Phobos — Marsi kuu: omadused, orbiidi langus ja tulevik

Avasta Phobose saladused: Marsi kraatriline kuu, orbiidi langus ~1,8 m sajandi kohta, Roche’i piir 50 mln aasta pärast, võimalik purunemine ja tulevane Marsi rõngas.

Phobos (või Mars I) on üks Marsi kuudest. Teine on Deimos.

Phobos on neist kahest kuust suurem ja selle läbimõõt ei ole ühtlane — kuu on tugevalt ebakorrapärase kujuga; selle suurim telg on ligikaudu 27 kilomeetrit (tüüpiliselt toodetakse mõõtudeks umbes 27 × 22 × 18 km). Keskmiseks suuruseks võib öelda umbes 20–23 km. Phobos on kaetud kraatritega, millest tuntum ja suurim on ~9 km läbimõõduga Stickney; pindalal on näha ka sügavamaid lõhesid ja sooni, mis tekitasid arutelusid nende päritolu üle — kas tegemist on löögimurdude, ejecta‑voogude või tolmukihi liikumise tagajärjega, või nende kombinatsiooniga, on endiselt uurimuse küsimus.

Phobose pind on tumedam kui Marsi pind ja selle pinnakiht sisaldab pehmendunud tolmu ja killustikku (regoliiti). Tihtipeale arvatakse, et Phobos võib olla osa kivisest või süsinikrikkast (karbonaatrikkast) materjalist või isegi katkenud asteroid, kuigi täpne koostis ja tekkemehhanism on endiselt uurimisel.

Orbit ja liikumine

Phobos tiirleb väga lähedal Marsile — tema keskmine orbiidiradius on umbes 9 378 km Marsi keskpunktist, mis tähendab, et ta asub Marsi pinnast vaid umbes 6 000 km kõrgusel. Selle orbiidiaeg on lühike, umbes 7,66 tundi, mis tähendab, et Phobos tõuseb idast, liigub kiiresti üle taeva ja loojub läände mitu korda päevas (see on võimalik, sest Phobos tiirleb Marsi ümber kiiremini kui planeet pöörleb).

Orbiidi langus ja Roche'i piir

Phobos on Marsi tõmbejõu (tidal) mõjul praegu orbiidi languses — tema orbiidi kõrgus väheneb aeglaselt. Hinnanguliselt langeb orbiidi kõrgus umbes 1,8 meetrit sajandis. Selle tulemusena liigub Phobos järk‑järgult Marsi poole ja ligikaudu Roche'i piirini jõudes võivad sellele mõjuda tugevad lõhestavad tüved, mis purustavad kuu laiemateks fragmentideks. Roche'i piir tähistab kaugust, kus planeedi lõhestav tõmbejõud ületab keha enda gravitatsioonilise sideme — selle läheduses olevad kehakesed võivad laguneda.

Kui Phobos puruneb, siis mõned killud võivad kukkuda Marsile ja teised jääda Marsi ümber tiirlema, moodustades ajutise planeedirõnga või -rõngad. Arvatakse, et see protsess võib aset leida umbes tenside miljonite aastate (aktiivsed hinnangud viitavad umbes 30–50 miljonile aastale), kuid täpsed ajaskaalad sõltuvad orbiidi languse kiirusest ja kuju muutustest.

Uurimine ja tulevikuplaanid

Phobose uurimine on huvitav nii teaduslikest kui ka praktilistest põhjustest: selle lähedus Marsile teeb temast potentsiaalse baasiala inimtegevuseks või uurimisjaamade paigaks ning Phobos säilitab teavet Marsi piirkonna päritolu ja varasema keraamilise materjali kohta.

• Varemad missioonid: Nõukogude kosmosesondid (Phobos 1 ja Phobos 2) ning hilisemad Marsi sondid on andnud pilte ja mõõtmisi Phobosest; mõned varasemad missioonid ei olnud edukad, kuid Phobos 2 edastas osa väärtuslikest andmetest enne kontakti kadumist.
• Tulevased plaanid: Jaapani kosmoseagentuur JAXA on kavandanud Martian Moons eXploration (MMX) missiooni, mille eesmärk on külastada Phobost ja Deimost, koguda proov ning tuua see Maale tagasi — see aitaks selgitada kuu päritolu ja koostist.

Miks Phobos on teadlaste huvi keskmes?

Phobos pakub võimalust uurida väikese keha struktuuri ja koostist, teha otsuseid seoses Marsi lähiste kasutamisega ning testida tehnoloogiaid, mis on vajalikud tulevaste Marsi ja kuu missioonide jaoks. Samuti on selle tulevikuline lagunemine hea näide sellest, kuidas planeedisüsteemid muutuvad ja kuidas väiksed kehad reageerivad gravitatsioonilistele pingetele.

Teine kuu, Deimos, on neist kahest väiksem.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Phobos?

K: Mis on Marsi teine kuu?

K: Kui suur on Phobos?

K: Mille järgi on Phobosele pandud nimi?

K: Mis toimub Phobose orbiidil?

K: Mis juhtub Phobosega tõenäoliselt umbes 50 miljoni aasta pärast?

K: Mis on Deimos?

Otsing