Messier 81 (Bode'i galaktika, NGC 3031) – spiraalne galaktika Suurkarus
Messier 81 (Bode'i galaktika, NGC 3031) — lähedane, hele spiraalne galaktika Suurkarus aktiivse keskmega; populaarne ja uurimisväärne objekt nii amatööridele kui professionaalidele.
Messier 81 (tuntud ka kui NGC 3031 või Bode'i galaktika) on spiraalne galaktika. See asub Ursa Major tähtkujus. See on suur. See on Maast umbes 12 miljoni valgusaasta kaugusel. Sellel on aktiivne galaktika tuum (milles on supermassiivne must auk). Neil põhjustel on Messier 81 professionaalne astronoomia hästi uuritud. See galaktika on suur ja väga helge. Seetõttu on see amatöörastronoomide jaoks populaarne vaatlusobjekt.
Messier 81 avastas esmakordselt Johann Elert Bode 1774. aastal. Seda galaktikat nimetatakse mõnikord "Bode'i galaktikaks". 1779. aastal tuvastasid Pierre Méchain ja Charles Messier Bode'i objekti uuesti. Nad lisasid selle Messier 81 nime all Messier' kataloogi.
Asukoht ja nähtavus
Messier 81 asub talve- ja kevadkuudel põhjapoolkeral hästi nähtavas kohas Ursa Major tähtkujus, ligikaudu samas regioonis kui tuntud "Suure Vankri" kujund. Selle heleduse tõttu (nähtav heleduse suurusjärgus on ligikaudu +6,9, sõltuvalt mõõtmest) võib ta tumedatel öödel ilmuda ka palja silmaga nõrgana udusarnase objektina; binokkel või väike teleskoop paljastab juba hästi tema spiraalsed käsnad ja keskmise heledusega tuuma.
Füüsikalised omadused
Messier 81 on suur spiraalne galaktika, mille läbimõõdu hinnangud jäävad ligikaudu 80 000–100 000 valgusaasta vahele, sarnanedes suurusjärgus Linnuteele. Galaktika heledus ja selgelt eristatavad spiraalsed harud on põhjustatud tihedamatest tähtede ja gaasi kontsentratsioonidest harudes. Selle keskel asuv tuum on aktiivne: tegemist on madala luminoossusega aktiivse galaktika tuumaga, milles paiknev supermassiivne must auk omab hinnanguliselt kümnete miljonite Päikese masside suurust massi (hindamisi varieerub, kuid tavapäraselt räägitakse kümnetest miljonitest Päikese massidest).
Kliima ja interaktsioonid
Messier 81 on M81 rühma ehk M81 gruppi juhtiv galaktika. Temaga on lähedases gravitatsioonilises suhtluses mitmed naabergalaktikad, kõige tuntum neist on M82 (NGC 3034), mille aktiivne tähetekke laine ja tuletornilaadne paistetus on osaliselt põhjustatud just kohtumisest Messier 81-ga. Need interaktsioonid on mõjunud gaasi ja tolmu jaotusele M81 spiraalharudes ning soodustanud kohalikke tähetekke piirkondi ja gaasisildade teket galaktikate vahel.
Uurimised ja tähtsus
Messier 81 on olnud intensiivse tähelepanu objekt paljudes lainepikkustes: optilises, infrapunas, raadios ja röntgenis. Hubble'i kosmoseteleskoobi ja teiste instrumentide vaatlused on võimaldanud tuvastada seal Cepheid-tähti, mis on olulised kauguse mõõtmisel ning on aidanud kalibreerida lähikosmose skaalat. Lisaks on uuringud tuvastanud röntgenallikaid (näiteks röntgenbinäärsüsteeme) ja üksikasjalikku aatomaarse ja molekulaarse gaasi jaotust spiraalharudes.
Nähtavus amatööridele
Messier 81 on populaarne vaatlusobjekt amatööriastronoomide seas: ta paistab hästi nii binoklist kui ka väiksemast teleskoobist ning on põhjus, miks paljud pilte teevad astrofotograafid — tema kontrastsed spiraalharud ja eredad keskkohad annavad atraktiivseid fotosid. Parima vaatluse jaoks on soovitatav valida pimedad tingimused ja stabiilne nägemine (seeing).
Kokkuvõttes on Messier 81 lähedalasuva galaktikana ja hästi estudeeritud aktiivse tuuma omanikuna oluline sihtmärk nii professionaalsetele kui ka harrastusvaatlejatele, pakkudes infot galaktikate dünaamika, tähetekke ja supermassiivsete mustade aukude rolli kohta lähiuniversumis.
Hubble'i kosmoseteleskoobi (HST) pilt Messier 81-st.
Tolmuheitlus
Tähtedevahelist tolmu leidub galaktika spiraalharudes. See on seotud tähtede moodustumise piirkondadega. Kuumad sinised tähed, mida leidub tähtede tekkepiirkondades, kuumutavad tolmu. Tolm on nähtav infrapunase energiana, mis saadetakse neist piirkondadest välja.
Supernova
Messier 81-s on nähtud ainult üks supernoova. See supernoova kannab nime SN 1993J. Selle avastas 28. märtsil 1993 F. Garcia Hispaanias. Sel ajal oli see 20. sajandi teine heledaim täheldatud supernoova.
M81 Grupp
Messier 81 on M81 grupi suurim galaktika. M81 grupp on 34 galaktikast koosnev rühm Ursa Major tähtkujus. See rühm ja Kohalik rühm, mis sisaldab Linnuteed, asuvad tihedalt koos Neitsi superhunnikus.
M81 (vasakul) ja M82 (paremal). M82 on üks kahest galaktikast, mida M81 gravitatsiooniliselt tugevalt mõjutab. Teine, NGC 3077, asub selle pildi ülemises servas.
Harrastusastronoomia
Messier 81 asub Alpha Ursae Majorisest umbes 10° loodes. Messier 81 ja Messier 82 on mõlemad hõlpsasti vaadeldavad binoklite ja väikeste teleskoopidega.
Seotud leheküljed
- Galaktikate loetelu
- Messier' kataloog
- Uus üldkataloog
Küsimused ja vastused
K: Mis on Messier 81?
V: Messier 81 on spiraalne galaktika, mis asub Ursa Major tähtkujus.
K: Kui kaugel on Messier 81 Maast?
V: Messier 81 on Maast umbes 12 miljoni valgusaasta kaugusel.
K: Mis on aktiivne galaktiline tuum ja kas Messier 81-l on selline?
V: Aktiivne galaktiline tuum on galaktika keskmes asuv piirkond, mis kiirgab suurt energiat. Messier 81-l on aktiivne galaktika tuum, mis sisaldab supermassiivset musta auku.
K: Miks on Messier 81 professionaalne astronoomia hästi uuritud?
V: Messier 81 on professionaalseid astronoome hästi uurinud tänu oma suurele suurusele, aktiivsele galaktika tuumale ja heledusele.
K: Kes avastas Messier 81 ja kuidas seda mõnikord nimetatakse?
V: Johann Elert Bode avastas Messier 81 1774. aastal ja seda nimetatakse mõnikord "Bode galaktikaks".
K: Kas Messier 81 on amatöörastronoomide jaoks populaarne vaatlusobjekt?
V: Jah, Messier 81 on oma suure suuruse ja heleduse tõttu amatöörastronoomide jaoks populaarne vaatlusobjekt.
K: Milline on seos Messier 81 spiraalvarrega leitud tähtedevahelise tolmu ja tähtede tekkepiirkondade vahel?
V: Messier 81 spiraalvarrega leitud tähtedevaheline tolm on seotud tähtede tekkepiirkondadega, sest neis piirkondades asuvad kuumad sinised tähed soojendavad tolmu, mis paneb selle kiirgama infrapunaenergiat.
Otsige