Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 - 28. september 1953) oli Ameerika Ühendriikide astronoom. Hubble'i avastused muutsid teaduslikku arusaama universumist.
1925. aastal näitas ta, et on olemas galaktikad väljaspool meie oma, Linnutee. Samuti töötas ta välja meetodi galaktikate klassifitseerimiseks.
Siis tõestas ta, et galaktikad liiguvad üksteisest eemale. Hubble leidis, et galaktika Doppleri efekt (punnihe) suureneb proportsionaalselt selle kaugusega Maast. Doppleri efekt on kõrguse või värvi muutus, kui objekt või heli läheneb (kõrgema kõrgusega, heledama värvusega) või eemaldub (madalam ja tumedam). Punanihe on täheldatav valgusspektris.
1929. aastal sõnastas Hubble nn Hubble'i seaduse. Seadus ütleb, et mida suurem on kahe galaktika vaheline kaugus, seda suurem on nende suhteline eralduskiirus. Belgia preester ja astronoom Georges Lemaître oli selle idee kaks aastat varem ühes tundmatus ajakirjas avaldanud. Sellest hoolimata kannab see idee tänaseni Hubble'i nime.
Tänapäeval mõistetakse galaktikate "näilist kiirust" kui ruumi paisumise tõttu toimuvat korraliku kauguse suurenemist. Valguse liikumisel läbi veniva ruumi tekib Hubble'i tüüpi punnihe.
See töö aitas kindlaks teha, et universum laieneb. Mõned on ekslikult väitnud, et Hubble avastas Doppleri nihke galaktikate spektris, kuid seda oli juba varem täheldanud Vesto Slipher, kelle andmeid Hubble kasutas.
Hubble'i kosmoseteleskoop sai oma nime Hubble'i järgi.
Neeldumisjooned kaugete galaktikate superhulga optilises spektris (paremal), võrreldes neeldumisjoontega Päikese optilises spektris (vasakul). Nooled tähistavad punasiiret. Lainepikkus suureneb punase poole ja kaugemale (sagedus väheneb).
Neli suurt saavutust
Sandage'i sõnul saavutas Hubble neli peamist asja:
- Nebulate klassifitseerimissüsteem, nii galaktiliste (hajusate) kui ka ekstragalaktiliste (nii meie Linnutee galaktika sees olevad kui ka muud galaktikad väljaspool seda) udukogude jaoks.
- Hubble lahendas otsustavalt küsimuse galaktikate olemusest (kui muudest asjadest nagu Linnutee).
- Leiti, et galaktikate levik on kauguselt homogeenne (galaktikad paiknesid üle kogu universumi, mitte mingis kindlas kohas).
- Määrati kindlaks lineaarne kiiruse ja kauguse suhe. See avastus viis laieneva universumi mõiste tekkimiseni, mis on tänapäevase kosmoloogia keskmes.
Hubble'i isiklik arvamus andmete kohta
Hubble ise ei pidanud oma 1929. aasta andmeid tõendiks paisuva Universumi kohta. Isegi kuus aastat hiljem kirjutas Hubble:
"... kui punanihked on kiiruse nihked, mis mõõdavad paisumise kiirust, siis on paisuvad mudelid kindlasti vastuolus tehtud vaatlustega ... paisuvad mudelid on vaatlustulemuste sunnitud tõlgendus"
- — E. Hubble, Ap. J., 84, 517, 1936
"[Kui punanihked on Doppleri nihked] ... siis viivad vaatlused praegusel kujul suletud universumi anomaaliasse, mis on kummaliselt väike ja tihe ning, võib lisada, kahtlaselt noor. Teisalt, kui punanihked ei ole Doppleri efektid, siis need anomaaliad kaovad ja vaadeldav piirkond näib väikese, homogeense, kuid tähtsusetu osana universumist, mis on nii ruumis kui ka ajas määramata pikkusega."
- — E. Hubble, Monthly Notices of the Royal Astronomical Society, 97, 513, 1937.
Inflatsioon kui laienemise selgitus
Hubble'i sõnad unustati ja arusaam universumi paisumisest muutus konsensuseks. Kuni 1980ndate aastate teoreetiliste arenguteni ei olnud kellelgi seletust, miks see näis nii olevat. Küsimusele "miks universum paisub?" saab nüüd vastuse, kui mõistame üksikasju, mis juhtusid meie universumi eksistentsi esimesel inflatsiooniajastul (10-32 sekundit).
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Edwin Powell Hubble?
V: Edwin Powell Hubble oli Ameerika astronoom.
K: Millal ta sündis ja millal ta suri?
V: Ta sündis 20. novembril 1889. aastal ja suri 28. septembril 1953. aastal.
K: Milline on tema pärand?
V: Tema avastused muutsid teaduslikku arusaama universumist.
K: Milliseid uuringuid ta tegi?
V: Ta tegi astronoomilisi uuringuid, mis olid seotud galaktikate, tähtede ja muude taevakehadega.
K: Kus ta töötas?
V: Ta töötas Mount Wilsoni observatooriumis Californias.
K: Milliseid auhindu on ta oma töö eest saanud?
V: Ta sai oma panuse eest astronoomiasse mitmeid auhindu, sealhulgas Kuningliku Astronoomiaühingu kuldmedali 1935. aastal ja Bruce'i medali 1938. aastal.
