Talvine pööripäev: mis see on, millal ja miks seda tähistatakse
Talvine pööripäev: mis see on, millal (21. detsembril) ja miks seda tähistatakse — teadus, traditsioonid ja tähendused põhjapoolkeral.
Talvine pööripäev on astronoomiline hetk, mil Päike jõuab oma kõige lõunapoolsema deklinatsiooni (ligikaudu 23,5° lõunapoolkera suhtes) ja sellest alates hakkab näivalt tagasi liikuma ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral on sellest päevast alates päevad järk-järgult pikemad; see on põhjapoolkera kõige lühema päikesevalguse ja kõige pikema ööga päev.
Mis seda põhjustab?
Maa pöörlemistelje on kallutatud ligikaudu 23,5° võrra ning ta liigub elliptiliselt ümber Päikese. Selle kalle ja Maa orbiidi asend määravad, missugusel laiuskraadil päike millelegi kõige enam kaldu paistab. Seetõttu osutub päikese näiv liikumine taevas aasta jooksul muutuvaks ja punkt, kust päike otse paistab, liigub Kauri ja Vähi pööripäeva ehk tropiikide vahel.
Millal talvine pööripäev toimub?
- Põhjapoolkeral langeb talvine pööripäev tavaliselt umbes 21. detsembrile (vahemikus 20.–23. detsember olenevalt aastast ja ajavööndist).
- Lõunapoolkeral toimub vastav (kohalik) talvine pööripäev tavaliselt umbes 21. juunil — see on sealne aasta kõige lühem päev, sest päike asub põhjapoolkera suunas.
Detsembrikuisel pööripäeval on Päike ligikaudu üle Kauritsapööri, umbes 23,5 kraadi lõuna pool; juunikuu pööripäeval liigub Päike üle vähktroopi, 23,5 kraadi põhjapool.
Termin ja ajalugu
Sõna "päikesepööripäev" tuleb ladina sõnadest Sol (päike) ja sistere (seisma jääma). Talvine päikesepööripäev tähistab seda paiknemist, kus päike näib taevas hetkeks "seisvat" — deklinatsioon muutub väga aeglaselt ja järgnevate päevade päikesekõrgused hakkavad suurenema.
Kaasaegne kalendriline kuupäev talviseks pööripäevaks on stabiilsem alates 1582. aastast, mil paavst Gregorius XIII võttis kasutusele Gregoriuse kalendri. See kalender parandab varasema Juliause kalendri vea, mis nihutas kalendrit järk-järgult suhtes aastaaegadega.
Kuidas päevapikkus ja ilm muutuvad?
Talvisel pööripäeval on päike kõige madalamal taevas päevasel liikumisel põhjapoolkeral, mistõttu on päev kõige lühem ja öö kõige pikem. Päeva pikkus hakkab seejärel järk-järgult pikenema: päikesetõusud tulevad varem ja loojangud hiljem. Selle tulemusena soojeneb päevavalgus aegamööda ning talvine looduse aktiivsus (päevavalguse sõltuvad protsessid) muutub.
Tähistamine ja kultuurid
Paljud kultuurid on talvist pööripäeva tähistanud juba sajandeid, sest see tähendas aastaaluste tsüklite muutust ning oli oluline põllumajanduse, kariloomade ja sotsiaalse rütmi jaoks. Näiteid:
- Põhja-Euroopas ja germaani traditsioonides: Yule (juul), mis on seotud tule ja taassünni motiiviga.
- Vahemere regioonis: Rooma Saturnalia, pidustused ja valguse-festivalid, mis ühtisid talvise pööripäevaga.
- Ida-Aasias: Hiinas talvine pööripäev (Dongzhi) on perekondlik kogunemine ja toidutraditsioonide aeg.
- Lähis-Idas: Yalda ehk pimeduse võitlus valguse üle — pidustused, luuletused ja sõpradega koosviibimine.
Ka tänapäeval on pööripäev aeg, mil paljud kogukonnad ja indiviidid tähistavad aastaaegade vaheldumist, planeerivad aiandustöid või tähistavad perekondlikke ja religioosseid pidustusi.
Kuidas seda määratakse täpselt?
Astronoomiliselt määratakse pööripäev täpseks hetkeks, mil Päikese geograafiline deklinatsioon saavutatab oma ekstreemväärtuse (kõige põhjapoolsem või lõunapoolsem). Kalendriline kuupäev võib veidi varieeruda olenevalt aastast, ajavööndist ja sellest, kas kasutusel on gregoriaan- või mõni teine kalender. Ka pikemat ajaühikut, näiteks tuhandete aastate jooksul, mõjutab Maa telje eepotsessioon, mis muudab pööripäevade ajastust väga aeglaselt.
Kokkuvõte
Talvine pööripäev on tähtis astronoomiline ja kultuuriline hetk: see on põhjapoolkeral aasta kõige lühema päevaga hetk, mida põhjustab Maa telje kalle ja Maa ja Päikese suhteline asend. Pärast seda hakkavad päevavalged päevad pikemaks minema ning paljud rahvad on seda aastaaegade vahet peamiselt valguse ja taassünni sümbolina tähistanud.
See joonis näitab Maa valgustatust talvise pööripäeva ajal põhjapoolkeral.
Küsimused ja vastused
K: Mis on talvine pööripäev?
V: Talvine pööripäev on aeg, mil päike on vähktroopikast kõige kaugemal. Samuti on see aasta kõige lühem päev põhjapoolkeral, mille öö on kõige pikem ja mida nimetatakse talvise pööripäevaks.
K: Millal see toimub?
V: Põhjapoolkeral toimub see 21. detsembri paiku ja lõunapoolkeral 21. juuni paiku.
K: Kuhu jõuab päikesevalgus aasta igal päeval?
V: Päikesevalgus jõuab aasta igal päeval nurga all, mis on risti antud laiuskraadiga. Kevadise ja sügisese alguse ajal liigub see üle ekvaatori, samas kui juunikuisel pööripäeval liigub see üle vähktroopiku 23,5 kraadi põhja pool ja detsembri pööripäeval liigub see üle kaurustroopiku 23,5 kraadi lõuna pool.
K: Mida tähendab "pööripäev"?
V: Sõna "pööripäev" tuleneb ladinakeelsetest sõnadest "Sol", mis tähendab päikest, ja "sistere", mis tähendab, et päike ei liigu, seega tähendab talvine pööripäev, et päike seisab talvel.
K: Kuidas pöörleb Maa ümber Päikese?
V: Maa pöörleb ümber Päikese elliptiliselt, kusjuures punkt, kust Päike paistab, liigub Kaljukitse ja Vähi pööripäeva vahel.
K: Millal võeti kasutusele gregooriuse kalender?
V: Gregoriuse kalendri võttis paavst Gregorius XIII kasutusele 1582. aastal.
K: Miks tähistatakse talvist pööripäeva?
V: Talvist pööripäeva tähistatakse alates 1582. aastast, mil võeti kasutusele Gregoriuse kalender, sest see tähistab põhjapoolkeral pikimat ööd ja lühimat päeva, samas kui lõunapoolkeral tähistab see pikimat päeva ja lühimat ööd.
Otsige