Kohalik galaktikarühm: Linnutee ja Andromeeda rühm, definitsioon ja faktid
Kohalik rühm on galaktikate rühm, mis hõlmab meie galaktikat, Linnuteed. See on üks lähimaid selgesti eristatavaid galaktilisi rühmi ja koosneb paljudest peamistest ja väiksematest galaktikatest, mis on gravitatsiooniliselt omavahel seotud.
Rühmas on üle 50 galaktika (sealhulgas kääbusgalaktikad). Selle massikeskus asub kusagil Linnutee ja Andromeeda galaktika vahel, kuna need kaks suurt galaktikat annavad grupi gravitatsioonilisest massist suure osa. Kohaliku grupi galaktikad hõlmavad umbes 10 miljoni valgusaasta läbimõõduga piirkonda ja vaakumipinna kuju tõttu võib kogu süsteemi jaotust kirjeldada kaksikute ehk hantlite kujuna — kaks massikeskset piirkonda, kus asuvad Andromeeda ja Linnutee ümbruse satelliidid.
Peamised liikmed ja subgrupid
- Linnutee (Linnutee) ja selle satelliidid — sh Suur ja Väike Magalhaese pilv ning arvukad kääbusgalaktikad.
- Andromeeda (Andromeeda galaktika) ja selle kaaslased, sealhulgas mitmed väiksemad elliptilised ja kääbusgalaktikad.
- Kolmnurga galaktika (M33), mis võib moodustada Andromeeda ümbruses väiksema alamrühma.
- Vähesed eraldiseisvad kääbusgalaktikad, mida leiab rühma keskkonnas.
Suurus ja mass
Rühma läbimõõt on ligikaudu 10 miljonit valgusaastat, kuid täpne piir sõltub sellest, milliseid nõrkalt seotud galaktikaid kaasa arvatakse. Ühe varasema hinnangu kohaselt on grupi kogumass umbes (1,29 ± 0,14)×1012M s, kuid massi hindamine on keeruline ja erinevad meetodid annavad erinevaid tulemusi. Uuemates uuringutes on leitud ka suuremaid väärtusi (kuni mõne ×1012 M s), kuna arvesse tuleb võtta tumeda aine halo massi ning kaugete satelliitide panust.
Dünaamika ja tulevik
Andromeeda ja Linnutee liiguvad üksteise suunas — nende suhteline lähenemiskiirus on umbes sadakond kilomeetrit sekundis. See tähendab, et mõne miljardi aasta pärast (ligikaudu 4–5 miljardit aastat) võivad need kaks suurt galaktikat konflikti süüvida ja lõpuks ühineda, moodustades ühe suurema elliptilise või lameda galaktika. Selle protsessi tulemuseks võivad olla tugevad tähetekke lained, galaktikate tidalnihked ning ümberjaotused tähtede ja gaasi hulgas. Kolmnurga galaktika (M33) võib antud kokkupõrkes samuti osaleda või jääda rõõmuks Andromeeda ja/või Linnutee ümber orbitseerivaks kaaslaseks.
Väiksed galaktikad ja kääbuspartnerid
Kohaliku rühma kääbusgalaktikad on tähtsad, sest need annavad infot galaktilise halo struktuuri, tumeda aine ja galaktikate evolutsiooni kohta. Paljud neist on tähetekke poolest vaesed ja sisaldavad suures osas vanu tähti või on tähtedeta (sageli dSph-tüüpi). Mõned kääbusgalaktikad on Linnutee gravitatsioonilise mõju all ja võivad aja jooksul osaliselt hävituda või suretuda, kui neid tidaljõud lõhestavad.
Asukoht suuremas kosmilises struktuuris
Kohalik rühm on osa suuremast struktuurist: rühm ise on osa Virgo superhulgast (mida nimetatakse ka Lokaalseks superhulgaks). Kaasaegsed uurimused on aga näidanud, et veel laiem struktuur — Laniakea superhulk — sisaldab Virgot ja selle ümbrust ning kirjeldab gravitatsioonilist mõju ulatust veel täpsemalt. Kohaliku rühma asend nende suuremate struktuuride kontekstis aitab mõista, kuidas galaktikate rühmad ja superhulgad moodustuvad ja muutuvad aja jooksul.
Kokkuvõte: Kohalik rühm on mitmekesine ja dünaamiline galaktikate kogum, mille kesksete liikmete (Linnutee ja Andromeeda) omavaheline pööris ning arvukad kääbusgalaktikad annavad väärtusliku teabe galaktilisest evolutsioonist, tumedast ainest ja kosmilise struktuuri arengust.
Lokaalse galaktikagrupi liige, ebaregulaarne galaktika Sextans A on 4,3 miljoni valgusaasta kaugusel. Heledad Linnutee esiplaanil olevad tähed tunduvad selles vaates kollakatena. Nende taga asuvad Sextans A tähed, mille noored sinised tähtede kogumid on selgelt nähtavad.
Rauasisalduse jaotus (logaritmilises skaalas) neljas Linnutee naabergalaktikas.
Ajalugu
Termin "kohalik grupp" võeti kasutusele Edwin Hubble'i poolt 1936. aastal. Ta kirjeldab seda kui "tüüpilist väikest udukogumit, mis on üldises väljalõikes isoleeritud". Ta loetles galaktikateks heleduse vähenemise järgi Andromeeda galaktika, Linnutee, Triangulumi galaktika, Suur Magellani pilv, Väike Magellani pilv ja pool tosinat teist.
Aastaks 2003 on teadaolevate Kohaliku rühma liikmete arv kasvanud tema esialgsest kaheteistkümnest kolmekümne kuueni, kuna avastati peaaegu kaks tosinat madala heledusega galaktikat.
Kohaliku rühma liikumine
Linnuteed, Andromedat ja kogu Kohalikku gruppi tõmbab vaadeldava universumi kõige massiivsema struktuuri gravitatsiooniline tõmme. Neid tõmbab Shapley atraktiivsus, mis on Linnuteest umbes 750 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tihe galaktikate superhunnik.
Samal ajal lükkab kohalikku rühma peaaegu tühi ruumipiirkond, mida nimetatakse "dipooli tõrjeks".
Kaart
Gravitatsiooniline tõmme kutsub esile liikumist tihedamate alade suunas, mis tekitab mulje, et galaktikad liiguvad vähem tihedast piirkonnast eemale, mida nimetatakse "dipooltõrjeks".
Kohalik grupp (klikitav kaart)
