Messier 49 (NGC 4472): Elliptiline galaktika Neitsi tähtkujus

Messier 49 (tuntud ka kui NGC 4472) on elliptiline galaktika umbes 49 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus. Selle galaktika avastas prantsuse astronoom Charles Messier 1771. aastal. Messier 49 asub 4,1° lääne–kagusuunaliselt Epsilon Virginis tähe suhtes ja paikneb ligikaudu 15 megaparseki (≈15 Mpc) kaugusel.

Üldomadused ja keskkond

Messier 49 on galaktikaklassifikatsioonilt tavaliselt märgitud kui elliptiline (E2) galaktika. See oli esimene tuvastatud Virgo galaktikakogumi liige ning on selle kogumi kõige heledam galaktika. Messier 49 on heledam kui ükski Maale lähemal paiknev galaktika. See kuulub Virgo galaktikakogumi väiksemasse alamrühma, mida nimetatakse Virgo B alamhulgaks, ja asub umbes 4,5° kaugusel Virgo kogumi dünaamilisest keskusest, mille järjest olulisem esindaja on Messier 87.

Tuum, röntgenkiirgus ja must auk

Galaktika tuum kiirgab märgatavalt röntgenkiirgust (röntgenkiirgust), mis viitab seal paiknevale supermassiivsele mustale augule. Hinnanguline mass on ligikaudu 5,65 × ⁸ Päikese massi (umbes 565 miljonit korda Päikese mass). Messier 49 ümber on tugevalt heledav halo ning selle helendavaid piirjooni on jälgitud kuni umbes 260 000 parseki kauguseni, mis näitab ulatuslikku kuuma gaasi ja tähtede halo olemasolu.

Kerakujulised tähekogumikud ja väikesed mustad augud

Selles galaktikas leidub väga palju kerakujulisi tähekogumikke — hinnanguliselt umbes 5 900. Võrdluseks on Messier 87 ümber loendatud peab ligi 13 450 kobaraklastrit. M 49 kerakogumite vanus on keskmiselt umbes 10 miljardit aastat, kuigi nende täpne keemiline koostis ja vanusejaotus annavad teavet galaktika kujunemislugu kohta.

Aastatel 2000–2009 leiti ühes M 49 kerakujus tõendeid võimaliku väiksema, kuid siiski märkimisväärse massiga musta augu olemasolu; teine võimalik kandidaat kuulutati välja 2011. aastal. Need avastused aitavad uurida nii globulaarsete klastrite kui ka galaktika kesksete piirkondade evolutsiooni ning mustade aukude tekkemehhanisme väiksematel massiskaaladel.

Suhted kaaslastega ja muud tähelepanekud

Messier 49 on gravitatsioonilises vastastikmõjus ligikaudu samas ruumis asuva kääbusgalaktika UGC 7636-ga (UGC 7636). Sellised vastastikmõjud võivad põhjustada gaasi ja tähepopulatsioonide ülekandeid ning mõjutada mõlema galaktika morfoloogiat ja tähetekke ajalugu. M49-s on registreeritud ka vähemalt üks supernoova — SN 1969Q, mis avastati 1969. aasta juunis.

Miks Messier 49 on tähtis

• See on Virgo kogumi heledaim galaktika ja oluline näidis elliptilise galaktika omaduste uuringuks.
• Suure hulga kerakujuliste klastrite olemasolu annab väärtuslikku infot tähtede vanuse- ja metallilisusejaotuste kohta.
• Röntgenkiirgus ja tuumaobjektid võimaldavad uurida supermassiivsete mustade aukude ning kuuma interstellaargaasiga seotud protsesse.

Messier 49 on seega nii kohalikus naabruskonnas silmapaistev objekt kui ka oluline uurimisobjekt galaktikate kujunemise, klastrite evolutsiooni ja mustade aukude uuringute jaoks.