Vikingi programm
Vikingi programm oli NASA missioon, mis saatis kaks kosmoseaparaati planeedile Mars. Need kosmoselaevad kandsid nimesid Viking 1 ja Viking 2. Kumbki kosmoselaev koosnes orbitaatorist ja maandurist. Orbitaatorid tegid oma orbiidilt pilte Marsist ja saatsid teavet Maale. Maandurid kogusid teaduslikke andmeid planeedi pinnal.
Mõlemad Vikingi kosmoselaevad käivitati 1975. aastal ja mõlemad jõudsid Marsile 1976. aastal. Teadlased valisid mõlemale maandurile maandumiskohad nende piltide põhjal, mida orbitaatorid olid teinud. Seejärel vabastati maandurid orbitaatoritest ja nad läksid oma maandumiskohtadesse. Orbitaatorid jätkasid pildistamist, samal ajal kui maandurid uurisid planeedi pinda ja tegid muid asju. Kõik kosmoseaparaadid, sealhulgas mõlemad orbitaatorid ja mõlemad maandurid, töötasid kauem, kui oli kavandatud. Lõpuks nad lagunesid. Viking 2 Orbiter lõpetas töö 1978. aastal, Viking 1 Orbiter ja Viking 2 Lander 1980. aastal ning Viking 1 Lander 1982. aastal.
Vikingi programm oli kõige kallim ja keerulisem missioon, mis kunagi Marsile saadetud. Programm maksis kokku 1 miljard USA dollarit. Programm oli väga edukas. Enamik teadmisi Marsi kohta kuni 1990. aastate lõpuni pärinesid Vikingi missioonilt.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli viikingite programm?
V: Vikingi programm oli NASA missioon, mis saatis kaks kosmoseaparaati, Viking 1 ja Viking 2, planeedile Mars.
K: Milleks kasutati Viking-programmis orbitaal- ja maandumisaparaate?
V: Orbitaatorid tegid oma orbiidilt pilte ja saatsid teavet Maale, samal ajal kui maandurid kogusid teaduslikke andmeid planeedi pinnal.
K: Millal mõlemad Vikingi kosmoselaevad startisid ja millal nad Marsile jõudsid?
V: Mõlemad Vikingi kosmosesõidukid startisid 1975. aastal ja mõlemad jõudsid Marsile 1976. aastal.
K: Kuidas teadlased valisid mõlema maanduri maandumiskohad?
V: Teadlased valisid mõlema maanduri maandumiskohad nende piltide põhjal, mida orbitaalaparaadid olid teinud.
K: Kui kaua kõik kosmoselaevad töötasid?
V: Kõik kosmoseaparaadid, sealhulgas mõlemad orbitaatorid ja mõlemad maandurid, töötasid kauem, kui oli kavandatud. Viking 2 Orbiter lõpetas töö 1978. aastal, Viking 1 Orbiter ja Viking 2 Lander 1980. aastal ning Viking 1 Lander 1982. aastal.
K: Kui edukas oli Vikingi programm?
V: Vikingi programm oli väga edukas. Enamik teadmisi Marsi kohta kuni 1990. aastate lõpuni pärinesid Vikingi missioonilt.
K: Kui palju maksis Vikingi programm?
V: Programm maksis kokku 1 miljard USA dollarit.
