Plasma
Plasma on aine 4. olek.
Plasma tekib gaasi energia lisamisel, nii et osa selle elektronidest lahkub aatomitest. Seda nimetatakse ionisatsiooniks. Selle tulemuseks on negatiivselt laetud elektronid ja positiivselt laetud ioonid. Erinevalt teistest aineolekutest reageerivad laetud osakesed plasmas tugevalt elektri- ja magnetväljadele (st elektromagnetväljadele). Kui plasma kaotab soojust, moodustuvad ioonid uuesti gaasiks, eraldades energiat, mis põhjustas nende ioniseerumise.
Arvatakse, et üle 99% nähtava universumi ainest on plasma. Kui gaasi aatomid lagunevad, nimetatakse tükke elektronideks ja ioonideks. Kuna neil on elektrilaeng, tõmbavad neid kokku või lükkavad lahku elektri- ja magnetväljad. Seetõttu käitub plasma teisiti kui gaas. Näiteks saab magnetvälja kasutada plasma hoidmiseks, kuid mitte gaasi hoidmiseks. Plasma on parem elektrijuht kui vask.
Plasma on tavaliselt väga kuum, sest elektronide ja aatomituumade vaheliste sidemete lõhkumiseks on vaja väga kõrgeid temperatuure. Mõnikord võib plasmas olla väga kõrge rõhk, nagu tähtedes. Tähed (sealhulgas Päike) koosnevad enamasti plasmast. Plasmad võivad olla ka väga madala rõhuga, näiteks kosmoses.
Maal teeb välk plasma. Plasma kunstlik (inimtekkeline) kasutamine hõlmab luminofoorlampide, neoonmärkide ja plasmakuvarite kasutamist televisioonis või arvutiekraanidel, samuti plasmalampide ja -gloobuste kasutamist, mis on populaarne laste mänguasi ja toa kaunistus. Teadlased katsetavad plasmaga uut tüüpi tuumaenergiat, mida nimetatakse termotuumasünteesiks, mis oleks palju parem ja ohutum kui tavaline tuumaenergia ning tekitaks palju vähem radioaktiivseid jäätmeid...
Plasmalamp, mis näitab mõningaid keerulisemaid asju, mida plasma suudab teha. Värvid tulevad lambis olevast gaasist. Iga gaasitüüp tekitab erineva värvi
Gaasiga täidetud torud sisaldavad sageli plasmat. Selles on neoon. Toru värvus annab vihje sisemuses olevale gaasile.
Seotud leheküljed
Muud kasulikud veebisaidid
- Plasmad: aine neljas olek
- Plasmateadus ja -tehnoloogia
- Plasma Internetis põhjalik loetelu plasmaga seotud linkidest.
- Sissejuhatus plasmafüüsikasse: M.I.T. Sissejuhatus: I.H.Hutchinson.
- Plasmakoalitsiooni lehekülg
- Plasma materjali koostoime
- Kuidas teha oma mikrolaineahjus helendav plasmapall koos viinamarjaga | Rohkem (Video)
- Kuidas teha plasmat mikrolaineahjus vaid ühe tikuga (video)
- USA põllumajandusministeeriumi uurimisprojekt "Värskete toodete dekontaminatsioon külma plasmaga".
- (prantsuse keeles) CNRS LAEPT "Electric Arc Thermal Plasmas".
- "Aine faasid". NASA. Välja otsitud 2011-05-04.
Küsimused ja vastused
K: Mis on plasma?
V: Plasma on aine 4. olek, mis tekib gaasile energia lisamisel, nii et osa selle elektronidest lahkub aatomitest. Seda protsessi nimetatakse ionisatsiooniks ja selle tulemuseks on negatiivselt laetud elektronid ja positiivselt laetud ioonid.
K: Kuidas reageerib plasma elektri- ja magnetväljadele?
V: Laetud osakesed plasmas reageerivad tugevalt elektri- ja magnetväljadele (st elektromagnetväljadele).
K: Mis juhtub, kui plasma kaotab soojust?
V: Kui plasma kaotab soojust, moodustuvad ioonid uuesti gaasiks, eraldades energiat, mis põhjustas nende ioniseerumise.
K: Kui suur osa nähtava universumi ainest on arvatavasti plasma?
V: Arvatakse, et üle 99% nähtava universumi ainest on plasma.
K: Kuidas saab magnetvälju kasutada plasma puhul?
V: Magnetvälju saab kasutada plasma hoidmiseks, kuid mitte gaasi hoidmiseks.
K: Kas plasma on elektrijuhina parem kui vask?
V: Jah, plasma on tavaliselt elektrijuhina parem kui vask.
K: Millised on plasmade kunstlikud kasutusalad Maal?
V: Plasma kunstlik (inimtekkeline) kasutus Maa peal hõlmab luminofoorlampide, neoonmärkide ja plasmakuvarite kasutamist televisioonis või arvutiekraanidel. Plasmalambid ja -gloobused on ka populaarsed laste mänguasjad ja toa kaunistused.
