H. G. Wells — ulmekirjanduse pioneer ja autor: Ajamasin, Maailmade sõda

H. G. Wells — ulmekirjanduse pioneeri elu ja teosed: Ajamasin, Maailmade sõda, Nähtamatu inimene ning tema mõju kirjandusele ja filmile.

Herbert George Wells (21. september 1866 - 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta sündis Bromley's, Kentis. Ta kirjutas umbes 50 raamatut. Ta oli üks ulmekirjanduse leiutajatest ning kirjutas ka romaane ja utoopiaid. Ta kirjutas selliseid raamatuid nagu "Nähtamatu inimene", "Ajamasin", "Dr. Moreau saar" ja "Maailmade sõda". Ta selgitas ka, kuidas need asjad, millest ta kirjutas, võiksid tegelikult juhtuda. Mõnest tema raamatust on tehtud ka film. Tal oli diabeet. Ta suri Londonis.

Elulugu ja karjäär

Wells kasvas üles tagasihoidlikus perekonnas ja alustas tööd noore mehena erialadel, nagu õmbluspoe õpilane ja õpetaja. Ta sai stipendiumi ning õppis natuurteadusi Normal School of Science'is, kus tema juhendajate seas oli tuntud bioloog T. H. Huxley. Hiljem töötas Wells ajakirjaniku ja kirjutajana, mis lubas tal ühendada teaduslikke huve sotsiaalse ja poliitilise mõtlemisega.

Tuntumad teosed ja teemad

• Ajamasin — ajarännakut kasutav lugu, mis tõstab esile ühiskondliku kihistumise ja tehnoloogia võimaliku mõjuga inimkonnale (Eloi ja Morlockid kui metafoorid).
• Nähtamatu inimene — ulmekriminaaliseeriv teos, mis uurib üksinduse, teaduse ja moraali suhteid, kui teaduslik avastus muutub kuritarvitatavaks.
• Dr. Moreau saar — lugu eksperimendist ja jõhkrusest, mis seab kahtluse alla inimkonna piiri loomade ja inimeste vahel ning teaduse eetika.
• Maailmade sõda — üks klassikalisi tulnukate sissetungi kirjeldusi; selle teema on mõjutanud lugematuid hilisemaid ajaloo- ja kultuuritõlgendusi võõrvõimu ja imperialismi kohta.
• Lisaks ilukirjandusele kirjutas Wells palju esseesid, poliitilisi plaane ja vikatseid tulevikust (näiteks A Modern Utopia ja The Shape of Things to Come), kus ta käsitles maailmavalitsemise, teaduse ja ühiskonna reformi ideid.

Stiil ja mõju

Wellsi stiil ühendab lihtsat jutustamist, teravat sotsiaalset kriitikat ja teaduslikku spekulatsiooni. Tema ulmelised ideed ei olnud ainult meelelahutuslikud — ta püüdis sageli näidata, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised arengud võiksid ühiskonda muuta. Selle tõttu peetakse teda üheks modernse ulme alustajaks koos autoritega nagu Jules Verne. Tema teosed on mõjutanud filme, raadiot, televiisorit ja kirjandust laiemalt ning paljud temaatilised motiivid on tänapäeva populaarse ulme vundamendiks.

Isiklik elu, poliitika ja pärand

Wells oli avalik intellektuaal: ta sekkus poliitilistesse aruteludesse, toetas sotsialistlikke ideid ja arutas globaalseid lahendusi rahu ja majanduse küsimustes. Kuigi tema seisukohad muutusid elu jooksul, jäi ta usku teadusesse ja mõistuse jõusse. Ta oli viljakas biograaf ja esseist ning jättis mahuka kirjaliku pärandi — romaane, novelle, poliitilisi tekste ja autobiograafilisi teoseid. Tema töö on tõlgitud paljudesse keeltesse ja sellele on tehtud rohkelt ekraniseeringuid, uuendusi ja teaduskriitikat.

Tervise ja surm: Wellsil diagnoositi elus diabeet, mis mõjutas tema tervist vanemas eas. Ta suri 13. augustil 1946 Londonis, olles jätnud maha tugeva ja kestva mõju nii kirjandusele kui ka populaarsele arusaamale teaduse ja ühiskonna tulevikust.

Otsing