Andromeeda galaktika on meie galaktikale, Linnuteele, lähim spiraalgalaktika. Astronoomid nimetavad Andromedat mõnikord M31 või NGC 224. See asub meist ligikaudu 2,5–2,6 miljoni valgusaasta kaugusel, mistõttu on see üks lähimaid suurtüürilisi galaktikaid, mida me suudame uurida detailsemalt.
Andromeeda on suurim galaktika Kohalikus grupis, mis koosneb Andromeeda galaktikast, Linnutee galaktikast, Triangulumi galaktikast ja veel umbes 30 väiksemast galaktikast. Lisaks peasuurusele on sellel arvukas kaaslaste hulk, näiteks väiksemad satelliidid M32 ja M110. Kuigi Andromeda on sageli pindalalt ja heleduse poolest suurim, ei pruugi ta olla kõige massiivsem: hiljutised mõõtmised viitavad sellele, et Linnutee võib sisaldada rohkem tumedat ainet ning seetõttu olla kogumassis võrreldav või mõnes hinnangus isegi suurem.
Spitzeri kosmoseteleskoobi 2006. aasta vaatlused näitasid, et M31 sisaldab ligikaudu triljonit tähte (10^12). See on rohkem kui meie enda galaktikas olevate tähtede arv, mis on hinnanguliselt umbes 200–400 miljardit. Lisaks sisaldab Andromeda suurt hulka globulaarseid kobaraid — neid on selle ümber hinnanguliselt sadade kaupa, rohkem kui Linnuteel.
Andromeda massi hinnangud varieeruvad sõltuvalt mõõtmisest ja mudelist; tihti antakse väärtusi suurusjärgus 7,1×10^11 päikese massi, kuid täpne arv on ebakindel. Mõned uuringud on jõudnud järeldusele, et Linnutee ja Andromeda massid on omavahel võrreldavad, teised leiud näitavad, et Linnuteel võib olla kuni ~80% Andromeda massist. Erinevused tulenevad eelkõige tumeda aine ja galaktikate halo moodustavate masside mõõtmise keerukusest.
Andromeeda on umbes ilmselge heledusega — selle näiv heledus (näiv heleduse magnituud) on ligikaudu 3,4, mistõttu on ta palja silmaga näha selgetel öödel ka mõõduka valgusreostuse tingimustes. Kuigi suurema teleskoobiga pildistades ulatub tema hajuv udustuv kett mitme kraadini taevas (rohkem kui kuus korda täiskuust laiuses), on palja silmaga nähtav peamiselt hele keskosa. Andromedat on kõige lihtsam jälgida põhjapoolkeral sügisõhtutel, kuna ta asub Andromeeda tähtkujus ja on talvel hästi nähtav. Tänu oma suurusele ja heledusele on Andromeeda üks kaugeimaid objekte, mida saab ilma suurte instrumentideta märgata.
Andromeda galaktika läheneb Linnuteele ligikaudu 100–140 kilomeetrit sekundis (62–87 mi/s) mööda meie suhtelist radiaalkiirust, mistõttu on ta üks väheseid sinise nihkega galaktikaid. Täpsemad vaatlused (sh Hubble'i ja teiste teleskoopide abil) näitavad, et radiaalne lähenemiskiirus on umbes −110 km/s ja tangentsiaalne liikumine on suhteliselt väike, mis lubab prognoosida tulevast suhtelist trajektoori. Andromeda ja Linnutee eeldatav esimene lähestumine toimub umbes 4–5 miljardi aasta pärast; kahe galaktika ühinemine ja lõplik sulandumine võib kesta veel mitu miljardit aastat, kokku võib protsess viia uue, suurema ja tõenäoliselt elliptilise või lentikulaarse galaktika tekkeni.
Kuigi galaktikate kokkupõrkel kõlavad sõnad „kokkupõrge” dramaatiliselt, ei tähenda see tingimata, et tähed hakkavad massiliselt otseselt põrkumisi läbi tegema: tähtedevaheline ruum on nii suur, et üksiku tähe otsene kokkupõrge on ebatõenäoline. Põhilised mõjud on gravitatsioonilised — täheorbiitide muutused, intensiivne tähe- ja aktiivne tuumaaktiivsus (kui keskmised mustad augud toidetakse) ning uute tähe tekkimise lainete vallandumine galaktikatega segunedes. Sellised ühinemised on aga kosmilise ajaskaalaga tavalised ja mängivad olulist rolli galaktikate evolutsioonis.
