Neutrontäht
Neutrontäht on väga väike ja tihe täht, mis koosneb peaaegu täielikult neutronitest. Need on väikesed tähed, mille raadius on umbes 11-11,5 kilomeetrit. Nende mass on umbes kaks korda suurem kui Päikesel. Nad on kõige väiksemad ja tihedamad teadaolevad tähed Universumis. Nad on jäänud järele suurest tähest, mis plahvatas supernoovana.
Tähe tihedus on nagu aatomi tuuma tihedus. Neil on tugev magnetväli, mis on 108 kuni 1015 korda tugevam kui Maa magnetväli. Gravitatsiooniväli neutrontähe pinnal on umbes 2×1011 korda tugevam kui Maal.
Et ette kujutada, kui tihe on neutrontäht, võtke kogu meie Päikese mass (mille läbimõõt on 1 392 000 kilomeetrit) ja suruge see alla suurusesse, mis mahuks 19 kilomeetri läbimõõduga palli. Teine võimalus mõista tihedust on järgmine: üks teelusikatäis neutrontähe ainet kaaluks 6 miljardit tonni.
Neutrontähed pöörlevad väga kiiresti, 0,001 sekundist kuni 30 sekundini. Neid on erinevaid tüüpe. Nad võivad pulsaridena kiirata elektromagnetilist kiirgust. Teised tüübid on magnetaarid ja kaksikpulsaarid.
Nende temperatuur on üle 600 000 kelvini. Neutrontähed, mida on võimalik jälgida, on väga kuumad ja nende pinnatemperatuur on tavaliselt umbes 600000 K.
Kiiresti pöörleva neutrontähe pulsari PSR B1509-58 kiirgus paneb lähedalasuva gaasi röntgenkiirguses helendama (kuldne, Chandra) ja valgustab ülejäänud udukogu, siin näha infrapunases (sinine ja punane, WISE)
Mudel, mis näitab, kuidas neutrontäht seestpoolt välja näeks.
Ajalugu
1934. aastal tegid Walter Baade ja Fritz Zwicky ettepaneku neutrontähtede olemasolu kohta, vaid aasta pärast neutroni avastamist James Chadwicki poolt.
Supernoova päritolu otsides pakkusid nad välja, et supernoova plahvatustes muutuvad tavalised tähed tähtedeks, mis koosnevad äärmiselt tihedalt paiknevatest neutronitest, mida nad nimetasid neutrontähtedeks. Baade ja Zwicky pakkusid välja, et neutrontähtede gravitatsioonilise sidumisenergia vabanemine annab supernoovale jõudu: "Supernoovaprotsessis hävitatakse mass lahtiselt".
Neutrontähti peeti liiga nõrgaks, et neid oleks võimalik avastada. Neutrontähti uuriti vähe kuni 1967. aasta novembrini, mil Franco Pacini (1939-2012) juhtis tähelepanu sellele, et kui neutrontähed pöörlevad ja neil on suured magnetväljad, siis kiirgavad nad elektromagnetilisi laineid. Raadioastronoom Antony Hewish ja tema assistent Jocelyn Bell Cambridge'is avastasid peagi tähtedest lähtuvaid raadioimpulsse, mida nüüd tuntakse pulsaridena.
Küsimused ja vastused
K: Mis on neutrontäht?
V: Neutrontäht on väga väike ja tihe täht, mis koosneb peaaegu täielikult neutronitest. Selle raadius on umbes 11-11,5 kilomeetrit ja mass umbes kaks korda suurem kui Päikesel.
K: Kui tihe on neutrontäht?
V: Tähe tihedus on nagu aatomi tuuma tihedus, kusjuures selle gravitatsiooniväli on pinnal 2x1011 korda tugevam kui Maal. Et seda võrrelda, võiks kogu meie Päikese massi suruda alla 19 kilomeetri läbimõõduga palli. Üks teelusikatäis neutrontähe ainet kaaluks 6 miljardit tonni.
K: Kui kiiresti neutrontähed pöörlevad?
V: Neutrontähed pöörlevad väga kiiresti, alates 0,001 sekundist kuni 30 sekundit pöörlemist.
K: Milliseid tüüpe on olemas?
V: On erinevaid tüüpe, näiteks pulsareid, magnetareid ja kaksikpulsaare, mis kiirgavad elektromagnetkiirgust või millel on tugev magnetväli, mis on vastavalt 108 ja 1015 korda tugevam kui Maal.
K: Milline temperatuur on neil tavaliselt?
V: Neutrontähed, mida on võimalik jälgida, on väga kuumad ja nende pinnatemperatuur on tavaliselt umbes 600000 K (600000 kraadi kelvini).
