Neitsi galaktikakobar (Virgo) — Messier 87, liikmesgalaktikad ja omadused

Avasta Neitsi galaktikakobar (Virgo): Messier 87, ligi 1300–2000 liikmesgalaktikat, mass, struktuur ja tähtsündmused — põhjalik ülevaade Neitsi superhulga omadustest.

Neitsikogum on galaktikate kogum, mille keskus asub 53,8 ± 0,3 miljoni valgusaasta (16,5 ± 0,1 miljoni parseki) kaugusel Neitsi tähtkujus. Hulk moodustab suurema Neitsi superhulga südame, mille äärepoolseim liige on meie Kohalik rühm. Neitsikogum on meie lähimaid ja paremini uuritud galaktikakogumeid, mistõttu on selle tähtsus kosmoloogias ja galaktikaarengu uurimises suur.

Struktuur, suurus ja mass

Virgo kobarasse kuulub umbes 1300 (võib-olla kuni 2000) galaktikat, mis jagunevad mitmeks alamhulgaks ja tihedamaks tuumikuks. Selle mass on hinnanguliselt umbes 1,2×10¹⁵päikesemassi, arvestatuna ligikaudu 2,2 megaparseki (Mpc) raadiuses keskme ümber. Klustri keskkonnas leidub nii massiivseid elliptilisi galaktikaid kui ka rohkesti spiraal- ja ebatüüpilisi süsteeme, ning selle sisse kuuluvad alamgrupid võivad olla alles kokkukukkumisel või ühinemiste käigus.

Tuntud liikmed ja eripärad

Paljud Neitsi galaktikakobara heledamad ja suuremad galaktikad avastati 1770. aastate lõpus ja 1780. aastate alguses. Neist mitmed lisati Charles Messieri mittekomeetriliste udukogumiliste objektide kataloogi. Näiteks hiiglaslik elliptiline galaktika Messier 87 on klustri keskosas dominantne objekt: see on tugev raadioallikas (Virgo A), ta on ümbritsetud suure hulga rasketest globulaarsete tähtede klastritest ning sisaldab erakordselt massiivset supermassiivset musta auku (EHT mõõtmiste järgi ligikaudu miljardite päikesemasside suurusjärgus). Samuti on klastris esindatud Messier 49, mis on üks heledamaid liikmeid ja tihti välja toodud kui optiliselt säravaim Neitsi-liige.

Ajalooline tähendus ja vaatlus

Messier ja teised 18. sajandi astronoomid kirjeldasid klustri lähedal olevaid ududena paistvaid objekte; Messier nimetas neid kui "tähtedeta udukogusid, kuid" nende tegelikku olemust kui galaktikate süsteeme hakati täielikult mõistma alles 20. sajandi alguskümnenditel ja 1920. aastatel. Tänapäeval on paljud Neitsi klustri liikmed nähtavad väikese amatööritisleskoobiga ning kõrgema resolutsiooniga professionaalsed vaatlused (optilised, raadiosagedus- ja röntgenvaatlused) on võimaldanud uurida klustri dünaamikat, intragalaktilist keskkonda ja galaktikatevahelisi mõjusid.

Intragalaktiline keskkond ja mõju galaktikatele

Neitsikogum sisaldab kuuma, heledat röntgenkiirguses kiirgavat gaasi — nn intragalaktilist mahtu (ICM) — mille temperatuur on kümneid kuni sajad miljonid kraadi. See gaas mängib olulist rolli galaktikate evolutsioonis: liikudes läbi tiheda ICM-i kogumi, võivad spiraalgalaktikad kaotada oma külm- ja tolmugase, protsessid nagu ram-pressure stripping ning galaktiline "häirimine" viivad tähetekke vähenemiseni ja morfoloogiliste muutusteni. Näiteks on mitmed Virgo galaktikad näidanud gaasi eemaldamise tunnuseid, kontrastseid rõngaid ja piklikke sabasid, mis on tingitud nii tersepõimimisest kui ka kokkupõrgetest.

Dünaamika, alamhulgad ja paiknemine Superhulgas

Neitsi kobar ei ole homogeenne ega täielikult virialiseerunud üksus — see sisaldab mitmeid alamgruppe (nt M87- ja M49-rühmad), mis on üksteise suhtes liikuvad ja osaliselt alles kokkupõrkumise faasis. Selline keskkond tähendab, et klusteris toimub aktiivset struktuuri kasvamist ja galaktikate ühinemisi. Neitsi asub meie kohalikus kosmilises piirkonnas — see moodustab suurema Neitsi superhulga keskme ning mõjutab ka meie Kohalikku rühma läbi gravitatsioonilise tõmbe, mille tõttu on osa meie paiksetest liikumistest selgitatav Virgo-tõmbe kaudu.

Kaugusemõõtmised ja kosmoloogiline tähendus

Virgo kluster mängib olulist rolli kosmilise kaugusskaala kalibreerimisel. Selle liikmete suhteline lähedus võimaldab kasutada erinevaid kaugusmeetodeid (Cepheidid, Tully–Fisheri seos, pinnavalgustiheduse kõikumised jpm) ja võrrelda tulemusi, et kinnitada Hubble'i law ning paremini määrata Hubble'i konstant. Neitsi piirkonna keerukas struktuur ja sügavus (klustri laius meile suunas) tähendab siiski, et vältimaks süsteemseid vigu tuleb kaugusi hinnata hoolikalt, arvestades alamgruppide ja liikumistefektidega.

Uuringud ja tulevik

• Röntgen- ja raadiousalduvused aitavad kaardistada intragalaktilist gaasi ja klustri dünaamikat.
• Kõrglahutuslikud optilised ja infrapuna vaatlused annavad infot tähetekke, galaktiliste tuumikute ja mustade aukude omaduste kohta.
• Jätkuvad mõõtmised ja simulaatorid aitavad selgitada, kuidas keskkond mõjutab galaktikate arengut ning kuidas Neitsi kobar on kasvanud suuremaks struktuuriks universumis.

Kokkuvõtlikult on Neitsikogum üks meie lähimaid ja teaduslikult kõige väärtuslikumaid galaktikakogumeid: selle mitmekesine struktuur, lähedus ja rikkalik observatsiooniline andmestik teevad sellest võtmeobjekti galaktikate evolutsiooni ja kosmoloogiliste mõõtmiste uurimisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Virgo Cluster?

K: Kus asub Virgo kobara keskus?

K: Mis on Neitsi superhunnik?

K: Mitu liiget on Virgo galaktikaühikus?

K: Kui suur on Neitsi kogumi mass?

K: Millised olid kaks kõige heledamat galaktikat Virgo kobaras, mis avastati 1770. aastate lõpus ja 1780. aastate alguses?

Küsimus: Milline on Virgo tähesamba kõige heledam liige?

Otsing