Messier 81 (tuntud ka kui NGC 3031 või Bode'i galaktika) on spiraalne galaktika. See asub Ursa Major tähtkujus. See on suur. See on Maast umbes 12 miljoni valgusaasta kaugusel. Sellel on aktiivne galaktika tuum (milles on supermassiivne must auk). Neil põhjustel on Messier 81 professionaalne astronoomia hästi uuritud. See galaktika on suur ja väga helge. Seetõttu on see amatöörastronoomide jaoks populaarne vaatlusobjekt.
Messier 81 avastas esmakordselt Johann Elert Bode 1774. aastal. Seda galaktikat nimetatakse mõnikord "Bode'i galaktikaks". 1779. aastal tuvastasid Pierre Méchain ja Charles Messier Bode'i objekti uuesti. Nad lisasid selle Messier 81 nime all Messier' kataloogi.
Asukoht ja nähtavus
Messier 81 asub talve- ja kevadkuudel põhjapoolkeral hästi nähtavas kohas Ursa Major tähtkujus, ligikaudu samas regioonis kui tuntud "Suure Vankri" kujund. Selle heleduse tõttu (nähtav heleduse suurusjärgus on ligikaudu +6,9, sõltuvalt mõõtmest) võib ta tumedatel öödel ilmuda ka palja silmaga nõrgana udusarnase objektina; binokkel või väike teleskoop paljastab juba hästi tema spiraalsed käsnad ja keskmise heledusega tuuma.
Füüsikalised omadused
Messier 81 on suur spiraalne galaktika, mille läbimõõdu hinnangud jäävad ligikaudu 80 000–100 000 valgusaasta vahele, sarnanedes suurusjärgus Linnuteele. Galaktika heledus ja selgelt eristatavad spiraalsed harud on põhjustatud tihedamatest tähtede ja gaasi kontsentratsioonidest harudes. Selle keskel asuv tuum on aktiivne: tegemist on madala luminoossusega aktiivse galaktika tuumaga, milles paiknev supermassiivne must auk omab hinnanguliselt kümnete miljonite Päikese masside suurust massi (hindamisi varieerub, kuid tavapäraselt räägitakse kümnetest miljonitest Päikese massidest).
Kliima ja interaktsioonid
Messier 81 on M81 rühma ehk M81 gruppi juhtiv galaktika. Temaga on lähedases gravitatsioonilises suhtluses mitmed naabergalaktikad, kõige tuntum neist on M82 (NGC 3034), mille aktiivne tähetekke laine ja tuletornilaadne paistetus on osaliselt põhjustatud just kohtumisest Messier 81-ga. Need interaktsioonid on mõjunud gaasi ja tolmu jaotusele M81 spiraalharudes ning soodustanud kohalikke tähetekke piirkondi ja gaasisildade teket galaktikate vahel.
Uurimised ja tähtsus
Messier 81 on olnud intensiivse tähelepanu objekt paljudes lainepikkustes: optilises, infrapunas, raadios ja röntgenis. Hubble'i kosmoseteleskoobi ja teiste instrumentide vaatlused on võimaldanud tuvastada seal Cepheid-tähti, mis on olulised kauguse mõõtmisel ning on aidanud kalibreerida lähikosmose skaalat. Lisaks on uuringud tuvastanud röntgenallikaid (näiteks röntgenbinäärsüsteeme) ja üksikasjalikku aatomaarse ja molekulaarse gaasi jaotust spiraalharudes.
Nähtavus amatööridele
Messier 81 on populaarne vaatlusobjekt amatööriastronoomide seas: ta paistab hästi nii binoklist kui ka väiksemast teleskoobist ning on põhjus, miks paljud pilte teevad astrofotograafid — tema kontrastsed spiraalharud ja eredad keskkohad annavad atraktiivseid fotosid. Parima vaatluse jaoks on soovitatav valida pimedad tingimused ja stabiilne nägemine (seeing).
Kokkuvõttes on Messier 81 lähedalasuva galaktikana ja hästi estudeeritud aktiivse tuuma omanikuna oluline sihtmärk nii professionaalsetele kui ka harrastusvaatlejatele, pakkudes infot galaktikate dünaamika, tähetekke ja supermassiivsete mustade aukude rolli kohta lähiuniversumis.
