Binoklid: mis need on ja kuidas need töötavad

Avasta binoklid: kuidas need töötavad, optika ja prismad, ajalugu ning praktilised nõuanded valikuks — linnuvaatlusest öövaatluseni ja merevaatluseks.

Binokkel on optiline tööriist, mis võimaldab näha kaugeid objekte selgemalt ja mõlema silmaga, kasutades selleks tehnoloogiat, mida nimetatakse optikaks. Tehniliselt koosneb binokkel kahest sobitatud teleskoobist, mida hoitakse kasutaja silmade ees. Binokli kasutamisel fookustavad fikseeritud või reguleeritavad läätsed sissenevat valgust, et anda suurendatud ja teravam kujutis kaugest objektist.

Kuidas binoklid töötavad

Binokli põhimõte on lihtne: iga toru loob objektiivi abil suurendatud kujutise, mis juhitakse okulaaride kaudu silma. Varajastel binokulaaridel kasutati kahte Galilei-tüüpi teleskoopi, mis töötasid ilma prismadeta. Enamik kaasaegseid binokleid sisaldab prismasid, mis muudavad valguse teekonna kompaktsemaks ja võimaldavad lühemat korpuse pikkust võrreldes toru pikkusega — seetõttu on binokkel lühem kui teleskoopid sama suurendusega.

Ajalugu ja merenduses kasutamine

Binokli areng algas 17. sajandil. Need andsid teleskoobi kasutajale võimaluse kasutada korraga mõlemaid silmi, mis parandab pilditaju ning vähendab väsimust. Ajalooliselt kasutas Kuninglik merevägi üksikuid teleskoope, kuid tänapäeval on laevadel tavaliselt tugevad meremeeste binoklid. Suuremahulised ja rasked binoklid paigaldatakse tihti pööratavatele alustele, et uurida horisondi või navigeerimis- ning vaatlusülesandeid. Binoklid on samuti standardvarustus paljudes armeedes.

Peamised komponendid ja tehnilised mõisted

• Suurendus ja eesmise läätsediameeter — märgitakse näiteks kujul 8×42 (8× suurendus, 42 mm eesmisläätse diameeter). Suurem suurendus toob objektid lähemale, kuid kitsendab vaatevälja ja nõuab stabiilsemat hoiakut.
• Prismatüübid — levinumad on Porro- ja katuseprismad (roof). Porro-prismad annavad sageli parema ruumilise taju ja laiema vaatevälja, katuseprismad on kompaktsemad ja siledama korpusega.
• Väljalaskeava (exit pupil) — arvutatakse jagades objektiividiameeter suurendusega (näiteks 42/8 ≈ 5,25 mm). Suurem väljalaskeava annab eredama pildi pimedamas keskkonnas.
• Silmaväljavõte (eye relief) — oluline prillikandjatele; näitab, kui kaugele silm saab olla okulaarist ja ikkagi kogu vaatevälja näha.
• Fookus- ja diopterikinnitused — võimaldavad teravustada mõlemat toru ning korrigeerida silmade erinevusi.
• Optiliste pindade kattematerjalid — mitmekihilised kattega läätsed parandavad läbilaskvust ja vähendavad peegeldusi, andes kontrastsema ning eredama pildi.

Öövaatlus ja eritehnika

Öise vaatlemise jaoks valmistatakse spetsiaalseid binokleid, kus kasutatakse pildi tugevdamiseks ja registreerimiseks elektrontehnikaid. Öövaatluskägil kasutatakse tihti fotokatoodelektroonikat, et süstematiseerida ja pildi tugevdust väga nõrgas valguses.

Kasutusalad

• Merendus ja navigatsioon — meremeeste binoklid laevadel ja kalalaevadel.
• Linnuvaatlus ja looduseuurimine — kergus ja hea valgusepüüdvus on olulised.
• Amatöörastronoomia — laiem vaateväli on mugav taevaobjektide vaatlemiseks.
• Teatris (ooperiprillid) — väiksema suurenduse ja kompaktse korpusega mudelid.
• Maastike vaatlemine ja matkamine — kaasaskantavus ja ilmastikukindlus on eeliseks .
• Militaar- ja turvategevus — tavaliselt vastupidavad ja mõnikord öövaatluse võimekusega.

Kuidas valida binoklit

• Mõtle, milleks peamiselt kasutad: matkamiseks ja linnuvaatluseks sobivad kerged 8×42 mudelid; astronoomiaks suurem objektiiv (nt 10×50) või suurem väljalaskeava.
• Vali sobiv suurendus — üldkasutuseks 8× kuni 10× on parim kompromiss stabiliseerituse ja detailitäpsuse vahel. Üle 12× puhul on sageli vajalik statiivi kasutus.
• Kontrolli korpuse ehitust: veekindlus, lämmastikuga täitmine (udustumise vältimiseks), kummist põhi ja vastupidavus kukkumistele.
• Proovi silmadega: kui kannad prille, vaata eye reliefi; kasuta diopteriregulaatorit, et sobitada mõlema silma teravus.
• Pööra tähelepanu optilistele katetele ja üldisele pildikvaliteedile—teravus servadeni, vähene kromaatiline aberratsioon ja kõrge kontrastsus on märgid hea optika kohta.

Hooldus ja säilitamine

• Puhasta läätsi ainult spetsiaalse mikrofiiberlapiga ja vajadusel õrnu optilisi puhastusvedelikke; ära hõõru tugevalt ega kasuta majapidamispuhastusvahendeid.
• Kaitse binoklit tolmu, niiskuse ja löökide eest — kasuta kaasasolevat kotti või rihma ning hoidke neid kuivas kohas.
• Kui binokkel on kiiresti udune või sisse pääseb niiskust, pöördu professionaalse hoolduse poole; enamik kvaliteetseid mudeleid on täidetud kuiva lämmastikuga, et vältida sisemist udustumist.

Binoklid on mitmekülgsed optilised seadmed, mis sobivad nii igapäevaseks vaatlemiseks kui ka professionaalseks kasutuseks merel, metsas, laval ja sõjaväes. Õige mudeli valik ja korrektne hooldus tagavad pikaaegse ning mugava kasutuskogemuse.

Omadused

Need omadused on olemas mõnel või kõigil binoklitel:

1. Fookustamine toimub tavaliselt nuppe keerates.
1. Suurtel binoklitel on sõltumatu fookus mõlemale "teleskoobile" (mõlemale küljele).
2. Silmade reljeef: Silmade kaugus on kaugus tagumisest okulaari läätsest kuni väljumisnupukani või silmapunktini. See on kaugus, mille kaugusele vaatleja peab oma silmaga okulaari taha asetsema, et näha pilti. Mida pikem on okulaari fookuskaugus, seda suurem on silmade kaugus. Binoklite silmade kaugus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni 2,5 sentimeetri (1 tolli) või rohkem. Silmade kaugus võib olla eriti oluline prillikandjatele.
3. Kauguse leidmine. Paljudel binoklitel on kaugusmõõdistamine (skaala), mis on vaatepildi peale asetatud. See skaala võimaldab hinnata objekti kaugust, kui objekti kõrgus on teada.
4. Pildistabilisaator. Tippklassi mudelitel elektroonika abil.
5. Optilised katted
1. Peegeldumisvastane: mitte ainult esiläätse, vaid iga läätse ja prisma peegeldused. Peegeldumisvastased katted vähendavad valguskaotust igal optilisel pinnal peegeldumise kaudu. Peegelduse vähendamine peegeldusvastaste kattematerjalide abil vähendab ka binokli sees ümberringi põrkuvat "kadunud" valgust, mis võib muuta pildi häguseks (madal kontrast).
2. Prismade metallist peegelkate.

• Sõjalaevad kasutasid II maailmasõjas väga suuri binokulaarseid mereväe kaugusmõõtjaid (kahe objektiivi vahe kuni 15 meetrit, kaal 10 tonni) 25 km kaugusel asuvate suurtükkide sihtmärkide määramiseks. 20. sajandi lõpu tehnoloogia muutis selle rakenduse üleliigseks (radarid; lasersihikud; juhitavad raketid jne).

• Kaasaegsetel sõjalistel binoklitel on filtrid, mis blokeerivad nende vastu kasutatavaid laserrelvi. Mõned on varustatud öönägemise jaoks.

Suurte mereväe binoklite peegeldumisvastased katted. Pange tähele kinnitust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on binokkel?

K: Kuidas töötavad binoklid?

K: Millist tehnoloogiat kasutatakse binoklites?

K: Millised on kaks teleskoopi binoklis?

K: Millal leiutati binokkel?

K: Miks on enamikus binoklites sees prismad?

K: Millised on binoklite kasutusviisid?

Otsing