Dame Susan Jocelyn Bell Burnell DBE FRS FRSE FRAS FInstP (/bɜːrˈnɛl/; sündinud 15. juulil 1943) on Põhja-Iirimaa astrofüüsik, kelle avastus muutis kaasaegse raadioastronoomia ja neutronitähtede uurimise kulgu. Teda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks teadlaseks radioastronoomias ning tunnustatakse nii tema teadustöö kui ka panust teaduse populariseerimisse ja naiste toetamisele teaduses.

Avastus: pulsarid

Aastal 1967, olles Cambridge'i Cavendishi laboris doktorant ja töötades projekti juures, mis kasutas suurt raadioteleskoopi Mullard Radio Astronomy Observatory juures, avastas Bell Burnell esimese tuntud pulsari. Ta oli vaatluste käivitaja ja esimene, kes märkas ja analüüsis regulaarselt korduvaid, väga kiireid raadioimpulsse — signaali, mis kordus umbes 1,3 sekundi järel. See leid andis esmast tõendusmaterjali eksisteerivate neutronitähtede kohta ja avas uue uurimisvaldkonna.

Leid kajastus teaduskirjanduses (Nature, 1968) meeskonna ühispublikatsioonina, milles olid autoriteks ka tema juhendaja Antony Hewish ja teised kolleegid. Kuigi Bell Burnell oli see, kes esimesena signaali märkas ja tema põhjalik töö andis avastusele mõõdetava aluse, ei kaasatud teda 1974. aasta Nobeli füüsikapreemia saajate hulka — preemia anti Antony Hewishile ja astronoomile Martin Ryle'ile. See tekitas laialdast arutelu ja on jäänud märkimisväärseks juhtumiks aruteludes autorsuse ja doktorantide tunnustamise teemadel.

Teine teadustöö ja karjäär

Pärast doktoritööd jätkas Bell Burnell tööd raadioastronoomias ning on töötanud nii õppe- kui teadusjuhtivatel ametikohtadel eri ülikoolides ja uurimiskeskustes Suurbritannias ja rahvusvaheliselt. Ta on olnud aktiivne teaduse juht ja ühiskondlik mõtleja, osalenud akadeemilistes seltsides ning töös teaduse ja tehnoloogia edendamiseks.

Tunnustused ja ühiskondlik aktiivsus

Bell Burnell on pälvinud mitmeid kõrgeid autasusid ja auhindu, tema nime ette on lisatud mitmed akadeemilised ja riiklikud tiitlid (sealhulgas DBE ja FRS). Aastatel hiljem on teda tunnustatud nii teaduslike saavutuste kui ka pühendumise eest võrdõiguslikkusele teaduses.

2018. aastal sai Bell Burnellile omistatud läbimurde eriauhind fundamentaalfüüsikas (Breakthrough Prize in Fundamental Physics). Ta tegi selle auhinna rahalise toetuse osas märkimisväärse sammu: annetas auhinna summa teadustudengite stipendiumide loomiseks, eelkõige naistele ja muudele alahõlmatud rühmadele, et toetada järgmist teadlaste põlvkonda.

Pärand ja mõju

Bell Burnelli töö pulsarite avastamisel on muutnud meie arusaama tähetuumast ja äärmuslikest aineolekutest ning avanud uue vaatlusalase akna kosmose objektide uurimiseks. Tema juhtum ja sellele järgnenud arutelud on aidanud teravamalt esile tõsta küsimusi autorsusest, doktorantide rollist teadustöös ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel akadeemias. Lisaks teadusalasele pärandile on tema panus teaduse kommunikatsiooni, hariduse ja mentorluse kaudu jätnud püsiva jälje.