Phoebe: Saturni tume kuu — suurus, omadused ja orbiit
Phoebe — Saturni tume kuu: suurus 213 km, pool kivine/pool jää, tumedapind ja kraatrid, 9h16m pöörlemine ning ebatavaline orbiit — kõik olulisemad omadused ja andmed.
Phoebe on kuu, mis tiirleb ümber planeedi nimega Saturn. Phoebe'il kulub umbes 18 kuud (ligikaudu 550 päeva) Saturni ümberringi tiirlemiseks. Ta on pooleldi kivist ja pooleldi jääst, ning tema pind on väga tume — Phoebe peegeldab päikesevalgust vähe. See tumedus tähendab, et Maalt vaadatuna paistab ta väga hämar. Phoebe'l ei ole tähendavat õhku ja selle pinnal ei ole vedelat vett, kuid Cassini-uuringute abil leiti jää ja süsinikurikkaid ühendeid pinnakatte all või segununa pinnamaterjaliga.
Põhiomadused
Phoebe on tugevasti kraterdunud — tema pinnal on palju kraatreid, mis on tekkinud kokkupõrgetest asteroidide ja muude taevakehadega. Pinnal on ka heledamaid piirkondi ja varjulisemaid tumedaid katteid, mis viitavad keerulisele koostisele ja töötlusele läbi aja. Phoebe kuju on veidi ebakorrapärane, mis tähendab, et ta ei ole täiesti ümmargune nagu pall. Tema keskmine läbimõõt on umbes 213 km, mis teeb temast ühe suurima Saturni ebaregulaarse kuu.
- Läbimõõt: ~213 km
- Pöörlemisperiood: ~9 h 16,5 min (üks päev Phoebel)
- Orbitaalperiood: ~550 päeva (~18 kuud)
- Peegeldusvõime (albedo): väga madal, ~0,06 — pinnale langev valgus peegeldub vähe
- Tihedus: ligikaudu 1,5–1,7 g/cm³ — tähistab segu kivist ja jääsest materjalist
Orbiit ja päritolu
Phoebe kuulub Saturni ebaregulaarsete kuude hulka: tema orbiit on kaugel planeedist, üsna elliptiline ja pöörleb tagurpidi (retrograde), s.t. vastupidiselt Saturni ja enamikku suurematele kuudele. Orbiidi kuju ja suund viitavad sellele, et Phoebe ei tekkinud samast protoplanetaarsest kettast kui Saturni sisemised suured kuud, vaid võis olla liikuv keha, mis hiljem Saturni gravitatsiooni poolt ära tabati. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et Phoebe on pärit Kuiperi vöö või Centaurede jaotusest — jäine-kivine keha, mis sattus päevinäinud orbiidile ja jäi Saturni kaaslaseks.
Uurimised ja avastused
Phoebe avastati 1898. aastal astronoomi William Henry Pickeringi poolt. Tähtis läbimurre toimus 2004. aastal, kui kosmosesond Cassini sooritas Phoebe'ist lähima möödalennu (flyby) ja saatis Maale detailseid fotosid ja mõõtmeid. Cassini andmed näitasid tumedat, kraterdatud pinda, leide jääst ja süsinikuühenditest ning andsid tuge Phoebe kui välismaise (välis-Saturnilise) päritoluhüpoteesi kohta.
Miks Phoebe on huvitav?
Phoebe on oluline, sest ta pakub infot päikesesüsteemi välisosade ja varajase ajalooga seotud kehade kohta. Tema tume pind, koostis ja retrograde orbiit aitavad teadlastel mõista, kuidas väiksed jäised-kivised kehakesed liikusid päikesesüsteemis ning kuidas Saturn on kogunud oma kaaslasi. Phoebe uuringud aitavad ka selgitada, kuidas väliskomponentide kokkupõrked ja ainevahetus on mõjutanud Saturni ümbrust ja laiemalt väliste piirkondade ajalugu.
Pilt Phoebe pinnast
Küsimused ja vastused
K: Mis on Phoebe?
V: Phoebe on kuu, mis tiirleb ümber planeedi Saturn.
K: Kui kaua võtab Phoebe aega, et läbida kogu Saturni tiir ümber?
V: Phoebe'il kulub kaheksateist kuud kogu Saturni ümberringi käimiseks.
K: Millest on Phoebe tehtud?
V: Phoebe on pooleldi kivist ja pooleldi jääst.
K: Mis värvi on Phoebe pinnas?
V: Phoebe pinnas on must, mis tähendab, et Maa pealt vaadatuna on see väga tume.
K: Milline on Phoebe pind?
V: Phoebe pinnal on palju kraatreid, mis on tekkinud asteroidide ja muude objektide kokkupõrgetest, mis jätavad pinnale ümmargused jäljed. See on veidi ebakorrapärane, mis tähendab, et see ei ole täiesti ümmargune pall.
K: Milline on Phoebe suurus võrreldes Maa kuuga?
V: Phoebe keskmine läbimõõt on 213 km, mis on 15 korda väiksem kui Maa kuu.
K: Kui pikk on päev Phoebe'l?
V: Päev Phoebe'l (kahe päikesetõusu vaheline aeg) on ainult 9 tundi ja 16,5 minutit pikk.
Otsige