Messier 82 (Sigari galaktika, NGC 3034) — energiline tähepursegalaktika Suurkaru
Messier 82 (Sigari galaktika, M82) — energiline tähepursegalaktika Suurkaru tähtkujus: intensiivne tähetekke tuum, noored massiivsed täheklastrid ja Hubble’i dramaatiline vaade.
Messier 82 (tuntud ka kui NGC 3034, Sigari galaktika või M82) on umbes 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tähegaasium Ursa Major tähtkujus. Galaktika on visuaalselt pikka, sigaritaolist kujuga ning seetõttu ka oma rahvusvahelise hüüdnime saanud. See on ligikaudu viis korda heledam kui kogu Linnutee ja umbes sada korda heledam kui meie galaktika keskosa.
2005. aastal näitas Hubble'i kosmoseteleskoop galaktika tuumas vähemalt 197 noort, massiivset tähtklastrit. Nende klastrite keskmine mass on hinnanguliselt umbes 2×105 M⊙, mis teeb M82 tuumast väga energilise ja kõrge tihedusega tähetekkekeskkonna. Kogu galaktika keskmes sünnivad noored tähed ligikaudu 10 korda kiiremini kui keskmiselt meie Linnutees.
Põhjus ja mõju
M82 eripära ja intensiivne tähetekkeperiood on peamiselt tingitud tugevatest gravitatsioonilistest mõjudest lähedalasuva täheparvega — eriti Messier 81-ga toimunud lähistikku liikumisest ja suhtlemisest. See kokkupuude põhjustas gaasi koondumise galaktika keskossa, mis vallandas tugeva tähetekke ehk niinimetatud "tähepurse".
Tähepursust saatavad ulatuslikud väljapursked — kuumad gaasivoolud ja tuulepuhangud (nn superwind), mis paiskavad materjali galaktikast välja. Need voolud, nähtavad nii H-alfa emissioonis kui ka röntgenkiirguses, moodustavad filamendi- ja torukujulisi struktuure, mis ulatuvad tuhandeid valgusaastaid galaktika diskist väljapoole. Voolude kiirused on tavaliselt sajades kuni mõnesaja kilomeetrites sekundis.
Energiaproduktsioon ja eredaid allikaid
M82 on erakordselt hele ka infrapunaspektris — suur osa uusloodud tähtede ja tolmu poolt eraldatavast energiast kiirgub soojuselt infrapunaspektris. Galaktika keskosas töötab palju noori, massiivseid tähti, mis lõhkevad peatselt supernoovadena ning toidavad keskkonda kõrge energiaga röntgen- ja radioallikatega.
Tähistatavalt on M82 ka röntgenikiirguse allikana: selles galaktikas on mitu väga heledat ultrakõrge heledusastmega röntgenallikat (ULX), millest üks, tuntud kui M82 X-1, on pikka aega olnud kandidaat keskmise massiga musta augu olemasoluks. 2014. aastal registreeriti M82-s väljapaistev supernoova SN 2014J, mis tekitas astronoomide seas suurt huvi ja võimaldas täiendavaid uurimusi.
Vaadeldavus
M82 on nähtav eelkõige põhjapoolkeralt ning sobib suurepäraselt amatöörteleskoopidele ja binoklitele — selle läbilõige ja heleduse jaotus teevad sellest kergesti äratuntava objekti. Lähematel vaatlustel ilmnevad tähtede ja tolmu triibud ning H-alfa pildistamisel ka keskme aktiivsed väljapursked.
Kokkuvõtlikult on Messier 82 üks lähimaid ja parima nähtavusega näiteid aktiivsest tähetekkegalaktikast: selle intensiivne tähtloomine, galaktilised tuuled ja rikas radi- ning röntgensignatuur teevad sellest olulise objekti nii vaatluslikuks kui ka teoreetiliseks uurimisalaks.
Messier 82: Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud mosaiikpilt Messier 82-st. Pildil on kombineeritud nelja värvifiltriga tehtud ekspositsioonid, mis jäädvustavad nii nähtava ja infrapunase lainepikkuse tähtede valgust kui ka hõõguvate vesiniku niitide valgust.
Messier 81 vallandav tähesära
M82 on füüsiliselt mõjutatud tema suuremast naabrist, lähedalasuvast spiraalist M81. Gravitatsioonist põhjustatud loodetejõud on deformeerinud M82, mis algas umbes 100 miljonit aastat tagasi. See vastastikmõju on põhjustanud tähtede tekkimise kümnekordse suurenemise võrreldes "tavaliste" galaktikatega.
Hiljuti on M82 läbinud vähemalt ühe loodete ja M81 vahelist kohtumist. Selle tulemusel on viimase 200 miljoni aasta (myr) jooksul suur kogus gaasi galaktika südamesse voolanud. Viimane selline kokkupuude toimus arvatavasti umbes 2-5×108 aastat tagasi ja selle tulemuseks oli kontsentreeritud tähetorm koos märkimisväärse tippu jõudmisega klastri vanusjaotuses. See tähesära kestis kuni ~50 aastat kiirusega ~10 M⊙ aastas. Sellele järgnesid kaks järgnevat tähtede purset, millest viimane (~4-6 aastat tagasi) võis moodustada tuumiktähtede klastri.
Tundmatu objekt
2010. aasta aprillis teatasid Manchesteri ülikooli Jodrell Banki observatooriumi raadioastronoomid tundmatust objektist M82-s. See objekt hakkas raadiolainete saatmisega tegelema ja selle kiirgus ei sarnanenud millegi varem universumis nähtuga. Selle tundmatu objekti olemuse kohta on olnud mitu teooriat, kuid praegu ei sobi ükski teooria täielikult täheldatud andmetega. Objekt on M82 keskusest mitme kaaresekundi kaugusel. Selle näiline liikumine galaktika keskuse suhtes on neli korda kiirem kui valguskiirus.
Otsige