Marss on Päikesest neljas planeet Päikesesüsteemis ja suuruselt teine tahke planeet. Marss on külm maismaaplaneet, mille polaarjääl on külmunud vesi ja süsinikdioksiid. Marsil on Päikesesüsteemi suurim vulkaan ja mõned väga suured põrgukraatrid. Mars on saanud oma nime mütoloogilise Rooma sõjajumala järgi, sest ta on punast värvi.

Kosmosesondid, nagu Viking-programmi maandurid, on peamised vahendid Marsi uurimisel.

Peamised omadused

  • Diameeter: umbes 6 792 km (ligikaudu pool Maa diameetrist).
  • Massa ja raskus: ligikaudu 0,107 Maa massist; pinnakaal umbes 0,38 g.
  • Päev ja aasta: üks marspäev (sol) on umbes 24 tundi 37 minutit; üks marssiaalne aasta on umbes 687 Maa päeva.
  • Telje kalle: ~25 kraadi — sarnane Maa omaga, mistõttu esinevad aastaajad.
  • Temperatuur: keskmiselt umbes −60 °C, varieerudes tavaliselt ~−125 °C kuni +20 °C sõltuvalt asukohast ja aastaajast.

Pinnakate ja geoloogia

Marssi iseloomustab laiaulatuslik basaltne pinnakate, roostes kivimite ja tolmuga, mis annab planeedile selle iseloomuliku punaka värvuse. Tuntumad geoloogilised objektid on Olympus Mons (üle 20 km kõrge vulkaan) ja Valles Marineris (tuhandeid kilomeetreid pikk kanjonisüsteem). Pinnal leidub kraatreid, kiviseid tasandikke, liivadüüne ja settekive, mis annavad tunnistust nii tahketest kui ka voolavate vedelike mõjudest minevikus.

Vee märgid: mitmed oruvõrgustikud, kuivanud jõesängid, liivakivised setted ja mineraalid (nt savimineraalid) viitavad sellele, et Marsil voolas varem suuremas mahus vedel vesi. Tulevased ja käimasolevad uuringud püüavad täpsustada, kui püsiv ja kui kaua kestnud see niiske periood oli.

Atmosfäär ja kliima

Marssi ümbritseb väga õhuke atmosfäär, mille koostis on peamiselt süsinikdioksiid (≈95%), lisaks lämmastik, argoon ja väga väikeses koguses hapnik ja veeaur. Keskmine atmosfäärirõhk on alla 1% Maa omast (u 6–7 millibari), mistõttu vedel vesi pinnal on üldjuhul ebapüsiv. Marsil esinevad sageli ulatuslikud tolmutormid, mõnikord katavad need terve planeedi.

Kuud

Marstil on kaks väikest kuud, Phobos ja Deimos, mis on ebatavalise kujuga ja tõenäoliselt asteroidide päritolu. Phobos liigub väga lähedal planeedi kohal ja selle orbit irdub aeglaselt, eventually võib see kas kokku kukkuda või fragmentideks laguneda; Deimos asub kaugemal ja on väiksem.

Uurimissondid ja roverid

Marsi uurimine on alates 1960.–1970. aastatest olnud mitmel rindel: orbitaalsed sondid, maandurid ja mobiilsed roverid. Need on andnud põhiteadmised planeedi pinnast, atmosfäärist ning võimalustest mineviku veeolude kohta.

  • Varasemad olulised missioonid: Viking-ülesanded (maandurid ja orbitaalsed osad) 1970. aastatel.
  • Roverite ja maandurite laine: Pathfinder/Sojourner, Spirit, Opportunity, Curiosity ja Perseverance — need on uurinud kivimeid, pinnase keemiat ja otsinud elutegevusele viitavaid tunnuseid.
  • Orbitaalsed sondid: Mars Reconnaissance Orbiter, Mars Odyssey, MAVEN jpt — annavad kõrglahutuslikke pilte, radarandmeid ja atmosfäärilisi mõõtmisi.
  • Tulevikuplaanid: toimub planeerimine proovide tagatoomiseks Maale (Mars Sample Return) ja mitmed riigid/onud plaanivad inimsaabumisi tulevikus.

Väljakutsed inimtegevusele

Marss pakub uurimisel ja võimalikul koloniseerimisel mitmeid olulisi väljakutseid: madal atmosfäärirõhk, äärmuslikud temperatuurid, kiirgus (kosmiline ja päikesepurse kiirgus), pikad reisiajad (tavaliselt 6–9 kuud reisi suunast olenedes) ning logistika ja elutingimuste tagamine. Samas on planeedil oluline ressursipotentsiaal — näiteks suurel hulgal pealiskihi lähedal asuv jäät, mis võiks toetada vee- ja hapnikutootmist.

Kultuuriline ja teaduslik tähtsus

Marss on olnud inimkonna huviorbiidis läbi ajaloo — ta on inspireerinud müüte, teaduslikke uuringuid ja ulmekirjandust. Teaduslikult on Mars ainulaadne laboraatorium: võimalus uurida maaväliseid geoloogilisi protsesse, otsida mineviku elumärke ning testida tehnoloogiaid tulevaste kaugemate missioonide jaoks.

Kiired faktid kokku:

  • Värvus: punakas (raudoksiid tolmus ja kivimites).
  • Kuud: 2 (Phobos, Deimos).
  • Elu otsing: Marsi mineviku niiskus ja mineraalid muudavad ta peamiseks sihiks otsimaks varajast elu väljaspool Maad.