Ebaregulaarsed galaktikad: määratlus, tüübid ja omadused

Ebaregulaarne galaktika on galaktika, millel ei ole selgelt eristatav korrapärane kuju, nagu näiteks spiraal- või elliptiline galaktika. Ebaregulaarsed galaktikad võivad olla ebaühtlase heledusjaotuse ja keeruka välimusega, sageli ilma selgete spiraalharude või ühtse keskse kumeruseta.

Need galaktikad ei kuulu Hubble'i klassikaliste regulaarsete tüüpide hulka. Sageli on nad gaasirikkad ja tolmurohke ning neis käib aktiivne tähetekke — mistõttu on paljud ebaregulaarsed galaktikad sinaka varjundiga ja sisaldavad palju H II piirkondi (tähetekke piirkonnad). Ebaregulaarsete galaktikate tekkes mängivad olulist rolli gravitatsioonilised mõjutused, näiteks tihedamad lähedased naabrid, tidalne moonutamine ja kokkupõrked; paljud ebaregulaarseid galaktikad on olnud varem spiraal- või elliptilised galaktikad, mis on deformeerunud. Neid võib olla kuni umbes veerand kõigist galaktikatest, eriti lokaalses universumis ja galaktikatest koosnevates rühmades.

Tüübid

Traditsiooniliselt jagatakse ebaregulaarseid galaktikaid mitmeks alamtüübiks, mis peegeldavad nende ilminguid ja struktuuri:

1. Irr-I (Irr I) — ebaregulaarne galaktika, millel on mõningane struktuur, aga mitte piisav, et seda selgelt Hubble'i jadasse paigutada. Mõned Irr I tüüpi galaktikad on tegelikult väiksemad või häirunud spiraalgalaktikad, mida suurema naabri gravitatsioon moonutab; neil võib siiski olla silla- või harulaadsed struktuurid ning selgelt eristatavad tähetekke piirkonnad.
2. Irr-II (Irr II) — galaktikad, mis ei näita peaaegu mingit sümmeetrilist ega korduvat struktuuri, mis võiks neid Hubble'i süsteemi paigutada. Need objektid on sageli more kareda iseloomuga, klombilised ja tugevalt mürised nii valguse kui ka kinemaatika poolest.
3. Kääbus- või dIrr-galaktikad — väiksed ebaregulaarsed galaktikad (kääbusgalaktikad), mis sageli omavad madalat metallikuse taset ja suurt suhtelist gaasisisaldust. Need on olulised, sest nende keemiline koostis ja aktiivne tähetekke meenutavad universumi varajasi galaktikaid; nad on sageli lokaalsed analoogid nõrkadele sinistele galaktikatele, mida leitakse sügavates galaktikauuringutes.

Peamised omadused ja tähtsus

• Gaasirohkus ja tähetekke aktiivsus: ebaregulaarsete galaktikate HI- (happevaba vee) ja molekulaarne gaas moodustab sageli suurt osa massist, mis võimaldab intensiivset tähetekke ja noorte siniste tähtede rühmade teket.
• Madalam metallilisus: eriti kääbus- või väiksemates ebaregulaarsetes galaktikates on tähtede ja gaasi metallilisus sageli madalam kui suuremates spiraalides, mis on oluline vihje nende keemilisele ajaloole ja evolutsioonile.
• Kinemaatika ja struktuur: liikumine võib olla segane — puudub ühtne pöörlemine või selged dünaamilised komponendid; sageli paistavad välja lokaalsed voolud, tõusvad või langustavad piirkonnad, mis viitavad hiljutistele koostoimetele või tagajärgedele supernoovatest ja tuulepursetest.
• Galaktilised suhted ja areng: paljud ebaregulaarsete kujuga galaktikad on tekkinud galaktiliste kokkupõrgete või tidalsete mõjude tulemusena. Nende uurimine aitab mõista, kuidas galaktikad segunevad, häiruvad ja taastuvad.
• Observatsioonimeetodid: ebaregulaarsete galaktikate uurimisel kasutatakse laialdaselt optilisi pildistusi, spektroskoopiat (tähekoosluste ja gaasi keemilise koostise määramiseks) ja raadioobservatooriume HI-mapi koostamiseks, mis paljastavad gaasi jaotus ning dünaamika.

Näited ja märkused

Magellani pilve galaktikad — Suur ja Väike Magellani pilv — liigitati kunagi ebakorrapärasteks galaktikateks. Tänapäeval on leitud, et need sisaldavad ribakujulisi või vöötjaid struktuure ning Suur Magellani Pilv on klassifitseeritud kui vöökirjaga spiraalgalaktika (barred spiral). Sellised ümberklassifikatsioonid näitavad, et ebaregulaarsete galaktikate kirjeldus sõltub sageli vaatlusandmete kvaliteedist ja galaktika vaatluse nurga all.

Miks on ebaregulaarseid galaktikaid oluline uurida? Nad pakuvad aknaid galaktilise evolutsiooni algstaadiumitesse: väiksemad, gaasirikkad ja madalama metallilisusega galaktikad võivad olla sarnased varajastele universumi galaktikatele. Lisaks annavad nad teavet selle kohta, kuidas gravitatsioonilised koostoimed, supernoova tagasiside ja gaasi dünaamika kujundavad galaktilist struktuuri.

Kokkuvõtlikult: ebaregulaarsed galaktikad on mitmekesine ja teaduslikult väärtuslik rühm, mis hõlmab nii väikseid kääbusobjekte kui ka suuremaid häiritud süsteeme — kõik need aitavad meil paremini mõista galaktikate tekkimist ja arengut kogu universumi ajaskaalal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ebaregulaarne galaktika?

K: Kui levinud on ebaregulaarsed galaktikad?

K: Millised on kolm liiki ebaregulaarseid galaktikaid?

K: Mis on Irr-I galaktika?

K: Mis on Irr-II galaktika?

Otsing