Kohalik Galaktikarühm
Kohalik rühm on galaktikate rühm, mis hõlmab meie galaktikat, Linnuteed.
Rühmas on üle 50 galaktika (sealhulgas kääbusgalaktikad). Selle massikeskus asub kusagil Linnutee ja Andromeeda galaktika vahel. Kohaliku grupi galaktikad hõlmavad 10 miljoni valgusaasta läbimõõduga ja on kaksikute (hantlite) kujuga. Grupi kogumass on umbes (1,29 ± 0,14)×10 12M s. Rühm ise on osa Virgo superhulgast (mida nimetatakse ka Lokaalseks superhulgaks).
Lokaalse galaktikagrupi liige, ebaregulaarne galaktika Sextans A on 4,3 miljoni valgusaasta kaugusel. Heledad Linnutee esiplaanil olevad tähed tunduvad selles vaates kollakatena. Nende taga asuvad Sextans A tähed, mille noored sinised tähtede kogumid on selgelt nähtavad.
Rauasisalduse jaotus (logaritmilises skaalas) neljas Linnutee naabergalaktikas.
Ajalugu
Termin "kohalik grupp" võeti kasutusele Edwin Hubble'i poolt 1936. aastal. Ta kirjeldab seda kui "tüüpilist väikest udukogumit, mis on üldises väljalõikes isoleeritud". Ta loetles galaktikateks heleduse vähenemise järgi Andromeeda galaktika, Linnutee, Triangulumi galaktika, Suur Magellani pilv, Väike Magellani pilv ja pool tosinat teist.
Aastaks 2003 on teadaolevate Kohaliku rühma liikmete arv kasvanud tema esialgsest kaheteistkümnest kolmekümne kuueni, kuna avastati peaaegu kaks tosinat madala heledusega galaktikat.
Kohaliku rühma liikumine
Linnuteed, Andromedat ja kogu Kohalikku gruppi tõmbab vaadeldava universumi kõige massiivsema struktuuri gravitatsiooniline tõmme. Neid tõmbab Shapley atraktiivsus, mis on Linnuteest umbes 750 miljoni valgusaasta kaugusel asuv tihe galaktikate superhunnik.
Samal ajal lükkab kohalikku rühma peaaegu tühi ruumipiirkond, mida nimetatakse "dipooli tõrjeks".
Kaart
Gravitatsiooniline tõmme kutsub esile liikumist tihedamate alade suunas, mis tekitab mulje, et galaktikad liiguvad vähem tihedast piirkonnast eemale, mida nimetatakse "dipooltõrjeks".
Kohalik grupp (klikitav kaart)
