilisi materjale.
Elumärkide tuvastamine
Uurige paljusid protsesse, mis on moodustanud ja muutnud kivimeid ja pinnast.
Marsi atmosfääri uurimine
Jälgige vee ja süsihappegaasi liikumist ja ringlust.
Uurige pinnakiirgust, sealhulgas kosmilist kiirgust ning prootonite ja neutronite kiirgust.

Maandumispaik

Roveri maandumine oli planeeritud Gale'i kraatris asuvasse väikesesse Aeolis Palus'i piirkonda. Gale'i kraater on umbes 2 miljardit aastat vana kokkupõrkekraater Marsil. See on vee ja tuule poolt setteid täis saanud. Hiljem eemaldas tuule erosioon kõik setted, jättes järele 5,5 km (3,4 miili) kõrge mäe (Mount Sharp).

Kraater on 154 km lai. Kraater valiti, sest see võib võimaldada uurida kahe miljardi aasta pikkust Marsi ajalugu. Maandumiskoht asub ka alluviaalvihma lähedal. Arvatakse, et alluviaalvihm on põhjavee voolu tulemus.

Curiosity esialgne maandumiskoht.

Kajastus ja popkultuur

NASA kogus rohkem kui 1,2 miljonit nime inimestelt, kes saatsid oma nime aastatel 2009-2011. Nende nimed on kantud mikrokiibile, mis asub Curiosity pardal.

NASA TV vahendusel oli võimalik vaadata otseülekandeid, mis näitasid esimesi kaadreid Marsi pinnalt. Seda näidati otseülekandes 5. augusti 2012. aasta öösel. NASA veebileht muutus kättesaamatuks, sest seda külastas suur hulk inimesi.

NASA 13-minutiline video maandumisest YouTube'is muutus samuti mitmeks tunniks kättesaamatuks. Scripps Local News saatis robootilise DMCA-teate, mis takistas juurdepääsu. Umbes 1000 inimest kogunes New Yorgi Times Square'ile, et vaadata NASA otseülekannet Curiosity maandumisest.

Geoloogia

Curiosity roveril on kolm kühvlit, millega saab Marsi pinnast välja kaevata, et seda saaks uurida. Neid kaeve hoitakse puhtana, kasutades Marsi liiva kui abrasiivset puhastusvahendit. Mullaproove uuritakse Curiosity sees keemilise ja mineraloogilise seadme CheMin abil. CheMin kasutab röntgendifraktsiooni, et teada saada, millised mineraalid on pinnaseproovides. See teave saadetakse seejärel tagasi Maale.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Curiosity rover?

V: Curiosity rover on robotauto-suurune Marsil liikur, mis on osa NASA Mars Science Laboratory (MSL) missioonist. See kasutab tuumaenergiat ja uurib Marsi ekvaatori lähedal asuvat Gale'i kraatrit.

K: Millised on MSLi missiooni peamised teaduslikud eesmärgid?

V: MSLi missiooni neli peamist teaduslikku eesmärki on uurida Marsi kliimat ja geoloogiat, otsida vett ja selgitada välja, kas Marsil on kunagi võinud olla elu.

K: Kui palju Curiosity kaalub?

V: Curiosity kaalub 900 kg, mis teeb sellest kõige raskema ratastega robotauto, mis on kunagi Marsile maandunud. Varem oli suurim Nõukogude Liidu Lunokhod 2 kuuvarjustaja 840 kg kaaluga.

K: Millal Curiosity startis Cape Canaverali saarelt?

V: Curiosity startis Cape Canaverali saarelt 26. novembril 2011 kell 10:02 Eesti aja järgi.

K: Millal maandus Curiosity Marsi Gale'i kraatris asuvale Aeolis Palus'ile?

V: Curiosity maandus edukalt Marsi Gale'i kraatris asuvale Aeolis Palusele 6. augustil 2012 kell 05:21 UTC.

K: Kui kaua on Curiosity seni töötanud?

V: 10. novembri 2022. aasta seisuga on Curiosity töötanud 3648 soli (kokku 3748 päeva).

K: Millise konstruktsiooni alusel on 2021. aastal Marsile maandunud 2020. aasta Rover?

V: Curiosity disain oli aluseks 2020. aasta Roverile, mis maandus Marsile 18. veebruaril 2021. aastal.