Westerlund 1
Westerlund 1 (Wd1, ka Ara Cluster) on kompaktne noor superstaarihunnik. See asub Linnutee galaktikas, umbes 3,5-5 kiloparšeki (12000-16000 valgusaasta) kaugusel Maast.
See on kõige massiivsem kompaktne noor tähehulk, mis on teadaolevalt olemas kogu Kohalikus galaktikagrupis. Selle avastas Bengt Westerlund 1961. aastal. See jäi paljusid aastaid suures osas uurimata, sest selle suunas oli suur tähtedevaheline kustumine (neeldumine). Tulevikus kujuneb see tõenäoliselt gloobulaarsekskogumiks.
Hunnik sisaldab suurt hulka haruldasi, arenenud, suure massiga tähti, sealhulgas: kuus kollast hüperhiiglast, neli punast ülihiiglast, 24 Wolf-Rayet tähte, üks helendav sinine muutuja, palju OB ülihiiglasi ja ebatavaline ülihiiglane sgB[e], mis võib olla hiljutise tähtede ühinemise jäänuk. Lisaks sellele on röntgenvaatlused paljastanud kummalise röntgenpulsari, aeglaselt pöörleva neutrontähe, mis peab olema tekkinud suure massiga eellaste tähest. Arvatakse, et Westerlund 1 on tekkinud üheainsa tähtede tekkimise käigus, nii et tähed on sarnase vanuse ja koostisega.
Lisaks sellele, et Westerlund 1 sisaldab mõningaid galaktika kõige massiivsemaid ja kõige vähem mõistetavaid tähti, on ta kasulik kui näide suhteliselt lähedal asuvast, seega kergemini jälgitavast superstaarihunnikust, mis aitab astronoomidel välja selgitada, mis toimub ekstragalaktilistes superstaarihunnikutes.
Westerlund 1: kuumad OB-superhiired kiirgavad tavaliselt sinist valgust - nähtava valguse pildil paistavad nad aga punase tähena. See on tingitud sellest, et tähtede sinine valgus on neeldunud gaasist, mis põhjustab punastumist.
Kaugus ja asukoht
Wd1 on liiga kaugel, et kaugust saaks otse mõõta parallaksimõõtmiste abil, seega tuleb kaugus saada tähtede eeldatava absoluutse heleduse ja hinnangulise kustumise põhjal. Seda on tehtud, andes erinevate meetoditega hinnanguid 5 kpc ja 3,6 kpc. Kõik need hinnangud paigutavad Wd1 Linnutee galaktilise riba välisserva lähedale.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Westerlund 1?
V: Westerlund 1 (Wd1, ka Ara kobar) on Linnutee galaktikas asuv kompaktne noor superstaarihunnik.
K: Kui kaugel see asub Maast?
V: Westerlund 1 on Maast umbes 3,5-5 kilopareksa (12000-16000 valgusaasta) kaugusel.
K: Kes selle avastas?
V: Selle avastas Bengt Westerlund 1961. aastal.
K: Millist tüüpi tähti see sisaldab?
V: Hunnik sisaldab suurt hulka haruldasi, arenenud, suure massiga tähti, sealhulgas kuus kollast hüperhiiglast, neli punast ülihiiglast, 24 Wolf-Rayet tähte, helendavat sinist muutlikku tähte, palju OB ülihiiglasi ja ebatavalist ülihiiglast sgB[e], mis võib olla hiljutise tähtede ühinemise jäänuk.
K: Mis juhtub Westerlund 1 tähtedega tulevikus?
V: Tulevikus areneb see tõenäoliselt kerakujuliseks kogumiks.
K: Miks on see kogum astronoomidele kasulik?
V: Lisaks sellele, et Westerlund 1 sisaldab mõningaid galaktika kõige massiivsemaid ja kõige vähem mõistetavaid tähti, on ta kasulik kui näide suhteliselt lähedal asuvast ja lihtsamini vaadeldavast superstaarihunnikust, mis võib aidata astronoomidel välja selgitada, mis toimub ekstragalaktilistes superstaarihunnikutes.
Küsimus: Millist tüüpi objekti on selles kohas röntgenvaatluste abil avastatud?
V: Röntgenvaatlused on näidanud kummalise röntgenpulsari olemasolu; see on aeglaselt pöörlev neutrontäht, mis peab olema tekkinud suure massiga progenitor-tähest.
