Messier 87
Messier 87 (tuntud ka kui M87, Virgo A või NGC 4486) on ülihiiglaslik elliptiline galaktika. Selle avastas 1781. aastal prantsuse astronoom Charles Messier, kes katalogiseeris selle kui udukogumi. See on teine heledaim galaktika Virgo põhjaosas ja asub Maast umbes 16,4 miljoni parseki (53,5 miljoni valgusaasta) kaugusel.
Erinevalt kettakujulisest spiraalgalaktikast puuduvad Messier 87-l iseloomulikud tolmurajad. See on peaaegu jooneta, ellipsikujulise kujuga. Heledus väheneb keskusest kaugenedes. Selle ebatavaliselt suure galaktika keskmes on ebatavaliselt suur supermassiivne must auk. See on tugev kiirgusallikas paljudel lainepikkustel, eriti raadiolainetel. See must auk on esimene ja seni ainus, mida astronoomid on suutnud otse pildistada. Event Horizon Telescope'i poolt 2017. aastal tehtud raadiopilt avaldati 10. aprillil 2019. Pildil on näha musta augu varju, mida ümbritseb 3,36×10-3 parseki (0,0110 valgusaastat) läbimõõduga kiirgusrõngas.
Mustast august paiskub peaaegu valguse kiirusega välja energeetiline plasmajuga, mida nimetatakse blazariks. See suundub vähemalt 1500 parseki (5000 valgusaastat) kaugusele. Hubble'i kosmoseteleskoobi 1999. aastal tehtud piltidel mõõdeti Messier 87 joa liikumist neli kuni kuus korda suurema valguskiirusega. See liikumine on tõenäoliselt optiline illusioon, mis on põhjustatud joa relativistlikust kiirusest.
See on aktiivsest keskusest lähtuv plasmavool, mida erinevad instrumendid vaatavad.
Messier 87
Tähed
Selle galaktika tähed moodustavad umbes kuuendiku Messier 87 massist. Nad on jaotunud sümmeetriliselt, kuid tähtede tihedus väheneb kaugenedes tuumast. Galaktiline ümbris ulatub umbes 150 kpc (490 kly) raadiuseni, kus see lõpeb - võimalik, et kokkupuude teise galaktikaga katkestab selle. Tähtede vahel on hajus tähtedevaheline gaasikeskkond, mis on keemiliselt rikastatud arenenud tähtedest eraldunud elementidega.
Orbiting the galaxy is a huge number of about 12,000 globular clusters, compared to 150-200 globular clusters orbiting the Milky Way.
Messier 87 on üks kõige massiivsemaid hiiglaslikke elliptilisi galaktikaid Maa lähedal ja üks heledaimaid raadioallikaid taevas, see on populaarne sihtmärk nii amatööride kui ka professionaalsete astronoomiauuringute jaoks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Messier 87?
V: Messier 87 (tuntud ka kui M87, Virgo A või NGC 4486) on ülihiiglaslik elliptiline galaktika.
K: Millal see avastati?
V: Selle avastas 1781. aastal prantsuse astronoom Charles Messier.
K: Kui kaugel see asub Maast?
V: See asub Maast umbes 16,4 miljoni parseki (53,5 miljoni valgusaasta) kaugusel.
K: Kuidas see välja näeb?
V: Erinevalt kettakujulisest spiraalgalaktikast ei ole Messier 87-l eristuvaid tolmuradasid ja ta on peaaegu jooneta, ellipsoidse kujuga, mille heledus väheneb keskusest kaugenedes.
K: Mida võib leida selle tuumast?
V: Selle ebatavaliselt suure galaktika südames on ebatavaliselt suur supermassiivne must auk, mis on tugev kiirguse allikas paljudel lainepikkustel, eriti raadiolainetel.
K: Millist pilti tegi Event Horizon teleskoop 2017. aastal?
V: Event Horizon teleskoobi 2017. aastal tehtud pildil oli näha musta augu varju, mida ümbritseb 3,36×10-3 parseki (0,0110 valgusaastat) läbimõõduga kiirgusrõngas.
K: Kui kiiresti liigub selle joa?
V: Hubble'i kosmoseteleskoobi 1999. aastal tehtud piltidel mõõdeti Messier 87 joa liikumist neli kuni kuus korda suurema valguse kiirusega, kuigi see võib olla optiline illusioon, mis tuleneb joa relativistlikust kiirusest.
